Artiklid

Avaldatud: 14 Aprill 2011

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul saab töötaja lukustatud ruumis mitme inimese poolt survestamist vaadelda töövägivalla ilminguna.

«Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal. Seejuures eristatakse organisatsioonisisest ja -välist vägivalda. Organisatsioonisisese töövägivalla all mõistetakse kiusamist töökohal ehk korduvat sellist käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske tervisele ja ohutusele,» selgitas jurist.

Tööandjast lähtuva töövägivalla tulemusel saadud tervisekahjustuse hüvitamise nõudes võib töötaja pöörduda võlaõigusseaduse alusel tööandja ja kohtu poole. Töötaja peab seejuures suutma tõendada kahju tekkimise seose tööandja esindajate käitumisega.

Mis puutub koondamisse, siis peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Alles siis, kui töötaja ei ole pakutuga nõus, võib tööandja ta koondada, järgides seejuures seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

Kui töötaja koondamisel ei järgita etteteatamistähtaega, on tal õigus saada iga vähem ette teatatud tööpäeva eest hüvitisena keskmist töötasu.

Kui töötaja leiab, et tema koondamine ei ole põhjendatud, võib ta tööandjalt saadud töölepingu ülesütlemise avalduse vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul.

Tööinspektsioon lubab, et täpsustab Postimehe artiklis ametiühingu esindaja poolt viidatud võimalikke seaduserikkumisi Instrumentariumis ja alustab vajadusel tööandja suhtes järelevalvemenetlust.

Sirje Niitra

Avaldatud: 14 Aprill 2011

• Raamatupidaja.ee
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Küsimus: Töötaja naaseb lapsehoolduspuhkuselt 01.11.2012.a. Lapsehoolduspuhkuse ajal puhkuse aegumine peatus. Töötajal on aga kasutamata puhkust 2010.a eest 7 päeva ja 2011.a. eest 23 päeva. Kas need kasutamata puhkused aeguvad 2012.a. lõpuks?

Vastus: Kuigi seadus seob puhkusenõude aegumistähtaja kalendriaasta lõpuga, siis aegumistähtaja peatumise korral pikeneb aegumistähtaeg lapsehoolduspuhkusel viibimise aja võrra.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avaldatud: 14 Aprill 2011

• Pensionikeskus
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Äripäev

1. augustist jõustuvad mitmed olulised II ja III pensionisammast puudutavad muudatused, millest osad tulenevad seadusemuudatustest ja ülejäänu finantsinspektsiooni juhendist.

Sampo Pank kutsub personaalpanganduse kliente telefonitsi seminarile, kus reklaamitakse seadusemuudatuste tutvustamist. Läksin teisipäeval üritusele eelaimdusega, et see on müügiüritus. Positiivse üllatusena pean märkima, et see oligi valdavalt seadusemuudatuste põhine ja müügijuttu oli väga vähe. Umbes sajakohalisse saali tuli kuulama umbes 40 inimest, nende seas ka pangatöötajad. Valdav osa kuulajatest olid naisterahvad, meesterahvaste huvi pensioniteema vastu oli saalis kaunis leige.

Hoopis teistsuguse müügitaktikaga on LHV, kes on palganud inimesed, kes kaubanduskeskustes üritavad agressiivse müügiga juhuslike poekülastajaid panna pensionifondi vahetama LHV omade kasuks. Tagasihoidlikult öeldes tüütas see mind kahel järjestikusel päeval samas kaubanduskeskuses ära. Esimesel päeval kuulasin ära kena jutu ja esitluse, et LHV fondide ajalooline tootlus on kõigis kategooriates parim, välja arvatud 100% aktsiariskiga fondide osas, kus LHVl fondi ei ole.

Kui ütlesin, et teen otsuse juulis, vahetult enne fondivahetuse tähtaega, oli müügiinimene pettunud ja küsis, et kas ma kõigi otsustega sedasi viivitan. Arusaadav, temal jäi ankeet täitmata ja tulemustasu saamata. Järgmisel päeval juhtus sedasi, et mul oli kiire ja vaatamata sellele, et ma seda ütlesin müügiinimesele, jätkas ta müüki. Mingil põhjusel tegi ta küsimuste vastuste põhjal eksijärelduse, et mul on midagi LHV vastu, kuid mul oli kiire ja ei olnud aega nõustamise nime all müügile, olles maininud ka seda, et ma eelneval päeval juba tegin selle protsessi läbi. Iseenesest on LHV tegevus finantsharimisel teretulnud ja tänuväärne, eriti kummaline oli neid näha Vastseliina laadal vanainimestele kumulatiivse tootluse efekti seletamas, kuid II pensionisamba agressiivne müük läks isegi vaatamata minu kõrgele taluvuspiirile liiast.

