Kui ettevõte ühepoolselt annab teada, et tööpuuduse tõttu töötajad saadetakse puhkusele, kuid alluvad on oma puhkuseavaldused juba kirja pannud - kellel on siinkohal õigus?

Lugeja küsimusele vastab Sandra Kuus, tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 2 järgi tööandja saab puhkuste ajakava koostada ehk ise töötajate puhkusi määrata esimese kvartali jooksul.

 

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93454363/lugeja-kusib-kas-tooandja-voib-toonappuse-tottu-alluvad-uhepoolselt-puhkusele-saata

Euroopa Liidu tööturg on avatud ja nii pole enam sugugi ebatavaline, et paljude eestlaste püsiv elukoht on Eesti, aga tööl käiakse hoopis mõnes teises riigis. Hea näide on Soomes töötavad eestlased, kes iga nädala alguses sõidavad põhjanaabrite juurde raha teenima, töönädala lõppedes aga naasevad Eestisse pere juurde.

Tavapärased on ka juhud, kus pensioniealine eestlane kolib kuldseid aastaid veetma välisriiki, et olla lähemal kallitele sugulastele või tuttavatele, kes juba varem võõrsile elama asunud. Oleme ju kõik kuulnud Eesti pensionäridest, kes hoopis Hispaanias või Itaalias oma vanaduspõlve veedavad!

 

Lähemalt loe: https://www.haigekassa.ee/uudised/kuidas-sailitada-ravikindlustus-kui-ma-elan-voi-tootan-valismaal

Töötukassa juhi Meelis Paaveli hinnangul peaks praegu Eestis olema hinnanguliselt 12-13 000 vaba töökohta, tööandjate hinnangul ei võta aga tööta jäänud inimesed neid vastu.

Praeguse seisuga on Eestis töötuna arvel 54 800 inimest. Võrreldes pandeemia-eelse ajaga on töötuid juurde tulnud üle 21 000. 

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1608210775/vabade-tookohtade-arv-eestis-on-vorreldav-pandeemia-eelse-ajaga

“Esmalt tuleks uurida läbi töötukassa, kas selles samas sektoris, kus inimene seni töötanud ehk siiski on mõni töökoht vaba, kuid samas ei tohiks karta ka valdkonna vahetust,” ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, kelle sõnul ei täitunud siiski ennustused, et töötuks jääb kriisis üle 100 000 inimese.

Need, kes umbes aasta tagasi ennast töö kaotamise tõttu töötuna arvele võtsid, nende jaoks hakkab läbi saama töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse aastane periood. Poliitikauuringute keskus Praxis toob oma värskes uuringus välja, et lähikuudel lisandub igakuiselt tuhandeid inimesi, kel saavad hüvitised läbi, kuid tööd ei paista Covid-19 kriisi tõttu endiselt.

 

Edasi loe: https://pealinn.ee/2021/05/13/mida-teha-kui-oled-kaotanud-too-sotsiaalministeeriumi-asekantsler-sten-andreas-ehrlich-arge-tundke-valehabi-otsige-abi/

Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.

Keskmine brutotulu näitab palgatöötajatele ja avalikele teenistujatele makstud töötasusid, töötamisega seotud stipendiume, toetusi ning muid tasusid. Suurimat brutotulu teeniti Harjumaal Rae vallas, kus see oli 1893 eurot. Linnadest olid eesotsas Keila 1525 euroga ja Tallinn 1519 euroga. Omavalitsusüksustest kõige väiksemat tulu teeniti Narvas, kus see oli 1018 eurot.

 

Lähemalt loe: https://www.stat.ee/et/uudised/palgatootaja-kuukeskmine-brutotulu-2020