Artiklid
Agne Narusk
Hooldushüvitise arvestamisel loeb eelmise aasta tulu, vanema-hüvitist tuluks ei peeta.
Kui töötava ema-isa laps juhtub haigeks jääma, maksab haigekassa kuni lapse 12. eluaastani talle hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva. Seda 80 protsenti palgast, endise 100 asemel.
Kuid asja juures on väike konks. Nii nagu arvestatakse töövõimetushüvitist eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi, rehkendatakse ka lapsevanematele hooldushüvitist. Nõrgal positsioonil on need emad või isad, kel tuleb haige lapsega koju jääda esimesel tööaastal pärast lapsehoolduspuhkust.
„Naine oli kaks nädalat hoolduslehel ja sai selle aja eest hüvitist 1100 krooni (70.30 eurot – toim),” on väikese lapse isa Vitali nördinud. Vitali abikaasa Anna on riigiametnik ning sai terve 2009. aasta vanemahüvitist. Mullu sai hüvitise aeg otsa ning noor ema naasis tööle. Väike poiss pidi sõimes hakkama saama. Novembri alguses jäi ta haigeks, perearst vormistas lapse ravimise ajaks emale hoolduslehe. Detsember lõi noore pere eelarvesse paraja augu. 8000-kroonise (511.29 eurot) kuupalgaga Anna oli kuu alguse palgapäevaks välja teeninud sellest poole, haigekassast laekunud hüvitis aga oli palju väiksem, kui Vitali ja Anna olid arvestanud.
„Kuidas on see võimalik? Miks pole vanemahüvitis vanema tulu? Niimoodi öeldi haigekassast. Aga tulumaks ju läheb maha?” ei mõista Vitali, kuidas võib üht ja sama raha nii erinevalt käsitleda.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ohkab küsimust kuuldes ja lubab saata vastuse, mis on just sellisteks puhkudeks valmis kirjutatud. „Üksikisiku tasandil on küsimus päevakorras kogu aeg. Kui kellelgi on konkreetne olukord käes, on kiri kohe meie laual,” nendib ta.
Sotsiaalmaksuga või ilma
Ministeeriumi ametlikus vastuses seisab: „Lapsehoolduspuhkuselt tulevad emad saavad esimesel tööaastal (töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal tulu puudub) hüvitist sotsiaalmaksuseaduse (SmS) §-s 21 sätestatud sotsiaalmaksu kuumääralt, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.” Lahtiseletatuna tähendab see, et kui eelmise aasta tulu oli väga väike või puudus – vanemahüvitiselt ei maksta sotsiaalmaksu ja see ei lähe hooldushüvitise rehkendamisel arvesse –, siis arvutatakse hüvitis alampalgalt. 2011. aastal on alampalk Eestis 278.02 eurot. Maha läheb tulumaks.
„Ravikindlustuse eripära on, et ei arvestata kohe teenitud palka ja selles osas koheldakse kõiki võrdselt,” selgitab Normet. „Maksu- ja tolliameti andmete kasutamine ning aastase tulu arvestamine annavad inimese sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta tõesemaid andmeid.”
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts lisab, et seaduse järgi pole vanemahüvitis tulu, vaid lapsega kodus olemise ajal saamata jäänud töise tulu hüvitis.
Mõistagi võib välja töötada hulga erandeid, näiteks kuidas lapsehoolduspuhkuselt tulnuid teistega võrdselt kohelda.
