Artiklid

Vähem kui kuu aja pärast paneb Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) teise pensionisamba fondivalikuks loosirattasse nende 18-aastaste tööturule sisenejate nimed, kes pole mai lõpuks kogumispensioni fondi valinud, kirjutab Äripäev.

Kõigile 1983. aastal või hiljem sündinutele on tööle minnes teise pensionisambaga liitumine kohustuslik. Mai lõpuks peavad oma valiku tegema need noored, kes on tööle asunud enne juunikuud.

Alates juulikuu palgast hakkab minema kaks protsenti nende brutosissetulekust teise samba fondi, millele riik lisab neli protsenti sotsiaalmaksu arvel.

Liitumisavalduse esitamata jätmisel loosib EVK kõigi konservatiivse strateegiaga fondide seast suvalise välja. Sada protsenti võlakirjadesse investeerivaid fonde pakuvad kõik kuus turulolijat.

«Valik toimub järjest kõigi registreeritud kogumispensionifondide vahel, ei eelistata ühtegi fondivalitsejat ega ka fondi,» ütleb Eesti Väärtpaberikeskuse spetsialist Katrin Läkk.

Rahandusministeeriumi hinnangul siseneb tänavu tööturule 3000 noort, järgmisel aastal aga juba 5000.

Teise sambaga liitumise avaldusi saab esitada möödunud laupäevast ja eile kella viieks pärastlõunal oli oma valiku teinud 935 inimest. Noor kohustuslik liituja on neist iga kümnes.

InBro & Partnersi kindlustusmaakleri Mari Marksoni sõnul pole ükski noor veel nõu küsima tulnud, küll aga on ühendust võtnud firmade personalijuhid, kelle juurde värsked tööleminejad on abi küsima tulnud.

«Loosikatlasse sattumise oht aga on selles, et kui see fond ei sobi, siis vahetamine on kulukas ning raha on paigutatud juba valesse kohta. Pigem pühendada see pool tundi ja enda eelistus välja selgitada».

Üks tähtaeg kukub sel aastal aga veel – oktoobri lõpp, mil peavad olema fondivaliku teinud kõik pärast 1. juunit tööle asunud noored. Järgnevatel aastatel jääb avalduste esitamise kuupäevaks 31. oktoober, il saab ka fondi vahetada.

PM Online
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pärast üle kuu aja välja-kuulutatust pikemaks veninud ettevalmistusi saavad alates homsest esimesed pensionipõlve kindlustada soovijad teha valiku viieteistkümne erineva riski- ja tootlustasemega pensionifondi vahel.

Et kohustusliku pensionikindlustusega liituda, peab huviline minema kas pangakontorisse, kindlustusseltsi või hoopis täitma avalduse internetipangas või pensionikeskuse interneti koduleheküljel aadressil www.pensionikeskus.ee.

Teise samba fonde hakkavad pakkuma Ühispank, Hansapank, Sampo, LHV, Seesam ja ERGO Europa koos Trigon Capitaliga. Kokku tuleb turule 15 investeerimisstrateegiaga fondi, mille tootlused võivad jääda enamasti 3-7 protsendi vahele aastas.

Liitumine toimub tasuta

Eile oli küll registreeritud alles 11 fondi, kuid täna kogunev finantsinspektsiooni juhatus kinnitab eeldatavasti ka ülejäänud nelja fondi tingimused. Esimestel aastatel liitub fondivalitsejate hinnangul reformiga 50 000-200 000 inimest, kes investeerivad pensioni teise sambasse kokku ligikaudu miljard krooni.


Hansapanga investeerimisfondide portfellihalduri Paavo Põllu hinnangul on fondihaldurid oma personali välja õpetanud, et esimestele soovijatele juba homme jagada asjatundlikku teavet nii oma kui ka teiste turuosaliste loodud fondide kohta. «Vastavalt seadusele peavad kõik valitsejad pakkuma oma klientidele ka teiste fondihaldurite tooteid,» ütles Põld.

Tema sõnul peab soovija võtma näiteks pangakontoris liitumiseks kaasa ainult mõne isikut tõendava dokumendi. «Kohapeal saab täita avalduse ja tellerid peaksid suutma vastata kõigile liitumist puudutavatele küsimustele,» rääkis Põld.

