Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus avalikustas teist järjestikust aastat finantstervise indeksi. Selle aluseks oleva uuringu tulemustest selgus, et hapraim finantstervis ja ‑võimekus on tudengite seas.
Artiklid
Kui majanduses on ebakindlad ajad nagu praegu, on töökohta vahetada ja oma palgasoovi esitada keerukam. Õhus on justkui hoiatus: ära palka liiga julgelt küsi.
Avalikud palgad on osa heast töökultuurist. On mõistlik oodata, et tööandja lisab töökuulutusele kui mitte täpse palganumbri, siis vähemalt palgavahemiku. Õnneks paljud suured ja progressiivsed ettevõtted seda Eestis ka teevad, ent väiksemad mitte alati. Palgaga salatsemine tekitab paraku ebamõistlikku ajakulu nii värbajatele kui ka tööotsijatele. Võib ju pärast mitut vooru tulla välja, et ootused on täiesti erinevad. Paari aasta jooksul saab meil kohustuslikuks palkade avalikustamine töökuulutustes. Seni tuleb ise head eeltööd teha, et end töövestlusel mitte liialt odavalt müüa.
Valitsus plaanib kaotada töötutoetuse, nii et töötud saaksid edasipidi töötukassast hüvitist ainult tööandja ja töötaja kogutava töötuskindlustuse kaudu. Töötutoetuse kaotamisega hoiab valitsus nelja aastaga kokku 70 miljonit eurot, töötukassa kulud aga suurenevad umbes sama palju, mistõttu võib tekkida vajadus kindlustusmaksete suurendamiseks.
Töötuks jäämise korral on võimalik saada töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb palgast maksta 1,6 protsenti kindlustusmakseks ja hüvitis sõltub sissetulekust. Riigi makstav töötutoetus 362 eurot kuus aga ei eelda inimeselt kindlustuse kogumist.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609311975/valitsus-plaanib-kaotada-riigieelarvest-makstava-tootutoetuse
Ühest küljest on see ootuspärane, arvestades, et osal tudengitest puudub töötasu näol püsiv sissetulek, kuid teisest küljest tekitab ka muret.
Peamine probleem: töökohal olevate murede lahendamiseks puudub süsteemne lähenemisviis.
Jaekaubandusettevõtteid on alati kummitanud raskused töötajate leidmisel. Töötuse kasv on seda muret veidi leevendanud, ent ka tööpakkujad saavad end ihaldusväärsemana näidata.
Poeketi Lidl Eesti personalivaldkonna juht ja juhatuse liige Liina Kippasto kinnitab, et kui ettevõte hakkas töökuulutustes avaldama pakutavaid palku, kasvas kandideerijate arv mitu korda.
Lehekülg 4 / 1592
