Põhi- ja kutsekoolides on puu- ja metallitööde õppeklassides ohtlikud masinad ja tihti jätab töökeskkonna ohutus soovida. Märtsi alguses alustab Tööinspektsioon sihtkontrolli põhi- ja kutsekoolides.

Toidukaupade kättetoimetamise ettevõte Wolt sai täna Hämeenlinna halduskohtult otsuse, mida ta lootis. Selle kohaselt on Wolt’i kullerid ettevõtjad, mitte töötajad, teatab Soome rahvusringhääling YLE.

2021. aastal jõudis aga Lõuna-Soome piirkonna haldusasutus, mille ühedeks vastutusalaks on töötervishoid ja tööohutus, jõudnud vastupidisele otsusele ja kohustas Wolt’i pidama arvestust kullerite tööaja osas ning ähvardas neid ka trahviga.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120272366/ajalooline-otsus-soomes-pandi-paika-wolti-kullerite-toosuhe

Mullu tegid perearstid- ja õed kokku 8,2 miljonit vastuvõttu ning 80% inimestest jäi teenusega rahule. Kuigi tõusnud on nii tervishoiutöötajate palk kui ka Tervisekassa rahastus perearstiarstiabi teenustele, kannatab arstiabi kättesaadavus üha süveneva perearstide ja -õdede puuduse all. 

Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust ilmneb, et mullu oli 80% Eesti elanikest rahul viimase perearsti või pereõe vastuvõtuga. Vähenenud on aga rahulolu teenuse kättesaadavusega – perearsti või -õe vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi rahule 76% elanikest. See näitaja on viimase kuue aasta madalaim.

Edasi loe:https://www.tervisekassa.ee/uudised/moodunud-aastal-tegid-perearstid-ja-oed-ule-8-miljoni-vastuvotu

Sisserände kvoodi tõstmine ei vähenda tööjõupuudust, leiab ametiühingute keskliit, kelle hinnangul tuleks tegelik välistööjõuvajadus ja töötamise tingimused läbi rääkida kolme osalise – ametiühingute, tööandjate ja valitsuse – vahel.

Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad ja ka majanduminister Tiit Riisalo soovivad seda märgatavalt tõsta.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609260174/ametiuhingute-hinnangul-on-valistoojou-piirmaar-kaotanud-oma-tahtsuse

Juba käesolevast aastast jõustus võimalus esitada avaldus teise samba maksete suurendamiseks ja seeläbi oma pensionitulusid tulevikus kasvatada. Praktikas on ilmnenud kehtivates seadustes mõned väiksemad vajakajäämised, mida nüüd seadusemuudatustega tahetakse korda teha.

Kehtiva seaduse kohaselt võib pensionifondi vara investeerida väärtpaberitesse, nagu aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondi osakud või aktsiad, tuletisinstrumendid jms, krediidiasutuste hoiustesse, kinnisvarasse ja väärismetallidesse ning anda pensionifondi arvel laenu.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120271731/pensionisusteemi-hakatakse-muutma-tapsustatakse-investeerimise-ja-parimise-voimalusi