1. juunist ootavad II pensionifondide müüjaid väheke karmimad muudatused, mis tulenevad finantsinspektsiooni juhendist nimega kohustusliku pensionifondi osakute turustamise nõuded.

Juhend kohustab pensionifondide pakkujat avaldama olulist teavet pensionifondi ja selle riskide kohta, et pensionifondide kliendid saaksid paremini hinnata pensionifondi oluliste tingimuste ja toimimise asjaolude vastavust oma investeerimiseesmärgile ja riskitaluvusele.

Juhendi kohaselt peab pensionifondivalitseja maandama ja vältima sisereeglitega huvide konflikti, kus pensionifondi turustamisega seotud juhtide ja töötajate tasustamise alused innustaks neid loobuma või tegema järeleandmisi pensionifondi turustamisega seotud nõuete täitmise osas.

Samuti on keelatud teise pensionifondivalitseja või pensionifondi suhtes negatiivse fooni loomine, ilma, et selleks puuduvad objektiivsed alused või seda tehakse viisil, kus meelevaldselt rebitakse välja üksikuid näitajaid.

Sisuliselt peavad nüüd turustajad, kes kontoris, kes kaubanduskeskustes lugema sarnaselt ravimite telereklaamile inimesele ette riskid – a la pensionifond võib olla kahjulik teie finantstervisele.

Kokkuvõtvalt saab II samba fonde vahetada varsti senise ühe korra asemel kolm korda aastas. Sissemaksete ümbersuunamine ei võta enam kuid ega, vaid toimub kohe. Vahetada saab kasvõi ühte osakut, iseasi, kas see on mõistlik, senise minimaalselt nõutud viiesaja osaku olemasolul.

Kolmanda samba fonde saab vahetada kiiremini. Neid saab senise kahe aastase hoidmispiirangu alusel lunastada koheselt, mis muudab need likviidseks rahapaigutusvõimaluseks. Kui varem pidi olema vähemalt 1000 osakut, et neid saaks vahetada, siis nüüd vaheta või ühtainust. Ilma väljamakseteta saab vahetada kindlustusseltsi pensionikindlustusseltsist pensionifondi ja vastupidi. Kaotus tuleb suurtele tulumaksutagastuse ootajatele, kuna alates 1. jaanuarist 2012 saab maha arvata 6000 eurot maksustatavast tulust. Suuremas summas osakute ostmisel kaob maksutagastus.

Kahjuks ei puuduta seekordsed muudatused väljamakseid II pensionisambast. Oleks meeldiv näha, kui kaotataks varaline diskrimineerimine väljamaksete osas, et pensionikindlustuse sõlmimise sund kaoks ja kõigile antaks võimalus valida ka väljamaksed otse pensionifondidest.

Olulised muudatused II ja III pensionisambas

Teine sammas
• Fondide vahetamise sagedus: 1 korra asemel 3 korda aastas;
• 1.jaan., 1. mai, 1.sept. (avaldus esitada hiljemalt 30. novembril, 31. märtsil, 31. juulil);
• Sissemaksete ümbersuunamise piirangud kaovad (1 kord aastas asemel T+3).
• Tekkib võimalus oma II samba fondi osakute osaliseks vahetamiseks (seni pidi kõik vahetama);
• Osakute vahetamisel kaotatud minimaalselt 500 osaku omamise nõue (kehtib alates 01.01.2011);
• Lihtsustatakse esitatavaid avaldusi;
• Avalduste esitamisel keelatakse rakendada erinevaid avalduse vastuvõtmise tasusid (senine praktika - nn “oma” fondiga liitumisel maksid pangad avalduse tasu kliendi eest);
• Teenuseosutajat kohustatakse hindama teenuse sobivust kliendile enne teenuse osutamist. (III samba puhul kehtib alates 01.08.2011; II samba puhul alates 01.06.2011).