„Oma osa on siin mänginud kindlasti liigse kulu kartus. Vanemahüvitis võtab niigi proportsioonis väga suure tüki eelarvest,” pakub riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta, miks küsimus pole laiemalt esile kerkinud. Küll tullakse murega tema sõnul pidevalt välja lastevanemate liidus, kus omavahel on arutletud sedagi, et hüvitised võiksid olla nagu pensionigi sotsiaalmaksuga maksustatud. Siis kaoks praegune ebavõrdsus. „Probleem on tegelikult laiem ja puudutab kõiki lapsevanemaid. Kui ka vanem laps on ühel kalendriaastal sageli haige olnud, on järgmisel aastal seetõttu ema või isa hooldushüvitis, kui seda peaks taas vaja minema, palju väiksem,” ütleb Pakosta. Kirjeldatud juhtumis olnuks aga mõistlik pere eelarve huvides lapsega koju jääda hoopis isal.
Riigikogu sotsiaalkomisjonis pole vanema- ja hooldushüviti-se suhe Eesti Päevalehe and-metel siiani ametlikult jutuks olnud.
Eelisseisus need, kes töötavad
•• Tulevikku silmas pidades on kasulik vanemahüvitise saamise ajal võimaluse korral ka tööd teha.
•• Et vastne lapsevanem tööga üle ei pingutaks, hoolitseb seadus: 2011. aastal makstakse vanemahüvitist täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (tööga teenitu) on hüvitise maksmise kalendrikuul kuni 278.02 eurot kuus.
•• Kui see on suurem, vähendatakse hüvitist n-ö üleliigse võrra. Hüvitise uue suuruse leidmiseks kasutatakse valemit: (hüvitis + tulu - hüvitise määr) / 1,2 – (tuluhüvitise määr).
•• Hüvitist ei maksta, kui tulu ületab viiekordset hüvitise määra, mis on 2011. aastal 1390.10 eurot kuus.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
Agne Narusk
Ametlik proovipäev ei jäta inimest ilma hüvitisest või toetusest ega töötu staatusest.
Oletame, et leidsite töötukassast pakkumise, mis oma kirjelduselt võib teile sobida. Võib, aga ei pruugi. Kandideerite, tööandja kutsub proovipäevale ja maksab hiljem selle eest ka pisikest tasu. Aga töö polnud konti mööda ja mõtlete edasi otsida. Paraku võib see ühe päeva tasu kaasa tuua mitmeid ebameeldivusi. Töötuskindlustushüvitise saamise ajal töötamine – kas või päevane, võib töötu sellest staatusest ning (ühe päeva) hüvitisest ilma jätta. Sageli tööandjad, kes ausalt päevatasu välja maksavad, lihtsalt ei tea seda. Töötutest rääkimata.
„Tööproovi võimaluse loomisel on korrastav eesmärk,“ ütles töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. „Tööseadus sellist võimalust – lühiajaliselt tasuta tööd proovida – ei anna, ikka tuleb maksta. Kui juba inimene töö juurde lubatakse, tähendab see töösuhet ja tasu tehtu eest. See võib registreeritud töötule probleeme kaasa tuua.” Samas näitavad töötukassa kogemused, et väga paljud tööandjad seavad eeltingimuseks proovipäeva või -töö. Miks ka mitte, kasu on mõlemapoolne, nentis Liimal.
Tööproovi päevadel täidab töötu tavalisi tööülesandeid ning tutvub ettevõtte töötajate, töötingimuste ja -kultuuriga, seisab töötukassa selgituses. Tööandjal on samal ajal võimalik hinnata nii kandideerija oskusi kui ka isikuomadusi. Ideaalis peaks proovitöö kestma vaid mõne tunni kuni päeva, igal juhul mitte üle kolme päeva. Proovipäeva võimaluse kasutamine on vabatahtlik ja sel ajal säilib õigus olla töötuna arvel ning saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Väheoluline pole seegi, et proovipäevade ajal makstakse töötule sõidutoetust.
Sellise tööproovi korraldamise eelduseks on see, et töökohta pakutakse töötukassa kaudu. Töötukassa inimesed lepivad tööandjaga tingimustes ise kokku ning jälgivad neist kinnipidamist. Kui tööotsija nõustub tööprooviga kohal, mida töötukassa ei vahenda, ei sekku töötukassa sellesse mitte mingil moel. Töötukassa ei korralda tööproovi ka siis, kui pakutavat läheb „testima” inimene, kes on varem sama tööandja juurde samale ametikohale kandideerides juba proovi läbinud või olnud seal tööpraktikal.
