Jobbaticali tegevjuhi Karoli Hindriksi sõnul on spetsialistide põud pannud Eesti majanduse tugeva surve alla, kuid riik reguleerib töörännet eelmise sajandi põhimõtete järgi.

Olukorra leevendamiseks tuleks juba praegu tegutseda uute talentide riiki meelitamise ning nende hoidmise nimel, arutlesid eksperdid ja ettevõtjad äsja lõppenud Ülemiste City Future Forumil.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7335033/hindriks-toorande-reguleerimisel-on-eesti-jaanud-eelmisse-sajandisse

8. septembriks on riskianalüüsi Tööinspektsioonile digitaalselt edastanud 45% kõigist ettevõtetest, kus töötab vähemalt üks lepinguline töötaja. Kokku on esitatud 27 524 riskianalüüsi.

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja ettevõtte töökeskkonnas esineda võivad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. Kohustus töökeskkonna riskianalüüs läbi viia kehtib aastast 1999.

1.septembriks tuli kõigil vähemalt ühe töölepingulise töötajaga ettevõtetel esitada riskianalüüs Tööinspektsioonile digitaalselt, laadides see üles iseteeninduskeskkonnas iseteenindus.ti.ee või luues selle riskianalüüsi töövahendi abil.

Edasi loe:https://www.ti.ee/et/uudised/tooinspektsioon-riskianaluusi-esitanud-ligi-pooled-ettevotted

 

Sügisene majandusprognoos lubab, et valitsus saab eelarvega kevadel arvatust vabamalt ringi käia.

Siseminister Kristian Jaani (paremal) pidi juunis vastust andma palgatõusu nõudvatele päästjatele. Kiirelt taastunud majandus annab lootust, et tuleva aasta eelarvega saavad mitmete elualade esindajate palgamured leevendust.

Seda juhtub kaunis harva, et rahandusminister saab sügisel järgmise aasta eelarve tegemise eel öelda: seisud on palju paremad, kui pool aastat tagasi arvasime. Praegu aga on minister Keit Pentus-Rosimannusel just selline võimalus, kui ta tutvustab rahandusministeeriumi värsket majandusprognoosi, mille alusel pannakse kokku ka lõplik 2022. aasta eelarve.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94536785/tagatuba-saagu-raha-politseinikud-paastjad-ja-opetajad-voivad-suuremat-palka-oodata

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on praeguses tööturu olukorras oluline tagada töötukassale piisavad ressursid nii töötavate kui töötute inimeste toetamiseks. „Viimaste aastate kogemus näitab selgelt, et ainuõige on koguda headel aegadel sihtfondidesse vahendeid, et töötuse kasvades olla valmis ootamatusteks ja osutada tööturu teenuseid ning maksta toetusi. Suutsime COVID-19 kriisi ajal ennetada massilisi koondamisi ja ettevõtete pankrotte tänu sellele, et töötukassa kogutud reservide abil oli võimalik luua kiiresti tööturuolukorrale vastavaid palgatoetuse meetmeid.“

Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/tootuskindlustuse-maksemaar-jaab-samaks

Kaugtööst on räägitud aastaid – kuidas tehnoloogia areng meie harjunud töörütmi muutma hakkab. Reeglina noogutati kaasa või kehitati õlgu – nojah, las need veidrikud teevad oma kohtumisi veebis, meie käime kontoris edasi ja sõidame vajaduse korral kohale.