Kolmas sammas
• Kaotatakse piirangud osakute vahetamise sageduses;
• Kaotatakse ajaline piirang osakute lunastamises (osakuid polnud võimalik lunastada 2 aasta jooksul pärast omandamist);
• Kaotatakse nõue pidada kinni 2% osakute lunastamisel fondist väljamakstavalt rahalt kui osakud lunastatakse enne osakuomaniku 55-aastaseks saamist.;
• Osakute vahetamisel kaotatakse piirangud osakute minimaalse koguse suhtes (enne 1000 osakut);
• Ühtlustatakse erinevate III samba skeemide vahetamist, ilma vahetamise käigus väljamakseid tegemata. St edaspidi on võimalik liikuda näiteks pensionikindlustuslepingust üle vabatahtlikku pensionifondi või teise kindlustusseltsi;
• Kehtestatakse sissemaksete maksustatavast tulust mahaarvamise absoluutne lagi – 6000 eurot aastas. Nimetatud summat ületavatelt sissemaksetelt ei tagastata tulumaksu (kehtib alates 01.01.2012).

Allikas: Sampo Pank

Romet Kreek
toimetaja-analüütik

Avaldatud: 13 Aprill 2011

• Eesti Päevaleht
• TULUMAKSUSEADUS

Tuuli Jõesaar

Paljud pensionärid ei tea, et on maksnud teadmatusest liiga palju tulumaksu.

„Ma ei tea, kui suur see pension peab olema, et maksu võetakse? Minu pension küll nii suur ei ole, et sealt tulumaksu peaks maksma,” ütles 68-aastane Viivi (täisnimi toimetusele teada – toim) esialgu vastuseks küsimusele, kas ta teab, et tal on õigus tulumaksuvabastusele. Täpseid arve uurides avastas Viivi üllatusega, et tema pension ületab tulumaksuvaba miinimumi lausa saja euro võrra ja seega on ta juba mitu aastat maksnud enda teadmata tulumaksu, ise kogu aeg uskudes, et tema sissetulek on selleks liiga väike.

Viivi-sarnaseid pensionäre on Eestis veel kümneid tuhandeid: nad saavad piisavalt suurt pensioni, et sellest saab söönuks ja arvedki makstud, aga suurt enamaks rahast siiski ei jagu. Sotsiaalametisse või pensioniametisse neil asja ei ole, nii et ükski ametnik nendega eraldi tegelema ei pea ja seega ei tutvusta keegi neile nende õigusi. Pensioniinfot ei jõua nendeni naljalt ka kuskilt mujalt – kui ajalehtede tellimiseks pole raha ja internetti kasutada ei oska, on infosulg üsnagi täielik, sest isegi kui raadiost või telerist jookseb läbi mõni vajalik teabekild, siis ei pruugi see sugugi kohe meelde jääda.

Kümned miljonid

Sotsiaalkindlustusameti andmeil on Eestis praegu üle 36 000 Viivi-sarnase pensionäri, kellelt riik on üksnes eelmisel aastal ebaõiglaselt sisse kasseerinud kokku vähemalt 10 miljonit eurot tulumaksu. Kui eelda­da, et enamik neist 36 000 inime­­sest on pensionil olnud kauem kui vaid viimase aasta, siis võib hinnata, et riik on teadmatuses pensionäridelt teeninud mitukümmend miljonit eurot.

Kui inimesed kaotavad pensionis selle tõttu, et nad ei tea oma õigusi, siis milles on viga? Kas on süsteem liiga keeruline või teavitusmeetodid viletsad? Teadmatuid on pealegi märksa laiemas ringis kui üksnes pensionäride seas. Eesti Päevalehe info tulumaksuvabastust mittesaavate pensionäride kohta üllatas inimesi, kes peaksid selle teemaga kursis olema.

„Nii suur tulumaksusoodustuse võimalust mittekasutavate pensioni saavate isikute arv on üllatav,” ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL-i poliitik Margus Tsahkna.

Probleemi püstitus tuli üllatuseks ka sotsiaalminister Hanno Pevkurile, kes vajas enne küsimustele vastamist aega, et asjaga tutvuda. „Täiendav tulumaksusoodustus pensionäridele on kehtinud juba aastaid. Võib eeldada, et valdav osa pensionäre on sellest teadlik. Kahtluse korral tasub nii sotsiaalkindlustusametist või maksuametist enda täiendavaid õigusi üle küsida,” nentis minister lõpuks napisõnaliselt.

Seejuures leidis sotsiaalkindlustusamet kõnealused andmed tulumaksuvabastust mitte taotlenud pensionäride kohta Eesti Päevalehe palve peale mõne tunniga, mis viitab sellele, et see teave on kogu aeg olnud käepärast ja statistiliselt jälgitav, kuid jäänud mingil põhjusel sotsiaalvaldkonna ametnike ja otsustajate tähelepanu alt välja.

