Artiklid
Janika Rõõmus, Lääne inspektsiooni töötervishoiu tööinspektor
Meie igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu.
Esmaabi eesmärk on tagada elusignaalide olemasolu kiirabi tulekuni. Selleks on hädavajalik osata anda kannatanule võimalike ohtlike tagajärgede ennetamiseks esmast abi.
Selleks, et saaksime ja oskaksime seda teha, on tähtis, et töökohas oleks vastavate oskustega ja koolituse saanud töötajad, kes suudavad kiirelt ja rahulikult tegutseda. Abi puudumine võib kannatanu seisundit halvendada või viia surmani. Kõige olulisem on aga esmaseks abistamiseks esmaabivahendite komplekt.
Esmaabiandja
Esmaabi andmiseks peab tööandja määrama vastutavad töötajad ja korraldama neile ettevõtte kulul väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates nende määramisest. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava. Täiendõpe toimub iga kolme aasta järel ja selle minimaalseks kestuseks on 6 tundi.
Mitme allüksuse või vahetusega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja.
Esmaabivahendite kapp
Esmaabikapi või kaasaskantava esmaabivahendite komplekti asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud. Asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, olema kõigile töötajatele kättesaadav. Esmaabivahendid ei tohi olla luku taga!
Info väljapanek
Kõigile nähtaval kohal peab olema:
1. Juhendmaterjal esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid).
2. Telefoninumber 112 abi kutsumiseks.
3. Andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
Töötajate juhendamine
Töötajate esmajuhendamisel töötamiskohas tutvustada töötajale:
1. Hädaabitelefoni ja esmaabivahendite asukohta.
2. Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid.
3. Abivahendeid, mida tööõnnetuse korral kasutada.
4. Kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Esmaabivahendid
Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes on välja toodud sotsiaalministeeriumi 13.12.1999 määruses nr 82 "Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine".
Esmaabiandja ülesanded
Esmaabiandja täidab järgmisi ülesandeid:
1. Annab esmaabi tööõnnetuse või tervisekahjustuse korral.
2. Jälgib esmaabivahendite vastavust kehtestatud nõuetele ning vajadusel täiendab nende kogust või uuendab sisu.
3. Kontrollib esmaabikapi sisu ja esmaabivahendite kehtivusaega (seda tuleb teha vastavalt vajadusele ja vähemalt üks kord kuus).
4. Korraldab kiirabi kutsumise, kui esmaabi andmisega ei ole võimalik probleemi lahendada.
Viimasel ajal on tööinspektsioonil tulnud tegelda juhtumitega, kus asutustes on nõutud tööotsijalt enne otsustamist proovipäevade tegemist, kuid kasutatud inimest lihtsalt ära.
Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul alustavad tööandjad pahatihti juttu mitmeti mõistetava fraasiga: «Eks me vaata, kuidas hakkab minema.» Tagajärg võib olla see, et inimene on päevade kaupa usinalt ametis, arvates, et prooviaeg tähendab algusest peale töölepingut ning talle makstakse palka.
«Ent siis jõuab temani nagu muuseas teade, et kahjuks ei sobi ta sellele kohale. Tasu mõistagi ei maksta,» kirjeldab Soomets.
«Kahjuks on mõni ettevõtja leidnud selles tasuta tööjõu võimaluse: puud saavad laotud, äriruumid puhtaks, kaup müüdud, majal uued aknaraamid paika... Petetud inimene jääb loodetud töö ja tasuta ning saab peale selle ka psühholoogilise löögi,» loetleb ta.
Kaval personali valiku meetod
Pole haruldane, et inimene lepibki tasuta proovipäevaga ega julge tingimusi täpsustada, kuid Elina Soomets näeb selles hoopis tööandja käitumisülesannet, mis paneb kandideerija proovile.
«Töötaja ei päri ega räägi tingimusi läbi, vaid kuuletub pimesi. Mõni tööandja otsibki endale sellist inimest,» kirjeldas ta ning lisas, et pikemat perspektiivi silmas pidades tahetakse siiski leida «mängureegleid» hindav asjalik töötaja.
«Läbirääkimistel tingimuste vastu huvi ilmutamine võib viidata sellele, et töösuhte kestel esindab inimene samamoodi asutuse huve. Tööotsijal võimaldab tingimuste pakkumise viis otsustada, kas ta soovib endale sellist tööandjat,» andis jurist nõu.
Seadus proovipäevi ette ei näe
Arusaamatuste ennetamiseks kirjeldab Elina Soomets asja õiguslikku poolt.
Üldnõue on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Teisalt arvatakse see sõlmituks tööle asumisega: kui inimene teeb teisele tööd, mida võib sõltuvalt asjaoludest oodata üksnes tasu eest, eeldatakse automaatselt lepingut. Suulise kokkuleppe tingimusi on vajaduse korral raske tõendada.
«Kui töötaja ja tööandja vahel puudub palgakokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, peetakse palgaks samasuguse töö eest samasugustel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu,» kirjeldas Soomets.
