Artiklid

Riigikogu täiendas täna töötuskindlustuse seadust ühegi vastuhääleta nii, et töötavad pensionärid vabanevad alates 1. novembrist töötuskindlustusmakse tasumisest.
Sama muudatusega on töötuskindlustusmaksest vabastatud ka need töövõtjad, kel oli tänavu 1.jaanuaril jäänud pensionini vähem kui 12 kuud.

Seaduse muutmise vajaduse tõstatas septembris õiguskantsler Allar Jõks, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et 1. jaanuaril jõustunud seaduse kohaselt tasuvad töötavad pensionärid küll töötuskindlustusmakset, kuid neil pole võimalust saada töötuskindlustushüvitist. Jõksi hinnangul kohtles seadus töötavaid pensionäre võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt, kuid mõistlikku põhjendust sellele polnud.

Teiseks maksid töötavad pensionärid töötuskindlustusmaksete näol sisuliselt maksu, kuid maksu saab kehtestada vaid maksu-, mitte lihtseadusega.

Tänavuste andmete põhjal tasub töötuskindlustusmakset 44.864 vanaduspensionieas inimest keskmise töötasuga 4388 krooni kuus. Seega vähendab seadusemuudatus laekumisi töötuskindlustushüvitiste sihtfondi umbes 23,5 miljoni krooni võrra aastas.

Lähenevast aasta lõpust annavad traditsiooniliselt märku maksuseaduste muudatusettepanekud. Mõnda aega tagasi (vt maksu-uudis- raamatupidaja.ee-17.09.02) üllatas Rahandusminister sõiduauto erisoodustuse hinna tõstmisega. Eile kiitis Vabariigi Valitsus heaks Rahandusministeeriumi poolt ette valmistatud mahuka palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustusseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lisaks sellele on oodata ka käibemaksuseaduse muutmise eelnõud. Ühest küljest on see paratamatu Eesti maksusüsteemi arengu seisukohalt, teisest küljest otsitakse võimalusi riigi maksubaasi suurendamiseks.

Tulumaksuseaduse muudatused võiks jagada nelja suurde rühma:

* füüsilise isiku tulude deklareerimise lihtsustamine (eeltäidetud deklaratsiooni seadustamine, teatud mahaarvamiste tõendamisest vabastamine)
* tööandja bürokraatlike kohustuste vähendamine (tööandja ja Haigekassa peavad esitama tõendi (vorm TSM) isikule makstud tasude kohta ainult isiku soovil)
* redaktsioonilised muudatused (võlaõigusseadusest, kirikute ja koguduste seadusest, töö- ja puhkeaja seadusest tulenevad)
* muudatused ja täiendused seaduse paremaks mõistmiseks ja täpsemaks kohaldamiseks (kindlustuse ja kogumispensioni väljamaksete maksustamise osa, FIE erikonto, maksuvaba tulu ja elatise arvestamine tulumaksu kinnipidamisel).

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse tänuväärne muudatus: kui makstakse tasu mitteresidendist töötajale ning töölepingujärgne töökoht on välisriigis, siis ei maksustata seda tasu sotsiaalmaksuga.

Vastavalt sellel, kuidas eelnõu menetlus edasi liigub, püüame informeerida täpsemalt oodatavatest muudatustest.

Ranno Tingas

Tutvu ka ettevõttesisese maksukoolituste võimalusega IMG koduleheküljel. Aktuaalsed koolitused: maksukorralduse seadus, võlaõiguse ülevaade raamatupidajatele, maksuseaduste muudatused 2002/2003

Inge Rumessen

Vabariigi Valitsus kiitis heaks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega tulevad uuest aastast kasutusele eeltäidetud tuludeklaratsioonid.

Eelnõu kohaselt kannab maksuamet residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile juba eelnevalt andmed maksumaksjale makstud palga ja ajutise töövõimetuse hüvitise, tulust mahaarvamisele kuuluva maksuvaba tulu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete ning tasutud õppelaenu intresside kohta. Andmed selleks saadakse tulumaksu kinnipidajate ja krediidiasutuste poolt Maksuametile esitatud deklaratsioonidelt ning maksumaksja ise sellekohaseid tõendeid esitama ei pea.

Eeltäidetud tuludeklaratsioon tehakse maksumaksjale kättesaadavaks e-maksuameti vahendusel ja maksuameti kohalikus asutuses. Teatud andmete osas katsetati seda süsteemi edukalt juba käesoleval aastal 2001. aasta tulude deklareerimisel.

1. juulil 2002 jõustusid kogumispensionide seaduse sätted, millega sai praktilise aluse kohustuslik kogumispension ehk pensionikindlustuse teine sammas (esimeseks sambaks peetakse riiklikku pensioni ning kolmas sammas on vabatahtlik täiendav kogumispension).

Liitumine kohustusliku kogumispensioniga võimaldab inimesel kindlustada oma tulevikku täiendava sissetulekuga, lisaks riigi poolt garanteeritud pensionile. Seega sõltub iga inimese pensioni suurus tema enda poolt aktiivse tööelu jooksul pensionifondi tehtud investeeringutest. Toetades maksumaksjat investeerimisel tulevikku lisab riik kaks korda sama palju maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt.

Kohustusliku kogumispensioni makse arvatakse maksustatavast tulust maha enne tulumaksu kinnipidamist, seeläbi väheneb füüsilise isiku poolt makstav tulumaks.