Selle valguses ei ole enam üllatav, et info on puudulik ka pensionäride esindusühenduste jaoks, kes võiksid ka justkui seista pensionäride teavitamise eest. Eesti pensionäride ühenduste liidu esimees Andres Ergma ei olnud aga pensionäride tulumaksuprobleemist kuul­nudki. „Meie liidus ei ole sellest küll juttu olnud,” nentis ta. Teavituse puudulikkuse asjus viitas ta sotsiaaltöötajatele. „Teatavasti peaks tulumaksuvabastuse kohta infot andma kohalike omavalitsuste struktuurid. Loomulikult ei oska pensionärid maksuametisse küsima minna, aga sotsiaalalaga tegelevad ametnikud peaks asjaga kursis olema ja selgitama,” ütles ta.

Teavituses näeb põhiviga ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. „Tundub, et siin on tegu kommunikatsiooniprobleemiga, mille tulemusel paljud tänased pensioni saavad inimesed ei ole seda võimalust endale teadvustanud. Seega tuleks veel kord läbi viia teavituskampaania,” pakkus ta. Teavituskampaania korraldus on teine kriitiline küsimus. SKA-le ei saa ette heita tulumaksuvabastuse võimaluse mahasalgamist: infot on jagatud, kuid probleem on selles, et see info pole olnud inimeste jaoks piisavalt lihtne ega jõudnud seega küllalt paljudeni. 36 000 ebaõiglase maksumaksjani viinud probleemi alguspunkti võib kõige üldisemalt võttes märkida 2007. aasta aprillikuusse, kui keskmine pension kasvas üle tulumaksuvaba miinimumi ehk ületas 3000 krooni. Ühtäkki oli Eestis palju selliseid pensionäre, kellelt riik hakkas tulumaksu maha võtma. Sotsiaalkindlustusamet korraldas küll teavituskampaania ja tehti isegi otsepostitusi, kuid praegu, mõni aasta hiljem selle tulemusi vaadates tundub, et arvuderohke teavitus kadus infomassi ja selle sisu ei jõudnud iga toonase pensionärini. Eesti Päevalehe poolt artikli tarbeks küsitletud pensionäride hulk oli küll tagasihoidlik, kuid sellestki selgus, et eakatel inimestel ei ole ülevaadet sellest, kas nad peaksid tulumaksu maksma, ja kui ei peaks, siis kas neil on selleks vajalik avaldus tehtud.

Küsitavat alati

Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juhi Elve Tontsi sõnul ei tohiks infopuudus kummitada viimastel aastatel pensionile jäänuid. „Alati küsitakse inimeselt, kas ta soovib teha avalduse maksuvabastuseks,” kinnitas ta.

Seega võib eeldada, et praeguseks 36 000 inimeseni paisunud maksumaksjatest pensionäride põhimassi moodustavad väga ea­kad inimesed, kes on olnud pensionil juba pikka aega ja kellel pole viimastel aastatel pensioniametisse asja olnud. Sotsiaalkindlustusametist meedia va­hen­dusel edastatud teavitused on aga nende silmist-kõrvust kas mööda läinud või olnud liiga keeru­kad. Ei saa eeldada, et napi kooliharidusega ja võib-olla ka juba üle 85-aastased inimesed peaksid kõik aktiivselt lehti lu­ge­ma ja olema võimelised end ar­vuderägas teadetest läbi näri­ma.

Infost ilmajäänute seas on kindlasti ka palju Eesti venekeelse elanikkonna esindajaid: riigikeelt vabalt mittevaldavate eakate puhul on veel tõenäolisem, et sotsiaalkindlustusameti info – isegi kui nad on seda venekeelses meedias näinud või kuulnud – jooksis neil ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Arvata võib, et kolmanda osa pensionäridest maksumaksjatest moodustavad endised töötavad pensionärid, kes majanduslanguse alguses esimesena koondati. Töötava pensionäri eest arvutab maksuvabastust tema tööandja ja ilmselt ei tulnud paljud pärast koondamist omapäi jäänud pensionärid selle pealegi, et peaksid minema pensioniametisse tulumaksuvabastuse avaldust esitama.

Kuidas maksuvabastust taotleda?

