Artiklid
Valitsus otsustas tänasel istungil, mis saab õpetajate palgatülist. Kompromiss jäi sündimata ning õpetajad valmistuvad streigiks.
Tööinspektsioon selgitab, mis muutub graafikuga töötavate inimeste jaoks töö- ja puhkeaja arvestuses
Töö- ja puhkeaeg mängivad olulist osa inimese tervisest. Üleväsinud töötaja võib ohtu seada nii enda kui ka kolleegide elu ja tervise ning on seejuures ka vähem produktiivne. Töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on hädavajalik, et vältida töötaja ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi. Ka tööõnnetuste statistika viitab, et tööõnnetustesse satuvad tihti just väsinud töötajad.
Eesti Kaubandus-Töötuskoda tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni sõnastust selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi.
Ettepanek on tingitud hiljutisest Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt kohus leidis, et iganädalasele puhkeajale tuleb lisada ka igapäevane puhkeaeg. See tähendab, et uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi. Seega pikeneb katkematu puhkeaeg igapäevase puhkeaja ehk 11 tunni võrra. Enne eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu otsust oli Eestis aastaid kehtinud tõlgendus, et graafikuga töötajale tuleb tagada kord seitsme päeva jooksul vähemalt 36 tundi katkematut puhkeaga ning muude töötajate osas vähemalt 48 tundi.
Palgatõusu saamiseks tuleb eelkõige vaadata iseenda tegudele ja ettevõttele otsa ning siis tööandjale selgitada, mis palgatõusu õigustab, rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Kõigepealt võiks töötaja aru saada, milline on ettevõttes palkade läbivaatamise süsteem, selgitas Pugal Äripäeva raadio hommikuprogrammis, kuidas töötajana palgatõusu küsimiseks ette valmistuda. Kui ettevõttes süsteemi pole, siis sellegipoolest peaks korra aastas tööandjaga maha istuma ja pidama palgateemalise vestluse.
Keskmiselt saavad finantsjuhid ligi kolmandiku võrra suuremat palka kui raamatupidamise tippspetsialistid, kuid see ei ole kogu tõde finantsjuhtide ja pearaamatupidajate palkadest.
Lehekülg 2 / 1537