Ta lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, selgitab töövaidlusorgan selle välja konkreetseid asjaolusid hinnates. «Aluseks on võetud samal alal tegutsevate ettevõtete töötasu statistika, samas ettevõttes samasuguse töö tegijate palk ja muid asjaolusid.»
Töölepingu seadus pakub järeleproovimise vajadusele lahenduse, seades vaikimisi neljakuulise katseaja. See algab tööleasumise päeval. «Eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad nõutavale tasemele. Inimene hindab samal ajal, kas pakutav töö, tingimused, õhkkond ja muud tegurid talle sobivad,» selgitas Elina Soomets.
Selle aja jooksul võivad pooled lepingu üles öelda, teatades sellest 15 kalendripäeva ette. Tööandja peab põhjendama, milles ebarahuldav tulemus seisnes, töötaja lahkumise otsust põhjendama ei pea.
Tõestama peab tööandja
Kui tööandja väidab ametisse asunud inimesele mingil ajal, et töölepingu asemel on tegu hoopis tasuta proovipäeva, käsunduslepingu või töövõtulepinguga, peab ta suutma seda tõendada. Eraõiguslikke lepinguid, mille puhul ei ole tegu töölepinguga, reguleerib võlaõigusseadus.
«Kehtiva õiguse järgi ei saa tekkida olukorda, et pole võimalik määratleda, missugusel õiguslikul alusel inimesed ettevõttes tööd teevad. Ei saa aktsepteerida tööandja väiteid, nagu ei teaks ta, mis alusel keegi tema juures töötab,» rääkis Elina Soomets.
Talle meenub juhtum, mille puhul tööandja väitis järelevalvet tegevale ametnikule, et pole varem näinudki kahte inimest, kes äriühingu platsil koos teistega rasket füüsilist tööd tegid. «Küllap tulid proovitööle,» oli äriühingu esindaja seisukoht.
Töölepinguga inimesel on juristi sõnul õigus nõuda kokkulepitud tingimusi, sealhulgas palka. «Tööandja jagab talle selgeid korraldusi, juhendab teda ohutuse alal ning annab vajaduse korral töösuhet iseloomustavaid andmeid ja selgitusi. Vaidluse puhul lasub palga maksmise tõendamise kohustus tööandjal,» rääkis Soomets. «Sellest võime järeldada, et töö pakkujal peaks olema huvi läbi rääkida, millise suhtega on tegu ning mis tingimustel tööd tegema asutakse.»
Kui proovipäev, siis...
Kui pooltel on tõepoolest tahe lühikest aega töölepingut sõlmimata tööd proovida, on mõistlik täpselt kokku leppida tingimustes. Proovipäevale ei tohi kuluda rohkem aega, kui on vaja kõige üldisemaks tingimustega tutvumiseks ja oskuste kontrollimiseks. Mõistlikuks võib pidada paari tundi või keerukama ameti puhul paari päeva.
Ka proovipäevaks peab inimene olema ette valmistatud ja seaduses ettenähtud korras tööohutuse alal juhendatud. Kõrvalt vaadanud ja korraks käed külge pannud tööotsija ei pruugi tasu küsida, aga kui inimene loob mis tahes lepingu raames teisele lisaväärtust, on selle eest tasu nõudmine põhjendatud.
Lepingu olemuse üle tekkinud vaidluse korral otsustab töövaidluskomisjon või kohus, kas töölepingulise suhte tunnustamise, saamata töötasu ja muud nõuded on põhjendatud. Töövaidluskomisjoni avalduse koostamise soovitused leiate aadressil www.ti.ee.
Erinevad proovipäevad
Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul tuleb eristada tavakeeles kasutatavat proovipäeva mõistet uuest teenusest, mis võimaldab Eesti töötukassas registreeritul paari päeva jooksul tööd proovida ja lubab tööandjal veenduda, kas ametisse kandideerija tema nõudmistele vastab.
Viimati mainitud tööturuteenuse eeldustega saab tutvuda lähimas töötukassa esinduses või kodulehel www.tootukassa.ee.
MILLES TULEKS KOKKU LEPPIDA
Et hiljem oleks vähem arusaamatusi, tuleks enne proovipäeva algust kokku leppida,
• kas tegu on tasuta proovipäevaga või asutakse tööle töölepingu alusel katseajaga
• mis praktilisi katseid potentsiaalsel töökohal tehakse
• mis on prooviaja maksimaalne pikkus
• missugused on tasustamistingimused (vajaduse korral lepitagu kokku ka sõidukulude hüvitamises).
Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis võimaldab rohkem registreeritud töötuid vabastada igakuisest töötukassas käimise kohustustest ning tagab, et inimene ei pea pärast lühiajalist töötamist töötushüvitise uuesti saamist kuni kaks kuud ootama.
Riigikogu sotsiaalkomisjonis algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse võttis parlament vastu 78 poolthäälega.