Liitumine toimub tasuta. Küll aga võtavad fondivalitsejad valitsemistasu vastavalt kogumispensioniseadusele võlakirjafondidelt kuni 1,5 protsenti ja kõrgema riskiga fondidelt kuni kaks protsenti kogutud rahalt aastas. Lisaks võtavad fondid osakute väljalaskmistasu kuni kolm protsenti ja tagasivõtmistasu kuni üks protsent osaku puhasväärtusest.

Tuleb teavitada tööandjat

Finantsinspektsiooni investeerimis- ja pensionifondide järelevalve osakonna juhataja Angelika Koha soovitab tulevastel investoritel teha oma fondivaliku otsused kaalutletult, vaagides põhjalikult erinevate kohustuslike pensionifondide eeliseid ning kontrollides fondivalitseja tegevusloa olemasolu ja fonditingimuste registreeritust.

Need, kes sõlmivad kindlustuslepingu enne 1. juunit, hakkavad maksma kaks protsenti oma brutopalgalt valitud pensionifondi juba juuli palgalt. Põllu sõnul tuleb pärast liitumislepingu sõlmimist teavitada oma tööandjat, kes samaaegselt sotsiaalmaksuga kannab maksuametile üle ka kindlustusmaksu. «Seejärel lisab maksuamet kahele protsendile liituja poolt makstud sotsiaalmaksu arvelt veel neli protsenti juurde,» rääkis Põld.

Edasi kantakse kogu summa üle Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) pangakontole Eesti Pangas. EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab raha edasi liitunu poolt valitud pensionifondile.

Tänavu peavad kohustuslikult liituma kõik tööturule sisenevad noored, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem. Aastatel 1942-1951 sündinud isikutele on kehtiva seaduse alusel liitumise viimane tähtaeg 31. mai. Praegu on Riigikogus siiski lugemisel seadusemuudatus, mille kohaselt saaksid 50-60-aastased valida fondi kuni 31. oktoobrini. Nii nemad kui ka 1952-1956 sündinud isikud hiljem enam liituda ei saa.

Esimesest juunist kuni 31. oktoobrini peaksid liituma kõik isikud, kes soovivad hakata makseid tasuma 1. jaanuarist 2003.

Erkki Erilaid
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

I N G E R U M E S S E N

Kuna riiklik pension ehk esimese samba suurus koosneb baas-, staaþi- ja kindlustusosakust, vähendab teise sambaga liitumisel 4% ümbersuunamine vaid viimast.

“Viimase paari nädala jooksul on hakanud paljud inimesed muret tundma selle üle, et kui nad teise sambaga liituvad, siis väheneb nende riiklik pension viiendiku võrra,” ütles Hansapanga Investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld. “Suurem osa neist on kusagilt kuulnud, et tasuta lõunaid ei ole,” lisas Põld, viidates teise pensionisamba reklaamile “maksa 2% palgast ja riik annab 4% juurde”. Inimeste seas levinud on kartus, et kui ilma teise sambata on lootust pretendeerida kogu 20protsendilisele sotsiaalmaksu osale, siis teise sambaga liitunult vaid 16% ja riiklik pension väheneb viiendiku võrra.

Äripäev koostas kaks näidet, kuidas kogumispensioniga liitumine mõjutab riikliku pensioni suurust.

Riiklik pension koosneb seadusega kinnitatud baasosakust, enne 1999. aastat töötatud aastate põhjal arvutatud staaþiosakust ning alates 1999. aastast tasutud sotsiaalmaksu põhjal kujunevast kindlustusosakust.

Baasosa suurus on praegu 444 krooni. Staaþiosak sõltub sellest, mitu aastat inimene töötas enne 1999. aastat. Ühe staaþiaasta rahaliseks väärtuseks on seaduse järgi praegu 30 krooni ja 19 senti. Igal aastal see muutub vastavalt laekuva sotsiaalmaksu summale.

Kindlustusosaku suurus kujuneb alates 1999. aastast tasutud sotsiaalmaksu pealt ning selle arvutamiseks tuleb leida aastakoefitsient, mille aluseks on inimese palga suhe keskmisesse sotsiaalmaksuga maksustatavasse sissetulekusse kuus. Kuna siia hulka arvestatakse ka FIEd, siis on see summa teistsugune kui statistikaameti arvutatud keskmine palk. Sotsiaalkindlustusameti andmeil oli see möödunud aastal 4658 krooni. Teise sambaga liitudes koefitsient väheneb. Saadud summa korrutatakse seadusega määratud indeksiga, mis lähtuvalt riigile makstud sotsiaalmaksust on praegu 30,19 krooni.