Proovipäevas või -töös kui sellises pole iseenesest midagi uut. Euroopas on see üsna levinud viis üksteist katsetada, selle kui tööturuteenuse poolest paistab eriti silma Inglismaa. Parim, mis proovitöö käigus võib juhtuda, on see, mida keegi parimaks peab. Näiteks väljute uksest, leping taskus. Või aitas proovipäev ära hoida hilisemaid tõenäolisi probleeme.
Proovijale sõidutoetus
•• Töötul on õigus saada töö-proovil osaletud päevade eest sõidutoetust 0,10 eurot ühe kilomeetri kohta järgmistel tingimustel:
– ta on tööproovi ajal töötuna arvel; tema elukoht asub tööproovi kohast vähemalt 500 meetri kaugusel; töötu kandideerib töötukassale vahendada antud vabale töökohale ning tööproovil osalemine on eelnevalt töövahenduskonsultandi või juhtumikorraldajaga tööotsimiskavas kokku lepitud.
•• Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus ja tööandja täidetud osavõtugraafik.
•• Kui tööotsija tööproov lõpeb ametisse saamisega, võib osavõtulehe saata posti teel töötukassa kohalikku esindusse.
Allikas: töötukassa
Taavi Tarkvara OÜ on oma tarkvaramoodulitesse lisanud võimalused alustada tarkvaras aastal 2011 tööd euroga. Täienduste lisamisel on lähtutud eesmärgist teha eurole üleminek kliendi jaoks võimalikult lihtsaks ja sujuvaks ning minimiseerida Kliendi poolt tehtavaid lisategevusi. Samuti on lähtutud sellest, et aasta 2010 andmed oleksid kättesaadavad eesti kroonides vähemalt kuni 2010 majandusaastaaruande koostamiseni.
Kuna Taavi Tarkvaras on mitmeid erinevaid mooduleid, kokku 12, siis ka võimalused, mis on lisatud , sõltuvad konkreetse mooduli sisust ja on seetõttu erinevad.
Taavi Majandustarkvara moodulites üldiselt jagab programm aastavahetusel saldod läbi euro kursiga 15.6466 vastavalt kehtestatud reeglitele. Eelmiste perioodide töötasud, finantskanded ja arved jäävad alles originaalsummas, ehk kroonides seni, kuni pole teostatud üldist konversiooni, mis muudab andmebaasis kõik summad eurovääringusse. Summad kuni 2010. aasta detsembrini jäävad kroonidesse kuni üldise konversiooni teostamiseni, millega võib oodata kuni 2010. a. Majandusaastaaruannete valmimiseni.
Enamustes moodulites ei pea kasutaja aasta 2011 alustamisel mingeid erakorralisi toiminguid teostama, vajalikud on vaid standardsed aastavahetuse protseduurid, nagu igal aastavahetusel siiani. Vaid Taavi laoprogrammi on loodud lisaprotseduurid, mis jagavad müügihinnad vastavalt reeglitele eurokursiga, klient võib valida selleks toiminguks endale sobiva ajahetke.
Kliendid, kellel on kehtiv teenindusleping , ei pea eurole üleminekuks lisakulutusi tegema, vajalik on vaid versiooniuuenduse laadimine. Versiooniuuenduse juhendid ja vajaliku info saadame kõigile teeninduslepingut omavatele klientidele emailile.
Uuendused on kättesaadavad ka meie kodulehel www.taavi.ee nende valmimisel.