Üldjuhul peab registreeritud töötu igal kuul käima korra töötukassas vastuvõtul. Kehtiva seaduse kohaselt võib vastuvõtule tulemise asendada telefoni teel ühenduse võtmisega juhul, kui töötu osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikal. Uue seaduse kohaselt võib vastuvõtule tuleku asendada telefoni, Skype’i vms sidevahendiga pöördumisega ka siis, kui inimene osaleb muudes tööle saamist toetavates meetmetes või kolme kuu jooksul esmase tööotsimiskava koostamisest, kui töötukassa hinnangul suudab inimene leida töö iseseisvalt.
Kehtiv seadus tekitab probleeme töötutele, kes teevad ajutisi tööotsi. Lühiajaliselt, kas või ainult üheks päevaks töötamiseks peab inimene end töötukassast arvelt maha võtma ning sellega kaotab õiguse töötushüvitisele. Kui ta pärast ajutise töö lõppemist end uuesti töötukassas arvele võtab, siis töötuhüvitise uuesti saamist tuleb tal oodata 7-60 päeva. Uus seadus kaotab sellise ooteaja ära. Ooteaeg eelneb ainult töötutoetuse esmasele määramisele. Kui töötu 12 kuu jooksul jääb pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks, jätkatakse uue seaduse kohaselt talle töötushüvitise või töötoetuse maksmist ooteajata.
Samas karmistab uus seadus töötuna arvelpüsimise tingimusi. Nimelt sätestab seadus töötuna arvelevõtmisest keeldumise 90 päeva jooksul, kui enne seda on viimase aasta jooksul töötuna arvelolek juba kaks korda lõpetatud seetõttu, et inimene ei ole otsinud tööd ega täitnud muid töötu kohustusi.
Seadus jõustub 1. mail.
Toimetas: Laura Raus
Pensionäri tulumaksuvaba tulu 2011. aastal on maksimaalselt 336 eurot kuus.
Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab192 eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele.
Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus lisaks ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus.
Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.
Üldise maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.
NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.
Näiteks:
a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulumaksu vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 288 eurot, siis 192 eurot sellest on maksuvaba ja 96 eurolt peetakse kinni tulumaksu 21%;
b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, siis on tulumaksuvaba kuni 336 euro suurune pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.
Maksu- ja Tolliamet pakub riigiportaali www.eesti.ee
vahendusel maksumaksjatele uusi teenuseid – võimalust teha päring enda MTA-le deklareeritud palga- ja muude väljamaksete kohta ning vaadata MTA-s konto seisu.
Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe: “ MTA julgustab inimesi kontrollima, kas tööandja on korrektselt palga deklareerinud, maksud õigesti arvestanud ja ega ei ole üleval maksuvõlga. Need võimalused olid ka varem olemas
e-maksuametis/e-tollis, kuid uus teenus on täiustatud.”
Esiteks ei pea sisenema e-maksuametisse/e-tolli, vaid autentimine toimub riigiportaalis www.eesti.ee . Teiseks saab inimene salvestada päringu tulemuse PDF formaati, võtta dokumendile digitempli ja saata andmed oma isiklikule e-posti aadressile. Seejärel võib saadud dokumendi edasi saata, kusjuures dokumendil on olemas digitaalne tempel, mis tõestab selle õigsust. Nii ei pea kodanik enam pöörduma MTA teeninduskohta ega paluma näiteks palgatõendit, vaid saab seda ise riigiportaalis teha.
Digitempliga dokument on samaväärne kui MTA teeninduskohast saadud ametniku allkirjaga tõend paberkandjal. Digitaalset templit saavad kasutada ettevõtted, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja avalik-õigusliku ameti kandjad.
Juriidilise isiku esindusõiguslik isik, kes iga päev e-maksuametis/e-tollis oma ettevõtte deklaratsioone ei esita, saab teha päringuid veendumaks, kas tema ettevõtte eest on deklaratsioonid esitatud, kontrollida jooksvalt ettemaksu konto seisu ja ülevalolevaid nõudeid. Lisaks saab esindusõiguslik isik kontrollida, kes on ettevõtte volitatud esindajad Maksu- ja Tolliametis. Viimane on eriti oluline, sest on olnud juhtumeid, kui ettevõtte raamatupidaja vahetub, kuid ettevõtte juht unustab eelmise raamatupidaja volituse MTA-s lõpetada. Nüüd saab aga ettevõtte esindusõiguslik isik igal hetkel kontrollida, kas kõik volitatud isikud Maksu- ja Tolliametiga suhtlemiseks on ikka need, kes peaksid olema.
Lisaks uutele teenustele pakub MTA riigiportaalis jätkuvalt võimalust vaadata FIE staatust või õnnemängu mängimise piirangu registreerimist.
Klientidele, kes mingil põhjusel elektroonilisi kanaleid kasutada ei saa või eelistavad suhtlemist klienditeenindajaga, pakub MTA jätkuvalt head ja sõbralikku teenindust oma teeninduskohtades.
Maksu- ja Tolliameti üks strateegiline eesmärk on vähendada õiguskuuleka kliendi halduskoormust teenuste mitmekesistamise ja protsessi kvaliteedi parandamise kaudu. Maksuhaldur pöörab suurt tähelepanu klientide mugavusele, suurendades e-teenuste valikut ja parandades e-kanalite võimalusi.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Lehekülg 1231 / 1591