VALEM 2+4

Sissemakseid kogumispensioni fondi tehakse süsteemiga liitunud (ehk kohustatud) isikute töötasudelt kinnipidamise teel. Tööandja peab töötajale arvestatud brutopalgast kinni kogumispensioni makse, määraga 2%, ja kannab selle maksuameti pangakontole. Riik lisab laekunud summale 4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt. Siit tuleneb ka kogumispensioni valem 2 + 4.
Kuna sotsiaalmaksust (määraga 33%) laekunud summadest eraldatakse pensionikindlustuseks 20% ja ravikindlustuseks 13%, siis kohustusliku kogumispensioniga liitumisel töötaja riikliku pensionikindlustuse osak väheneb 20-lt protsendilt 16-le.

LIITUMINE

Pensionisüsteemi teise sambaga liitumine on kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutele alates nende 18-aastaseks saamisest. Enne 1983. aastat sündinud isikutele on liitumine vabatahtlik - neil on võimalus valida, kas saada suurem riikliku pensionikindlustuse osak või investeerida pensionifondi.

Isikul, kes esitab liitumisavalduse kuni jooksva aasta 1. novembrini, tekib makse tasumise kohustus järgneva aasta 1.jaanuarist.

Näiteks 2002. aasta l. novembrini (v.a) liitumisavalduse esitanud isiku eest hakkab tööandja makset kinni pidama 1. jaanuarist 2003.

Aastatel 1942-1956 sündinud isikutel on viimane kohustusliku kogumispensioniga liitumise tähtaeg 31. oktoober 2002.

Kohustusliku kogumispensioniga liitudes võtab isik endale siduva kohustuse - kui liitumisavaldus on esitatud, ei saa kogumispensioni süsteemist enam loobuda.

KUIDAS LIITUDA

Teise pensionisambaga liitumise avaldusi saab esitada pangakontorites (Eesti väärtpaberikeskuse (EVK) kontohaldurite juures) või Internetis internetipankades ning Pensionikeskuses (www.pensionikeskus.ee).
Liitumisest tuleb (soovitavalt kirjalikult) teavitada oma tööandjat, et kogumispensioni makse saaks tasutud õigeaegselt ja korrektselt

KUIDAS JÕUAB MAKSE PENSIONIFONDI

Tööandja peab töötajale makstavast brutopalgast kinni kogumispensioni makse 2%, kannab selle igakuiselt väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks maksuameti pangakontole koos teiste maksude (tulumaks, sotsiaalmaks) ning töötuskindlustusmaksega ja deklareerib makse deklaratsioonil TSD.
Maksuamet kannab laekunud kogumispensioni makse ning lisaks arvestatud riigipoolse osa (4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt) 15 tööpäeva jooksul EVK pangakontole. EVK suunab raha isiku poolt valitud pensionifondi.
Kui deklareerimisel on tekkinud vead, võtab maksuamet tööandjaga ühendust. Maksuametil ei ole õigust makset üle kanda enne vigade parandamist tööandja poolt.

KUIDAS MUUTUB PALGA- JA MAKSUARVESTUS

Liitumisel kogumispensioni süsteemiga muutub isiku palga ja maksude arvestus. Allpool on toodud näide arvestusest kümnetuhandese brutopalgaga töötaja puhul (kinnipeetud summad on miinusmärgiga).


Brutotasu 10 000

Töötuskindlustusmakse(1%) -100

Kogumispensioni makse(2%) -200

Maksuvaba tulu -1 000

Maksustatav tulu 8 700

Tulumaks 26% -2 262

Netotasu (kätte) 7 438

Sama brutopalka saava, kuid kogumispensioniga mitteliitunud töötaja netotasu oleks 7 568 krooni (vahe 148 krooni). Seega, makstes kogumispensioni arvele 200 krooni, väheneb maksumaksja jooksev sissetulek ainult 148 krooni võrra.

o Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikul sissetulekud puuduvad (töökoha kaotamise, lapsehoolduspuhkusele jäämise, välismaal töötamise vm tõttu), ei pea sel ajal makseid tasuma (erinevalt enamusest vabatahtliku kindlustuse liikidest). Kohustusliku kogumispensioni makset tasutakse ainult siis, kui liitunud isikule tehakse sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid (palk ja muud tasud).

o Kogumispensioni makset ei peeta kinni siis, kui isik on registreeritud FIE-na ning tema ainsaks tuluks on tulu ettevõtlusest. FIE-l on võimalus teha sissemakseid täiendava kogumispensioni arvele ja loomulikult on tal õigus ka riiklikule pensionile.

Täiendavat informatsiooni kogumispensioni kohta saab Internetist http://www.pensionikeskus.ee või Maksuameti kohalikest asutustest.

Riigikogus läbis 16.oktoobril esimese lugemise töötuskindlustuse seaduse täiendamise eelnõu, mis vabastab töötavad pensionärid 01.novembrist töötuskindlustusmakse tasumisest.
Menetluses olev eelnõu näeb ette, et kindlustusmakse kogumine töötavatelt pensionäridelt kõrvaldatakse 01.novembrist. Eelnõu järgi lõpeb kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval.

Samas on tööandja kohustatud maksma töötuskindlustusmakset kindlustatule ja vanaduspensionieas isikule makstud summadelt edasi. Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.

Eelnõu järgion tööandja endiselt kohustatud tasuma töötuskindlustusmakset ka töötava vanaduspensionäri töötasult ning muudelt tuludelt ning selle isiku töötasult ja muudelt tuludelt, kellel oli 1.jaanuaril 2002 jäänud vanaduspensioni ea saabumiseni vähem kui 12 kuud.

Eelnõu arutelu Riigikogu täiskogus toimub eeldatavasti 22.oktoobril.