Haigekassa juhatuse liikmed saavad sel aastal igaüks umbes 20 000 eurot preemiat – osa eksperte nimetab seda küüniliseks, teised jälle leiavad, et nii saab hoida riigiametites pühendunud ja sisukaid juhte.

Edasi löe: https://www.postimees.ee/7675788/haigekassa-juhtide-preemiad-tunduvad-justkui-nakku-sulitamisena

Kui näiteks muidu täiskoormusega töötav inimene haiguslehel olles suudab töötada osakoormusega, tegeleda enesetäiendamisega või muude lihtsamate ülesannetega kui tavaliselt, tuleks seda talle võimaldada.

Pandeemia õpetas meile, et haigena tööl käimine on fataalsete tagajärgedega ja ajutine haiguspäevade hüvitamise kord, mille alusel haiguspäevi hüvitatakse 2. päevast alates, oli üks tõhusamaid kriisimeetmeid, mis päriselt aitab peredel toime tulla ja päästab elusid.

Edasi loe:https://epl.delfi.ee/artikkel/120117186/paeva-teema-eveliis-padar-moni-haige-inimene-saab-teinekord-kodust-tood-teha-lisahoolt-vajavad-just-need-kes-haiguspaevadega-kaotavad

Pühade eel tekib taas küsimusi, kas sellele eelnev tööpäev on lühendatud või mitte, mitu tundi lüheneb osaajaga töötaja tööpäev ning mida teha siis, kui tööpäeva ei ole võimalik lühendada ja ka pühade ajal tuleb tööd teha?

Tööpäeva lühendamine jõululaupäeva ja uue aasta eel ehk 23. ja 31. detsembril on tööandja kohustus.

Loe pikemalt: https://www.palgauudised.ee/uudised/2021/12/15/luhendatud-toopaev-ja-puhade-ajal-tootamise-tasustamine

Kaugtöötamine muutub Eestis aasta-aastalt populaarsemaks. Statistikaameti andmetel kasutas eelmisel aastal kaugtöö tegemise võimalust 28% hõivatutest, mis on ligikaudu 181 600 inimest. Tänavu novembris jõustusid lõpuks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on likvideerida kaugtöö õiguspärast korraldamist seni saatnud ebaselgus, kirjutab advokaadibüroo RASK advokaat ja töösuhete valdkonna ekspert Kai Villemson.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120117260/advokaat-kaugtoo-on-populaarne-aga-sellega-loigatakse-uha-enam-ka-nappu

Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.

Kõigist 65-aastastest ja vanematest on mehi 35%. Hõivatud vanemaealistest moodustavad mehed aga 43%. Seega kuigi üldiselt on vanemaealiste seas rohkem naisi kui mehi, on meeste hulgas rohkem neid, kes pensionieas veel töötavad. Sarnaselt tööealiste hõivatute üldistele näitajale on pensioniealiste palgatöötajate hulgas rohkem naisi, ettevõtjate hulgas aga rohkem mehi.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/vanemaealised-tootavad-peamiselt-opetajate-voi-puhastustoolistena