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on probleemiks see, et inimesed ei mõtle tõsiselt sellele, et ümbrikupalka vastu võttes maksab tööandja tema pealt vähem sotsiaalmaksu ning tulevikus jääb selle võrra ka tema pension väiksemaks. “Seepärast on äärmiselt oluline, et inimesed tasuksid sotsiaalmaksu, sest selle suurus on aluseks nende riikliku pensioni arvutamisel,” ütles sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts.

Äripäev ei arvestanud näidete koostamisel inflatsiooni ja fondide tootlust. Fondihaldurid pareerivad fondide tootluse prognoosimisel, et ajaloo põhjal korvab tootlus vähemalt inflatsiooni.

Arvutuste tulemustest selgub, et tänase seisuga justkui suurt vahet polegi, kas liituda kogumispensioniga või mitte. Paavo Põllu selgitusel on aga kogumispensionisüsteem loodud seetõttu, et tulevikus vähendab meie demograafiline situatsioon esimese samba suurust, mida toodud tabelites arvestatud pole. Kui tööealiste inimeste arv väheneb, jääb väiksemaks ka kogutav sotsiaalmaksu summa, mille põhjal arvutatakse kindlustusosak. “Teine sammas tagab selle, et me ei saaks tulevikus proportsionaalselt vähem pensioni, kui tänased pensionärid,” selgitas Paavo Põld.

Kogumispensioniga liitumise mõju riikliku pensioni suurusele
VANUS 25 AASTAT
sündinud 1977. a, alustas töötamist 1999. a
töötasu 10 000 krooni kuus, aastakoefitsient 2,1; teise sambaga liitudes 1,68
töötab 63 eluaastani ja teenib keskmise palgaga võrreldes sama suurt palka.
riikliku pensioni aastahinne 1. aprillist 2002. a 30,19 krooni

ei liitu kogumispensioniga
riiklik pension:
baasosak 444
kindlustusosak (alates 1999 töötatud aastad x koefitsient x aastahinne) 42 x 2,1 x 30,19 = 2662
kokku: 3106 kr

liitub kogumispensioniga 2003. aastast
pensionifondi 2% ehk 200 krooni kuus, riigilt 4% ehk 400 krooni
pensionieani on jäänud 38 aastat ja selle aja jooksul kogub kokku 273 600 krooni, eeldatav pensioniiga on 20 aastat, seega saab iga kuu II sambast 1140 krooni

riiklik pension: baasosak 444
kindlustusosak 1999–2002 töötatud aastatelt 4 x 2,1 x 30,19 = 253
2003–2040 aastatelt 38 x 1,68 x 30,19 = 1927
kokku: 2624 kr
I ja II sammas kokku: 3764 kr


VANUS 40 AASTAT

sündinud 1962. a, alustas töötamist 1984. a
staaþ 1999. aastani 15 aastat.
praegu töötasu 10 000 krooni kuus, aastakoefitsient 3,2; teise sambaga liitudes 2,56
töötab 63 eluaastani ja teenib keskmise palgaga võrreldes sama suurt palka.
pensioniikka jõuab 2025. a
riikliku pensioni aastahinne 1. aprillist 2002. a 30,19 krooni

ei liitu kogumispensioniga
riiklik pension:
baasosak 444
staaþiosak 15 x 30,19 = 452
kindlustusosak (alates 1999 töötatud aastad x koefitsient x aastahinne) 27 x 3,2 x 30,19 = 2608
kokku: 3504 kr

liitub kogumispensioniga 2003. aastast
pensionifondi 2% ehk 300 krooni kuus, riigilt 4% ehk 600 krooni
pensionieani on jäänud 23 aastat ja selle aja jooksul kogub kokku 248 400 krooni, eeldatav pensioniiga on 20 aastat, seega saab iga kuu II sambast 1035 krooni
riiklik pension:
baasosak 444
staaþiosak 15 x 30,19 = 452
kindlustusosak 1999–2002 töötatud aastatelt 4 x 3,2 x 30,19 = 386
2003–2025 aastatelt 23 x 2,56 x 30,19 = 1777
kokku: 2615 kr
I ja II sammas kokku: 3650 kr


Valimisvõitluses hulgi jagatavate lubaduste seas looks kompromissi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine üheaegselt üksikisiku tulumaksumäära alandamisega kolme protsendipunkti võrra, hindab Ühispanga analüütik Sven Kunsing.

