- Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, kusjuures lisaks elanikkonna vananemisele sagenevad tegevuspiirangud ka noorte ja keskealiste seas.
- Hoolduskoormuse vähendamine annaks võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua ca 20 000 inimest.
- Uuringu autorite soovitusel tuleks hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel viia kõigis omavalitsustes sisse ühtsed põhimõtted.
Artiklid
Tervise- ja tööminister Peep Peterson ütles täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna korraldatud majanduskonverentsil, et kaubanduses on probleem tööviljakusega. Poodides on tööjõupuudus, kuid töötajate palgad ei tõuse sellele vaatamata märkmisväärselt. Selline olukord pole ministri hinnangul normaalne.
«Kuidas saab olla nii, et inimesi ei jätku, aga palgaralli käib 10 euro kaupa,» ütles Peterson konverentsi arutelul. Ta lisas, et kaubanduses on sageli palgad alla 1000 euro. Need asjaolud näitavad tema hinnangul, et turg ei toimi normaalselt.
2023. aastast alates on üldine maksuvaba tulu kuni 654 eurot kuus (2022. aasta lõpuni kuni 500 eurot kuus) ja see summa väheneb inimese sissetuleku kasvades. Maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudmise aastal on 2023. aastast alates kuni 704 eurot kuus ja see summa ei sõltu inimese sissetuleku suurusest. Lähemalt saab lugeda Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/et/uudised/maksuvaba-tulu-alates-1-jaanuarist-2023
Kolm põlvkonda tagasi töötasid inimesed suisa 80 tundi nädalas. Seega on praegune 40-tunnine töönädal küllaltki uus töötamisviis. Mis aga juhtuks, kui tööl käia neljal päeval ja puhata kolm päeva? Katseprojektid näitasid paljulubavaid tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Hooldajate suur koormus on laialdane ning teravnev probleem Eesti ühiskonnas, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud hoolduskoormuse uuringust. Teise inimese hooldamisega tegeleb 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest.
Tervishoiutöötajaid on kriitiliselt vähe ning personaliprobleeme pole võimalik kiiresti lahendada. On tõenäoline, et juba lähitulevikus ei pruugi teenuste kättesaadavus ja kvaliteet olla Eesti inimestele ootuspärane. Ometi on töötajad ja tööandjad kollektiivleppe osas eri meelt ning pöördusid menetluse alustamiseks riikliku lepitaja poole.
Eesti panustab tervishoidu 6,7% SKPst, see on ligi kolm protsenti vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arenguseire Keskus prognoosib, et sama süsteemiga jätkates võib 2035. aastaks inimeste omaosalus kahekordistuda ning haigekassa eelarve 900 miljoni euroga miinusesse jõuda. Rahanappusest suurem probleem on aga tervishoiutöötajate vähesusest tekkinud kriis, millest on juba pikalt räägitud.
Lehekülg 2 / 1453
