Kuna suuri tulekahjusid on vähem, pole maapiirkondades operatiivkorrapidajatele piisavalt tegevust.

Päästeamet on keskmiselt iga viie aasta tagant võtnud ette struktuuride korrastamise. Nii oli 2011. aastal ja 2015–2016. aastal. Väiksemaid muutusi tehakse kogu aeg ja see on normaalne. Miks seda teha? Sellepärast, et me peame vaatama, milline on väliskeskkond, milline on julgeolekukeskkond ja milline on Eesti inimese ootus meile.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95619585/paasteamet-korraldab-tood-umber-20-inimest-peab-uue-ameti-otsima

Mida aeg edasi, seda paindlikumaks on muutunud inimeste töösuhted ja üsna palju on inimesi, kes ei tööta klassikaliselt oma töökohal esmaspäevast reedeni, kaheksast viieni. Üks paindlike töösuhete võimaldaja võib olla käsundusleping, ent lisaks võimalustele võivad sellega kaasneda ohud – ja mitte ainult töötaja jaoks.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/01/12/kasunduslepinguga-tootaja-versus-toolepinguga-tootaja

Lugeja küsib: Eelmisel aastal läks tööl väga kiireks ning mul jäi puhkamata. Nüüd soovin kogu oma puhkust jaanuaris kasutada, kuid tööandja ei taha seda lubada. Kas mul on selleks õigus?

Vabakutseline oma tööst ära ei ela, kui ta just võimete piiril mitmele väljaandele korraga ei kirjuta.

Katrin Pautsi eelmisel nädalal Müürilehes ilmunud loo „On aeg muuta honoraride maksmise kultuuri” valguses küsime vabakutselistelt ajakirjanikelt, kuidas nad oma tööst ära elavad. Pauts räägib artiklis, et talle on keeldutud honorari maksmast, kokkulepitud summast on taganetud ning et üldse on loominguliste ametite puhul raha küsimine ebamugav. Miks inimesed siis üldse sellise elukutse valivad ja mis kannustab neid pisku nimel pingutama?

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95620115/kas-vabakutseliste-ajakirjanike-honorarid-on-oiglased

Esialgsetel andmetel juhtus möödunud aastal 3714 tööõnnetust. Enim tööõnnetusi juhtus kaubandussektoris. Töökohustusi täites hukkus 11 inimest.