Avasta töökoharoboteid koos meie animategelase Napoga! Tutvu kujunemisjärgus tehnoloogiatega ja uuri, mis võivad olla tööülesannete automaatika ohud. Vaata, kuidas Napo selgitab tootmisliini ohutust, töötab koos koostöörobotitega ja proovib välisskeletti.

Füüsiliste ja kognitiivsete tööülesannete automatiseerimine ning nutikad digisüsteemid on mõni teemadest, mida käsitletakse 2023.–2025. aasta tervislike töökohtade kampaanias Ohutu ja tervislik töö digiajastul.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1160/robootika-tookohal-keerukad-uued-kogemused-koos-napoga

Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul on Eesti kui väikeriigi kõige olulisem omadus võime toimida strateegiliselt ja olla kohanemisvõimeline, ent tema hinnangul ei ole majanduspoliitika aspektist siiani kokku lepitud riigi üldises arengusuunas, mistõttu riik ei tea, millises suunas ta liigub või mida saavutada soovib.

«Meie praegune narratiiv on hästi paljuski seotud infotehnoloogiaga ning kipub olema aegunud, toetudes lihtsa teenusmajanduse loogikale, mille jaoks meie töökäte võimekus on piiratud. Ühelt poolt pole usutav, et IT-sektor suudaks pakkuda lahenduse kogu Eesti tööhõive tagamisele. Teiselt poolt tekitab ühe valdkonna ebaproportsionaalne kasv probleeme majanduse tasakaalustatusega,» kirjutas Varblane Arenguseire Keskuse blogis.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7959901/majandusteadlane-it-sektori-suur-kasv-tekitab-eesti-majandusele-probleeme

Kui aus ja avatud saab olla juhiga oma pikema vaatega karjääriplaanidest rääkides või kui valmis ollakse näiteks arenguvestlusel jagama, mis tegelikult tööelus pingeid või rahulolematust põhjustab? Kuidas neid teemasid arutada, kui ehk inimesel endalgi pole päris selge, mis seda sisemist kripeldust tekitab või kus suunas edasi areneda sooviks?

Kui organisatsioonis on iga-aastane põhjalikum arenguvestlus, siis on see justkui suurepärane võimalus töötajal oma juhiga (viimaks) rahulikult maha istuda ja koos läbi arutada, millised on väljakutsed ja vajadused laiemalt tänases tööelus, saada tagasisidet oma senisele arenguteekonnale ja seada järgmisi karjääriarengu sihte.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/02/13/millest-tootaja-juhiga-arenguvestlusel-alati-raakida-ei-soanda

Viimastel aastatel mõnes sektoris lausa valdavaks saanud kodust töötamise kõrval on tekkinud teinegi trend – inimesed pagevad aastas kuuks või paariks Eesti talve eest soojale maale tööd tegema.

Nüüdisaegseid töövahendeid kasutades pole töötajal sisuliselt tõesti suuremat vahet, kas kontor on ühe kilomeetri või tuhande kilomeetri kaugusel. Ettevõtte vaatest paistab palmisaarelt kaugtöö võimaldamine samuti suhteliselt kuluvaba motivatsioonivahend, ent omad riskid on siin ikkagi olemas. Peale personaliriskide – kas puhkuseparadiisis ikka tuleb töötegemine välja samasuguse hoo ja kirega nagu kodumaal – tuleb mõelda ka IT-küsimustele.

Edasi loe:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120268711/ekspert-kolleegid-kliimapaguluses-palmi-all-tootamisega-kaasneb-hulk-it-riske

Kõrgemale ronivad hinnad igas eluvaldkonnas on pannud paljud inimesed rahaliselt pingelisse seisu. Seepärast loodab aina enam inimesi lähedaste finantsilisele abile, kuid ka nemad ei suuda enam samas mahus tuge anda kui veel aasta tagasi, selgus Citadele panga uuringust.

Aastaga on lähedastelt rahalist tuge saavate Eesti inimeste arv tõusnud viie protsendi võrra. 2023. aasta alguses märkis Citadele küsitluses 10 protsenti Eesti inimestest, et saavad teistelt abi. Selle aasta alguseks on abivajajate arv tõusnud 15 protsendini.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120269462/panga-uuring-uha-rohkemad-inimesed-saavad-oma-lahedastelt-rahalist-abi