Artiklid

Avaldatud: 04 Mai 2011

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Noorte töötamine suvisel koolivaheajal on kasulik uute teadmist, oskuste ja kogemuste omandamiseks. Samas tuleb noore tööellu sisenemisel arvestada nende võimete, elu- ja töökogemuse vähesusega võrreldes täiskasvanutega ning seepärast on nende palkamisele kehtestatud rangemad reeglid.

Euroopa statistika kohaselt on 18-24-aastaste noorte tööõnnetuse risk 50 protsenti kõrgem kui teistes vanusekategooriates. Nooremate kui 18-aastaste ehk alaealiste, kutsekoolide õpilaste, tööpraktikal viibivate õpilaste ja kooli ajal juhutöid tegevate töötajate suhtes kehtivad töölepingu seadusest ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt rangemad reeglid, mis piiravad nende tööaega ja kokkupuudet ohtudega töökeskkonnas. Tänu sellele esineb alaealistega juhtunud tööõnnetusi harvem.

Alaealise või ka juba täisealiste, kuid alles tööelu alustavate noorte, ohutusele töökeskkonnas peab tööandja pöörama erilist tähelepanu. Alaealistele tuleb erikaitse tagada füüsiliste ja moraalsete ohtude, eelkõige otseselt või kaudselt nende tööst tulenevate ohtude eest.

Mõnel puhul alaealise töötamine keelatud

Vabariigi Valitsuse määrustega on kehtestatud töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud ning alaealistele lubatud kergete tööde loetelu.

Keelatud tööde loetelu määruse kohaselt ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, kui tegemist on näiteks kerge füüsilise tööga ruumis temperatuuril alla +19 °C või üle +26 °C ning keskmise raskusega füüsilise tööga ruumis temperatuuril alla +16 ° või üle +24 °C. Samuti ei tohi alaealist luba tööle metsikute või mürkloomadega või tööle, mis on seotud varisemisohuga (näiteks lammutustööle). Kuid alaealisele ei sobi ka näiteks muruniidukiga töötamine.

Alla 18-aastase noore töölevõtmisel tuleb lähtuda lisaks piirangutest, mis tulenevad alkoholiseadusest, hasartmänguseadusest, pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadusest ning tubakaseadusest.

Näiteks ei tohi alkoholiseaduse kohaselt alaealist rakendada tööl, mis on seotud alkoholi käitlemisega ning vastavalt tubakaseadusele on alaealise jaoks keelatud tööd, mis on seotud tubakatoodete käitlemisega.

Töölepingu seadusega on kehtestatud piirangud noorte töötamise ajale. Alaealine ei tohi teha tööd üle temale ettenähtud tööaja, töötada vahetult enne koolipäeva algust ja töötada kella 22–6 vahelisel ajal.

Mõnel puhul on hilisel õhtutunnil töötamine siiski lubatud. Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20-24.

Milliseid tööd siis lubatud on?

Alaealise tööle lubamine on seotud tema vanuse ja koolikohustusega. Koolikohustuslik on alaealine kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

7-12-aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal - näiteks jagada reklaamlehti või osaleda näitlejana etenduses. 13-14-aastastel alaealistel ja 15-16-aastastel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha ka muud kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pungutust.

Näiteks võib tuua põllumajandustöödest marjade või puuviljade korjamine, kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine kaubandus-ja teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne raskuste käsitsi teisaldamist, laudade katmine teenindusettevõtetes, kui sellega ei kaasne kokkupuude alkoholi- ja/või tubakatoodetega.

Sobib ka käsitöö, töötamine asjaajajana ning puhastus- ja koristustööd, kus ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega.

Alaealine, kes on 15-17-aastane ja ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud ehk mis ei ohusta noore tervist. Tööandja peab suutma enne noore tööle lubamist tuvastada töökeskkonna ohutegurid ja hindama riske.

Milline leping sõlmida?

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemise võib kokku leppida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga.

