Artiklid
Kaia Taal, Tööinspektor-jurist
Eestielu.ee
K: Olen töötanud oma praeguses töökohas üle poole aasta, aga igal kuul jääb normtundidest puudu 40 tundi ja rohkem. Viimati jäi graafiku järgi puudu lausa 60 tundi. Kas see on õigustatud ja kas tööandjal on õigus selliselt käituda?
V: Pooled lepivad töölepingus kokku tööajas ja see kuulub ühe töölepingutingimusena täitmisele. Kui Teie lepingus puudub märge tööajast ja/või töötundide hulgast seitsmepäevases ajavahemikus keskmiselt, siis eeldatakse, et kokkulepe on täistööajas, so 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus.
Kui tööandja ei võimalda Teile kokkulepitud tööaega, tuleb puudujäävad tunnid töölepingu seaduse § 35 alusel maksta töötajale välja keskmise töötasu ulatuses. Sellekohase, soovitavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud pöördumise saate esitada tööandjale koheselt pärast palgapäeva, millest nähtub, et töötasu töö mitteandmisel pole makstud. Kui töösuhte pooled jäävad erimeelsusele, on võimalik pooltel pöörduda töövaidlusorgani poole.
Juhin tähelepanu, et tööaja summeerimisel võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul (kuni neli kuud) ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles selle perioodi lõppedes. Summeeritud tööajas ja arvestusperioodis peavad olema pooled eelnevalt samuti kokku leppinud.
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne küsimus on töölepingu ülesütlemise etteteatamisaja pikkuse kohta.
Küsimus
Asusin tööle 17. mai 2010, sain tööandjalt töölepingu ülesütlemisavalduse 4. mail 2011, milles ta teatab, et soovib töölepingut minuga lõpetada 20. mail 2011. Kuidas tööandja peab arvestama töölepingu lõpetamisele eelnevat etteteatamistähtaega, kas tööandja peab mulle ette teatama 15 kalendripäeva või 30 kalendripäeva?
Vastab tööinspektor-jurist Heli Ojavee
Töölepingu seadus sätestab etteteatamistähtaja pikkused vastavalt töösuhte kestusele. Teie puhul jääb etteteatamistähtaeg perioodi, kus töösuhe on kestnud alla aasta ning töölepingu lõppedes on töösuhe kestnud üle aasta. Etteteatamistähtaja arvestamisel tuleb aga lähtuda töösuhte kestusest etteteatamise hetkel.
Etteteatamise hetkel on Teie töösuhe kestnud alla aasta, seega võib tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda 15 kalendripäeva möödudes.
Toimetas: Tarbija24
Helve Toomla, jurist
•• Töötasin kindlustusseltsis käsunduslepingu alusel kuus aastat, töötasu sain läbimüügi pealt. Vajadusel tuli asendada ka klienditeenindajat, kellel oli põhipalk. Minu lepingus ei olnud asendamist ette nähtud. Kuna kontor oli avatud ka laupäeviti, siis teenindasin kliente mina. Kas mul oli õigus selle eest tasu saada?
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Maksu- ja tolliamet on uuendanud teavet FIEna tegutsemise aluste ja maksukohustuste kohta. Raamatupidaja.ee toob seekord ära FIE maksukohustused tööandjana.
1. PÕHIMÕTTED
FIE võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul ei ole töötajale tehtavatelt väljamaksetelt maksuarvestuses ega deklareerimisel erinevusi juriidilisest isikust tööandjaga.
Sarnaselt juriidilisest isikust tööandjale, võib FIE oma töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, töölähetuse kulude hüvitisi ning anda erisoodustusi.
FIE tööandjana peab:
* töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset. Seda, kas isik on II pensionisambaga liitunud, saab kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt http://www.pensionikeskus.ee.
* maksma töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. FIE poolt töötajatele tehtud väljamaksete ja erisoodustuste maksustamisperiood on kalendrikuu.
* esitama väljamaksete ja/või erisoodustuste tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni (vorm TSD). Vorm TSD esitatakse koos lisaga 1 ja/või 2, kus näidatakse tehtud väljamaksed, ja/või lisaga 4, kus näidatakse erisoodustused.
* kandma tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse hiljemalt eelmises punktis nimetatud tähtajaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole;
* esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14juhul, kui FIE maksis kalendriaastas töötajale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete täitmisel;
* andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks tõendi (vorm TSM) tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik lahkub töölt maksustamisperioodi jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega.
* ettevõtja maksukohustused tööandjana (kõik esimeses punktis nimetatud tööandja maksud ja maksed) ning erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib FIE kuludesse kanda alles pärast maksukohutuse tekkimist ja täitmist.