•• Eestis on ligi 300 000 vanaduspensionäri, kellest 233 735 on maksuvabastuse saamiseks avalduse esitanud. Avaldust ei ole esitanud 58 419 vanaduspensionäri, kellest 36 273 mittetöötava pensionäri pension on suurem kui 192 eurot – ehk kellel oleks võimalik kasutada maksuvabastust.

•• Peale selle maksavad riigile tulumaksu veel 22 086 pensionäri, kes samal ajal ka töötavad. „Nende puhul tuleb tulumaksuvabastuse küsimusega pöörduda tööandja poole,” rõhutas sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts.

•• Mittetöötaval pensionäril tuleb edaspidi tulumaksust pääsemiseks esitada oma kohalikku pensioniametisse vastav avaldus. „Avalduse võib kirjutada vabas vormis, ent selles peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia,” selgitas Elve Tonts ja lisas, et SKA kodulehel on olemas ka avalduse blankett.

•• Tulumaksuvabastust soovival pensionäril tasub meeles pidada, et peale selle on igal pensionäril (nii töötaval kui ka mittetöötaval) õigus ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 192 + 144 eurot kuus ehk kuni 336 eurot kuus (4032 eurot aastas). Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis ei ole vaja pärast iga pensionitõusu või uue aasta saabudes uut avaldust esitada.

•• Selle aasta 1. aprilli seisuga on Eesti keskmine vanaduspension 305,44 eurot kuus. Automaatselt arvestatakse sellest tulumaksuvabaks 192 eurot ja maksustamisele kuulub sellest ülejääv osa ehk 113,44 eurot kuus. Tulumaks on 21 protsenti ja arvutus näitab, et ühes kuus võetakse keskmiselt pensionilt tulumaksuna maha 23,8 eurot. Eesti keskmise pensioni saaja maksab seega aastas riigile tulumaksu 285,6 eurot.

Raha tagasi kolme aasta eest

•• Kui pensionär avastab alles nüüd, et on seni teadmatusest riigile liiga palju tulumaksu maksnud, siis ei pruugi olla veel päästmatult hilja, sest maksuamet tagastab ülemakstud raha. Tõsi, seda vaid kolme möödunud aasta eest, sest rohkemat seadus ei luba.

•• Niisiis on päästmatult hilja nende pensionäride jaoks, kes on riigile ülearust tulumaksu maksnud juba varem kui 2008. aastast. „Deklaratsioone saab teha kolm aastat tagantjärele, mida hakatakse lugema deklaratsioonide esitamise tähtajast 31. märtsil. Seega hetkel saab esitada 2008., 2009. ja 2010. aasta deklaratsioone,” ütles maksuameti avalike suhete juht Anne Osvet.

•• Niisiis jäävad lõplikult osast oma rahast ilma pensionärid, kelle pension hakkas tulumaksuvaba miinimumi ületama juba 2007. aastal või veelgi varem. Kui aga pension on tulumaksuvaba miinimumi ületanud hiljem kui 2007. aastal, saavad nad kogu tulumaksuks ülemäära makstud raha tagasi.

•• „Selleks et saada tagasi liigselt makstud tulumaks, tuleb esitada oma tuludeklaratsioon maksuametile,” juhendas Anne Osvet ja lisas, et deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt ID-kaardiga maksuameti kodulehe kaudu, pangaportaali kaudu või maksuameti teeninduskohas kohapeal.

•• Elektrooniliselt on kõik andmed eeltäidetud, tuleb ainult need üle kontrollida ja siis esitada. Elektrooniline menetlus võtab vähe aega ja kui kõik on korras, siis tagastus tuleb nädala jooksul. Teeninduskohas saab juba eeltäidetud andmetega väljatrüki, mis tuleb üle kontrollida, lisada vajaduse korral pangakonto number ja allkirjastada ning jätta MTA teeninduskohta. Selle deklaratsiooni menetlemine võtab kauem aega, aga kahe nädala jooksul peaks olema tagastus käes.

•• Keskmist, 305,44 euro suurust pensioni teeniv inimene saaks ühe aasta kohta tagasi 285,6 eurot tulumaksu. Kolme aasta pealt tagasi saadav maksimumsumma on sel juhul 856,8 eurot.

•• Maksimaalne tagastatav summa ühe inimese kohta on 362,7 eurot ühelt aastalt ehk 1088 eurot kolmelt aastalt. Sellise summa saaks tagasi pensionär, kes on maksnud tulumaksu maksimaalselt maksuvabalt pensionisummalt 192 + 144 ehk 336 eurolt kuus.