Alaealine töötaja võib ennast tööd tehes kõige turvalisemalt tunda, kui temaga on sõlmitud kirjalik tööleping. Tööleping annab suuremad tagatised, sest selle lepinguga reguleeritakse tööprotsessi, s.t. määratakse konkreetne tööaeg, tööülesanded, aga ka töötasu, mis ei sõltu ainult sellest, kas teatud kogus ajalehti või suveniire saab sel päeval müüdud või mitte.

Töölepinguga töötades peab ka alaealise töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis on 1,73 eurot tunnis ja 278,02 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga.

Alla 18-aastastel on lühendatud täistööaeg sõltuvalt vanusest ja koolikohustusest:
• 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas;
• 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas;
• 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas;
• 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Lapsevanem annab nõusoleku ja vastutab
Alaealine on teatavasti piiratud teovõimega isik, kelle tehingu tegemine ehk siis antud juhul lepingu sõlmimine on samuti seadusest tulenevalt piiratud. Igasuguse lepingu sõlmimiseks alaealisega on vaja tema seadusliku esindaja ehk üldjuhul lapsevanema nõusolekut.

Seadusliku esindaja heakskiitu on vaja nii töölepingu kui ka töövõtu või käsunduslepingu sõlmimiseks. Kui lapsevanem seadusliku esindajana nõusolekut ei anna, on tehing tühine ja tööandja alaealist tööle lubada ei tohi.

Töölepingu sõlmimine tähendab tööandjale vastustuse võtmist töö korraldamise eest. Kui laps asub tööd tegema töövõtu- või käsunduslepingu alusel, vastutab tema tegemiste eest lapsevanem ja kui tööle lubatud noor jätab lepingus näidatud tellimuse või käsundi täitmata, võib juhtuda, et lapsevanem seadusliku esindajana peab selle hiljem ise täitma või siis tellijale või käsundiandjale tekitatud kahju hüvitama.

Tööinspektori nõusolek

Töölepingu sõlmimiseks 7-14-aastase lapsega peab tööandja lisaks noore enda ja lapsevanema nõusolekule taotlema nõusoleku tööinspektorilt. Tööinspektor võtab vajadusel enne nõusoleku andmist ühendust nii tööle sooviva noorega kui ka lapsevanema või seadusliku esindajaga.

Kui tööinspektoril tekib põhjendatud kahtlus 7-12-aastase alaealise soovis töötada, võib ta asja lahendamisse kaasata lastekaitsetöötaja.

Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Tööinspektor annab tööandjale nõusoleku alaealise tööle lubamiseks, kui on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha ja tema seaduslik esindaja on sellega nõus.

Peamised probleemid

Tööinspektsiooni juristi vastuvõtule ja töövaidluskomisjonide poole pöördutakse alaealiste töötamisega seoses eelkõige juhul, kui laps ei ole saanud kätte oma töötasu või alaealise tööpäevad on nagu täiskasvanutel 8-12 tundi või lapsevanemal tekib kahtlus, kas pakutav töö on ikka alaealisele sobiv ja lubatud.

Tööinspektsioonile laekuvatest küsimustest ja kaebustest tuleb sageli välja, et alaealised käivad tööl mitteametlikult (lepinguta) ja saavad nn ümbrikupalka. Mustalt töötamine võib eriti ohustada alaealist, sest võib eeldada, et selline tööandja ei järgi ka alaealistega seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist.

2010.aastal registreeriti 7 alaealisega juhtunud tööõnnetust. Alaealistega juhtunud õnnetuste põhjuseks on tavaliselt ühelt poolt noore töötaja hooletus ja teiselt tööandja teadmatus ning oskamatus märgata ohte ja neid ennetada.

Kokkuvõttes: Noorele inimesele (alaealisele) sobib vaid töö, mis on:
• Tervisele ohutu
• Võimaldab hariduse omandamist
• Noorele jõukohane
• Seadusega lubatud

Vastutust kannavad nii tööandja kui ka alaealise seaduslik esindaja.