Näide: FIE teeb töötajale jaanuaris väljamakse (palk detsembri eest 300 eurot ja lähetuse päevaraha üle piirmäära 10 eurot).
Palga kulud: kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning tasutud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Erisoodustuse kulud: tasutud tulu- ja sotsiaalmaks. Need kulud võib FIE oma ettevõtluse kuludesse kanda alles pärast maksukohustuse tekkimist (TSD esitatud) ja maksukohustuse täitmist (TSD aluselt tekkinud maksukohustus on ka tasutud).
2. FIE MAKSUKOHUSTUSED TÖÖANDJANA
Sotsiaalmaksu maksmise ja tulumaksu kinnipidamise kohustus järgmistelt väljamaksetelt:
* kõikidelt töötajale rahas makstud palkadelt ja muudelt tasudelt;
* füüsilisele isikule makstud töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasud, kui tasu saaja ei ole äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.
Sotsiaalmaksu ei maksta ja tulumaksu kinni ei peeta järgmistelt väljamaksetelt:
1. hüvitiselt, mida makstakse töölähetuse kulude katteks ja seadusega ettenähtud päevarahadelt (FIE saab lähetusse saata ainult oma töötajat, mitte aga iseennast);
2. hüvitiselt, mida makstakse töötaja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest;
3. tööandja kulutustelt töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;
4. töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavatelt hüvitistelt, mis ei ületa 64 eurot kuus (768 eurot aastas).
NB!
Kui punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad tulumaksuseaduse § 13 lõikes 3 punktides 1 ja 2 kehtestatud piirmäärasid, siis maksustatakse need tulu- ja sotsiaalmaksuga nagu erisoodustust.
Punktis 4 nimetatud hüvitiselt enne tulumaksu arvestamist täiendava maksuvaba tulu 64 euro mahaarvamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus. Kui hüvitis ületab 64 eurot kuus, siis määra ületav osa maksustatakse tulumaksuga, kuid mitte sotsiaalmaksuga.
Sotsiaalmaksu arvestamisest
Sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik rahalised väljamaksed, mis tulenevad töösuhtest. Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud tasudelt, kuid mitte vähem kui eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäär (2011. aastaks on kehtestatud kuumääraks 91,75 eurot).
Seega peab FIE:
* üksnes töölepinguliste töötajate eest tasuma riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud sotsiaalmaksu miinimumi (isikute eest, kelle palga väljamaksmisel ja tulumaksu kinnipidamisel rakendatakse maksuvaba tulu).
Kuumääraga ei pea arvestama ja sotsiaalmaks tuleb maksta tegelikult makstud tasudelt, kui väljamakse saajaks on:
* töötaja, kes saab riiklikku pensioni;
* töötaja on 7–17 aasta vanune;
* töötaja kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19aastast last;
* ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud töötaja (õppur);
* töö tegemisest keeldumisel (nt puhkus (v.a palgata puhkus) või haigus).
Maksuvaba tulu rakendamisel tuleb arvestada, et:
* füüsilisele isikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt võib igas kalendrikuus maha arvata 1/12 maksuvaba tulu aastasummast;
* konkreetse maksustamisperioodi kohta kehtestatud maksuvaba tulu aastasumma (2011. aastal on 1728 eurot) arvatakse maha sama maksustamisperioodi tulust ning maksuvaba tulu miinimum ei oma ettepoole ulatuvat mõju;
* kuna väljamakse saaja võib saada tulu mitmest allikast, on lubatud nimetatud mahaarvamist teha üksnes töötaja poolt valitud ja väljamakse tegijale kirjalikult teatatud kohas (s.t töötaja peab FIE-le esitama kirjaliku sooviavalduse, et töötasu väljamaksmisel arvestatakse maksuvaba tuluga).
Kogu artiklit saab lugeda
http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=401e88dd-d8f0-452c-964f-c7dcbc70545f
Agne Narusk
Peatsel pensionäril on üldjuhul pikk tööstaaž, mis lubab hüvitist maksta 360 päeva.
Vanaduspensionini on jäänud üheksa kuud, ettevõttes on oodata suuremat koondamislainet. Kui see juhtub, on esialgu abiks hüvitised. Mis saab aga siis, kui nii koondamis- kui ka töötuskindlustushüvitise aeg on läbi, kuid pensionini jääb veel paar-kolm kuud? Kas peab paika, et töötukassa maksab selle, vahetult vanaduspensionile eelneva aja eest samuti hüvitist, muretseb Liia (täisnimi jääb rääkija palvel ära toomata). Naine on ettevõttes töötanud 14 aastat.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lehekülg 1213 / 1592