Tema hinnangul võiks maksuvaba miinimumi tõsta praeguselt 1000 kroonilt 1500 kroonile kuus ehk 12.000 kroonilt aastas 18.000 kroonile ja samal ajal alandada tulumaksu 26 protsendilt 23 protsendile.

«Toredad on need lubadused kõik, lähtuma peab eelarvest,» ütles Kunsing Postimees Online'le.

«Kindlasti on väga hea alandad üksikisiku tulumaksumäära. Ühelt poolt jätaks see inimestele kätte rohkem raha, aga seda tuleb teiselt poolt katta. Näiteks tarbimise maksustamise arvelt ehk siis tuleb tõsta käibemaksu,» arutles Kunsing.

Üksikisiku tulumaksumäära alandamine jätab Kunsingu sõnul inimesel võimaluse valida, kas tarbida või säästa. «See soodustab säästmist,» sõnas analüütik.





Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aitaks leevendada jällegi toimetulekut madalama sissetulekuga elanikkonna kihtides. «Seal on see viga, et tõenäoliselt säästmist sellega ei suurenda,» rääkis Kunsing. «Suur osa sellest rahast läheks tarbimisse, mis ei ole ka halb, sest majandusele kokkuvõttes mõjub see kasulikult.»

«Nende kahe poliitika vahe on selles, et üks mõjub kõigile ja teine mõjub ebaproportsionaalset rohkem vaesematele,» sõnas ta. «Nende kahe käigu kombinatsioon on sotsiaalselt õiglasem ja ilmselt ka poliitiliselt veidi laiema kõlapinnaga.»

Astmelise tulumaksu ideed ei pea analüütik kuigi tugevaks. «Need, kes seda täna õiglaseks peavad, võiksid mõelda, et ka nende sissetulekud kasvavad ja kui jõutakse kõrgemasse maksuastmesse, ei oleks nad enam nii väga rahul.» Keskmise palga tõusu näitab aga statistika ja eeldatavasti jätkub see kasv ka Euroopa Liiduga liitumisel.

«Seetõttu pooldaks maksuvaba miinimumi tõstmist kombinatsioonis üksikisiku tulumaksumäära alandamisega,» ütles Kunsing. «Sel juhul ei saaks muidugi tulumaksumäära alandada 20-protsendile nagu Reformierakond välja pakkus.»

Kunsingu hinnangul võiks maksuvaba miinimumi tõsta praeguselt 1000 kroonilt 1500 kroonile kuus ehk 12.000 kroonilt aastas 18.000 kroonile ja samal ajal alandada tulumaksu 26 protsendilt 23 protsendile.

«See peaks olema ekvivalentne nii selle variandiga kui lihtsalt maksuvaba miinimumi tõstetakse kaks korda, kui tulumaksumäära alandamisega 20-protsendile,» lisas ta.

Reformi maksumus oleks analüütiku hinnangul ligi kaks miljardit krooni. Sama suureks hindas oma 20-protsendilise tulumaksu idee maksumust Reformierakond.

«See oleks «hundid söönud ja lambad terved variant»,» sõnas Kunsing. Võib-olla sellise platvormiga suudaksid Reformierakond ja Keskerakond koos jätkata. Ei tea kui huvitatud nad sellest on, aga selline variant võimalust pakuks küll.»

Epp Kukemelk
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

K A I L I S I I L A K
OÜ Pearu jurist

Tänases Eesti ühiskonnas on palju pensioniealisi töötajaid, kes ei ole veel pensionärid, ja töötavaid pensionäre. See on tingitud mitmest asjaolust (nt vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele), kuid olulisim on vast liiga väike pension, mis ei võimalda inimväärset äraelamist.

1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustusseadusega (TSK) luuakse Eesti töötukassa, määratakse selle ülesanded, eelarve kujundamine ja sellest tehtavate väljamaksete kord; kes on kindlustatu ja kel neist on õigus töötuskindlustuse hüvitisele. TSK järgi on kõik töötajad, sh nii töötav pensionär kui ka pensioniealine töötaja ja neid tööle võtnud ettevõte maksustatud uue kohustusliku maksega – töötuskindlustusmaksega.

Seaduste vastuolu on tekitanud küsimusi nii tööandjate kui ka töötajate, eriti aga pensioniealiste töötajate ja töötavate pensionäride seas.

