Palgapäev on oodatud sündmus, mis ühendab inimesi. Me tahame paremat heaolu, kergemat elu ja head enesetunnet, et meie töö on midagi väärt. Ettevõtja peab olema huvitatud sellest, et tema töötajad oleksid motiveeritud, kuid ka tundma, et riiklik maksukorraldus ja võõrtööjõupoliitika on paigas.

Rahast ja palgast rääkida on ebamugav, kuid hädavajalik. Rain Lõhmusel on õigus, kui ta ütleb, et raha on nagu suhkur sipelgatele – puistad, kuhu tahad, ja nad tulevad.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94835129/ulo-kivine-palk-touseb-liiga-kiiresti-kaugel-sellest-maksta-tuleb-voimalikult-palju

 

Eesti turismisektor on taas raskes seisus, kuna Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus kandis Eesti kõrge viiruseohu tõttu reisimiseks mittesoovitavate riikide hulka. Hotellide ja restoranide liit ning turismifirmade liit soovivad, et riik maksaks seetõttu valdkonna ettevõtetele töötajate palgatoetust. Valitsuse arvates pole probleemid nii tõsised

Edasi loe: https://www.err.ee/1608366570/turismisektor-soovib-palgatoetust-valitsus-veel-kahtleb-vajalikkuses

 

Peaminister kinnitas kaitseväe ja PPA kohta, et töötajaid ei sunnita vaktsineerima ega vaktsineerimatuse tõttu lahkuma. Võib-olla ei osata esitada õigeid küsimusi, kuid praktikas on töö kaotamas või kaotanud ligi sada kaitseväe ja kaitseliidu töötajat. Neile lisanduvad need töötajad, kes vallandamishirmus on esitanud ise avalduse töölt lahkumiseks.

Töösuhte lõpetamiseks kasutatakse õiguslikku tagaust põhjendusega, et isik ei vasta enam „tegevteenistusse võtmise nõuetele”. Teenistusnõuded pole vahepeal küll muutunud, kuid uueks vormitud riskianalüüsid näitavad üksnes tulemust, et vaktsineerimata pole võimalik mitte ühelgi töökohal töötada.

Põhiseadus garanteerib igale Eesti kodanikule õiguse valida endale tegevusala, elukutse ja töökoht, seda õigust võib piirata üksnes seadusandja. Kõnekeelses tõlkes tähendab see seda, et riigikogu on see organ, kellele on põhiseadus pannud õiguse ja kohustuse parlamentaarse debati kaudu reguleerida kindlal töö- ja tegevusalal kohalduvaid nõudeid. Ikka selleks, et töötamine oleks ohutu sellele, kes teeb tööd ja keda töötegemine puudutab.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94816151/kadri-harginen-pirkko-liis-harkmaa-vaktsineerimissundi-pole-kuid-vallandamise-valtimiseks-pead-esitama-vaktsineerimistoendi

 

Lugeja küsib: tööandja sai valmis riskianalüüsi, mis näitab, et minu töökohal on vajalik vaktsineerimine. Mina aga pole vaktsineeritud. Tööandja tegi mulle kirjaliku hoiatuse ning andis tähtaja, mis ajaks pean esitama tõendi, et olen vaktsiini saanud. Kui ma seda ei esita, öeldakse töösuhe erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 alusel. Kas see ülesütlemise alus on kohane? Kas tööandja peab maksma mulle lõpparvega ka hüvitist?

Kui suured on brutopalgad* ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?

Statistikaameti palgarakendusest näeb ligi 400 ametirühma töötasusid. Rakendus annab võimaluse võrrelda oma palka teistega, mistõttu on see hea infoallikas ka neile, kes töökoha vahetusele mõtlevad või juba uut kohta otsivad.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-suurt-palka-teenitakse-eesti-koige-noutumatel-ametikohtadel