Meeli Miidla-Vanatalu
Toimetas: Merike Tamm

Avaldatud: 03 Mai 2011

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Muudatus puudutab siiski vaid uusi töötuid, kes ei vaja erilisi tööturuteenuseid.

Kriminaali tunne, alandus, mõttetu näo näitamine, sest midagi ei muutu, sõidukulu, kesised transpordivõimalused – nii on töötuna arvel olijad kirjeldanud igakuiseid käike töötukassasse. Jumal tänatud, et ühtegi jubedat tööpakkumist ei tehtud, lisavad teised, pidades silmas endale mittesobivat tööd. Miks siis töötukassas üldse käiakse? Vastus pole saladus: et töötuskindlustushüvitis jookseks ja ravikindlustus säiliks.

Ehkki töötukassa esindajad näevad asja sootuks teises valguses ning on põhjendanud n-ö sundkäike inimese aktiivsena hoid­mise ja professionaalse abi­ga, on siiski korda veidi muudetud, mõeldes kohusetundlikele ja iseseisvatele tööotsijatele. Eilsest on uutel tööotsijatel võimalik konsultandiga suhelda ja oma tööotsingutest teada anda telefonitsi või iseteenindusportaali kaudu.

1. maist jõustunud seadusemuudatused lubavad töötukassal äsja töö kaotanud inimestega kokku leppida, et esimesel kolmel kuul suhtleb ta konsultandiga kas arvutis iseteenindusportaali (ITP) kaudu või telefoni teel. Seda kolme kuud hakatakse lugema päevast, mil tööotsija saab endale nn individuaalse tööotsimiskava, üldjuhul teisel silmastsilma kohtumisel konsultandiga. Kaugteel võivad töötukassaga siiski ühendust pidada vaid uued, st nüüd lisanduvad töötud; ning ka siis on eelduseks konsultandi hinnang, et sel inimesel on võimalik leida kiiresti töö ning selleks piisab vaid tööpakkumiste vahendamistest. Sa­muti töötud, kes ei saa tulla vastuvõtule põhjusel, et on parasjagu koolitusel, tööpraktikal vm.

„Unustamine“ toob karistuse

Muudatus ei tähenda sugugi, et tööotsimist saaks kuidagi lõdvemalt võtta – korduvalt ja mõjuva põhjuseta kokkulepete rikkujad kaotavad kolmeks kuuks õiguse uuesti töötuna arvele tulla. Ükskõik kas suhtlemiseks töötukassaga on kokku lepitud kohaletulek, telefonikõne või päeviku täitmine iseteenindusportaalis, on kõik töötud kohustatud aktiivselt (loe: järjepidevalt ja innukalt – toim) tööd otsima, osalema tööturuteenustes, kui seda on vaja, ning olema valmis kohe tööle asuma, rõhutab töötukassa uut korda selgitades.

Töötukassa iseteenindusportaal iseteenindus.tootukassa.ee avati katseks jaanuari lõpus, järk-järgult peab sellest kujunema töötukassa virtuaalne büroo.

Iseteenindusportaali kasutamine eeldab arvutioskust, interneti ja ID-kaardi olemasolu, piisavalt head eesti keele valdamist. Kui töötul on lubatud oma konsultandiga suhelda ITP kaudu, avaneb talle ITP-sse sisenemisel tööotsingupäevik, mida ta peab täitma ja kokkulepitud ajal oma konsultandile saatma.

1. maist kadus ka seitsmepäevane ooteperiood töötushüvitise saamiseks juhul, kui inimene jääb 12 kuu jooksul uuesti töötuks ja tal on õigus töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse maksmise jätkamisele. Kui praegu arvestatakse taotlejale alati hüvitist 8. päevast avalduse esitamisest, siis nüüd hakatakse vahepeal töötanud hüvitise taotlejale hüvitist arvestama avalduse esitamise päevast – eeldusel, et ta on end selleks ajaks ka töötuna arvele võtnud. Muudatuse eesmärk on soodustada ka lühiajalise töö vastuvõtmist, põhjendas töötukassa.