Tööandjate probleemid seonduvad ühelt poolt ettevõtte kulude suurenemisega (0,5% iga töötaja palgalt) ja teisalt kehtima hakanud töötuskindlustusmakse arvutamise ja kinnipidamisega just töötaja kindlustusmakse osas. Nimelt on tööandjale pandud kohustus arvutada, kinni pidada ja maksuameti pangakontole üle kanda töötaja kindlustusmakse.

Töötaja küsimused on seotud esmalt saamata jääva palga (praegu 1%) ja erisoodustuste vastuvõtmise osas. Tööandjale on see kasulik, kuna erisoodustuselt ei tule maksta töötuskindlustusmaksu. Kuid just palgalt makstud sotsiaalmaksu järgi toimub pensioni arvestus ja keskmiselt palgalt arvutatakse puhkusehüvitist, haigusraha jne. Töötaja peab valima tänase päeva või kaugema perspektiivi vahel.

TSK kohaselt peab isik, kel on õigus hüvitist saada, olema töötu, kes on arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse (TSKS) alusel. Töötu on selle seaduse järgi täieliku või osalise töövõimega isik kuni vanaduspensioni eani.

Arvestada tuleb sellega, et töötuskindlustuse puhul on tegu sundkindlustusega (TKS § 2) ja makseid peavad tasuma kõik töötajad, sh töötavad pensionärid ja pensioniealised töötajad. TKSi järgi ei saa vanuse tõttu töötu olla ei töötav pensionär ega pensioniealine töötaja. Neil puudub õigus riikliku töötu abiraha saamiseks, kuid täitmisele kuulub kohustus loovutada väljateenitud palgast 1% töötuskindlustusmakse katteks.

Seega koheldakse töötajaid seaduse ees kindlustusmakse kinnipidamise staadiumis võrdselt, kuid kogutud vahendite jaotamisel jagunevad nad isikuteks, kel on õigus saada hüvitist töötuks jäämise korral ja kel seda õigust ei ole (pensioniealised).

Põhiseadus keelab diskrimineerimise varalise ja sotsiaalse seisundi vm asjaolude tõttu, kuid antud juhul ei kohelda hüvede jaotamisel nende hüvede loomiseks kohustatud isikute gruppe võrdselt. Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile puuduse korral. See on kodaniku õigus riigi, mitte teise kodaniku suhtes.

Töötava pensioniealise isiku või töötava pensionäri töötasust mahaarvatav osa on kehtiva regulatsiooni tulemusel käsitletav kohustusliku annetusena selleks, et riik saaks vahendada ühe kodaniku õigust saada materiaalset toetust teiselt kodanikult.

Vähekindlustatud isikute grupid on asetatud olukorda, kus nende teenitud raha kuulub kohustuslikus korras ümberjaotamisele. Sellega piiratakse ühe grupi kodanike vabadusi ja õigusi teise arvel.

Siinkohal saab muidugi väita, et TKS § 5 annab hüvitiste liigituse, mille kohaselt töötaja vanus ei oma tähtsust, kuid tegu on erijuhtudega, mitte laia isikute ringi puudutavaga. Lisaks töötuskindlustushüvitisele on ette nähtud ka hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja samuti hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.

Maksejõuetuse korral on sellise hüvitise maksmine ennekõike kasulik töötajale, kes sõltumata vanusest saab siiski teatud summa muidu saamata- jäävast rahast. Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral huvitab kindlasti aga ka tööandjat, sest tema maksekoormus väheneb.

TKS § 16 lg 2 kohaselt saab tööandja vabastatud töötajale maksta vähem toetust, kui töösuhte katkestamisel on seadusega ette nähtud. Tööandjal tuleb vähem maksta summa, mis on võrdne töötajale töötukassast makstava summaga. Tööandja peab selleks esitama taotluse töötukassale. Seega maksab töötaja oma töötuskindlustusmaksetega osaliselt kinni ka iseenda töölt vabastamise.

Seaduste täitmine on kohustuslik, kuid kui nende rakendamine piirab oluliselt kodanike õigusi ja vabadusi, tuleks veel kord põhjalikult kaaluda nende vajalikkust ja vastavust riigi põhiseadusele. Praegu on pensioniealine töötaja ja töötav pensionär sattunud sundolukorda, mida saab heastada ainult, muutes TKSi või TSKSi.