Karmimad reeglid

Töötustaatus katkeb, kui inimene loobub tööst kolmandat korda:

•• 1. mai seadusemuudatused karmistavad reegleid nende töötute suhtes, kes ei otsi tööd, jätavad mõjuva põhjuseta töötu­kassasse vastuvõtule tulemata, keelduvad korduvalt sobivast tööst või osalemast tööturuteenustes, teatas töötukassa.

•• Enam ei võeta enne 90 päe­va möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest uuesti töötuna arvele inimest, kelle töötuna arvelolek lõppes viimase 12 kuu jooksul kaks korda järjest ühel järgmistest põhjustest:

– ei tulnud mõjuva põhjuseta vastuvõtule vähemalt kord 30 päeva jooksul,

– ei tulnud kolmandat korda mõjuva põhjuseta vastuvõtule,

– keeldus individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest,

– keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest,

– keeldus kolmandat korda mõjuva põhjuseta sobivast tööst.

•• Arvesse lähevad need juhtumid, mis leiavad aset pärast seaduse jõustumist ehk 1. maid.

A. N.

Avaldatud: 03 Mai 2011

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

•• Minu töölepingus on töö tegemise koht Tallinnas märgitud tänava ja maja täpsusega. Firma plaanib kolida Peetri külla Rae valda. Kas töötajal on õigus töölepingu muutmisest keelduda ja millised on sel juhul tema õigused hüvitisele?

Töölepinguseaduse (TLS) järgi on töö tegemise koht tõepoolest töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Samas peavad lepingupooled olema teineteise suhtes lojaalsed, täitma oma kohustusi mõistlikult ja heauskselt. Seetõttu tuleks vaagida, mida täpselt töötamiskoha muutus endaga kaasa toob. Kui asukoha muutus tingib olulisi muudatusi elukorralduses – tööle mineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, olmetingimused uues kohas on oluliselt kehvemad jne –, siis on töötajal kindlasti õigus lepingutingimuse muutmisest keelduda. Sel juhul võib kõne alla tulla nii koondamine kui ka töötaja­poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine. Mõlemal juhul on õigus hüvitisele.

Kui aga uus töötamise koht jääb elukohale hoopis senisest lähemale (Peetri küla asub ju praktiliselt Tallinna piiril) või kindlustab tööandja oma inimeste tasuta veo linnast tööle ja tagasi, töötingimused on senisest paremad jne, siis ei tohiks lepingutingimusse formaalselt suhtuda ja töölepingu erakorraline ülesütlemine ning hüvituste nõudmine on vaieldav.

Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Avaldatud: 01 Mai 2011

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab infot palgaarvestuse kohta.

Küsimus

Palun öelge, kas tööandjal on õigus keelduda töötajale väljastamast kirjalikult andmeid tema suhtes tehtud palgaarvestuse kohta? Raamatupidamine keeldub andmeid esitamast.

Vastus

Töölepingu seaduse (paragrahv 28 lõige 2 punkt 12) alusel on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Sama inimene esitas inspektsioonile ka teise küsimuse, mis puudutas katseaja rakendamist.

Lisaküsimus

Lisaks on mul küsimus ka katseaja kohta. Töötan tööandja juures teist aastat, nüüd pakkus tööandja teist tööd ning soovib rakendada uuesti katseaega. Kas tööandjal on õigus uuesti kasutada katseaega?

Vastus

Katseajal on tööandjal võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel.

Katseajaks on esimesed 4 kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemat katseaega.

Sama tööandja juures teisel ametikohal töötamise korral ei ole tööandjal õigus teistkordselt katseaega kohaldada.

Toimetas: Siiri Erala