Kliendid, kellel ei ole sõlmitud lepingut, peavad ostma tarkvarast uue versiooni , mis maksab 35% kasutusel olevast litsentsi hinnast hetkel kehtiva hinnakirja järgi. Uue versiooni hind on standardne , lisahinda eurole ülemineku eest ei ole.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Palgaprogrammis seoses eurole üleminekuga:
1. Võimalus lisada aastasse 2011 uus töötasu rida eurodes automaatselt. Programm pakub erinevaid ümardamisvõimalusi ning arvutab uue eurotöötasu summa. Saab valida, kas ümardada reeglite järgi kolmanda komakoha alusel, valida soodsam variant või lisada uus ette antud summa eurodes. Võimalus konverteerida kõigi töötajate sama tasu liik korraga või kogu allüksus korraga või iga töötaja üksikult.
2. 2010.a. detsembri töötasu, mis makstakse välja jaanuaris 2011.a., arvestatakse kroonides, sest majandustarkvaras peavad nad kajastuma detsembri kuludes kroonides. Samuti arvestatakse maksud ja kinnipidamised kroonides.
Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse 2011.a. kehtiv maksuvaba tulu summa eurodes ja konverteeritakse see kroonidesse.
3. Detsembri töötasu väljamaksmisel jaanuaris 2011.a. koostatakse panga importfail nii, et kroonides arvestatud ülekantavad summad konverteeritakse eurodesse järgides kehtestatud ümardamise reegleid.
Kroonides arvestatud maksud konverteeritakse eurodesse 2011.a. jaanuari Vorm TSD jaoks ja deklareeritakse eurodes sendi täpsusega.
4. Kui jaanuari töötasu arvestamise ajaks on ununenud töötasude konverteerimine ja töötajal kehtivad töötasu summad veel kroonides ka uuel aastal, siis arvestatakse talle jaanuari töötasu summad automaatselt eurodes kasutades kehtestatud ümardamise reeglit.
5. 2011.aastal töötajale eelneva 6 kuu tasude põhjal keskmise töö-, puhkusetasu või haigushüvitise arvestamisel konverteeritakse 2010.a. arvestatud tasud eurodesse reeglite järgi.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Personaliprogrammis seoses eurole üleminekuga:
1. Võimalus lisada töölepingu palgatingimustesse uus töötasu ja lisatasud eurodes 2010. aastal kehtiva töötasu ja lisatasude summa alusel automaatselt. Soovi korral saab automaatselt lisatud palgatingimustes summasid muuta, kui töötajatega on kokku lepitud soodsamad töötasu summad. Palgatingimuste alusel on võimalik trükkida uued töölepingu lisad töötasude eurosummadega.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Finants programmis seoses eurole üleminekuga:
1. Kliendi/isiku saldode ja reskontrokonto vahe , mis tekib konversiooni tulemusel , kannab programm aastavahetusel kliendile/isikule nimega ‘Eurokonversiooniümardusvahed’. Saldo nullimiseks tuleb saldo summas teha kanne kas kasumi või kahjumi kontole finantskannete menüüs.
2. Aktiva-passiva vahel tekkida võiva vahe kannab programm ‘Eelmiste perioodide jaotama kasumi kontole’ Sellel põhjusel võib 2010 jääk erineda 2011 algsaldost mõne euro sendi võrra.
3. Kuna eelmine periood jääb kroonisummadena alles , siis üleminekuperioodil on loodud mõnedesse maksmata ja võlgu arvete aruannetesse täiendused, mis võimaldavad jälgida aruandeid euros.
Näiteks näidatakse täiendatud aruannetes veerge ‘Tasutud’ ja ‘Tasuda’ eesti kroonis, kui aasta on 2010 ja euros ,kui aasta on 2011. Ülejäänud veerud on arve originaalsummas.
Arve Tasumistes on näha osalised tasumised originaalsummas, ehk kuni 2010 eek summad , alates 2011 euro summad.
4. Aastas 2011 uute arvete väljastamisel muudab programm arve ümardamise tunnuse ‘Arve täiskrooniks’ automaatselt tunnuseks ‘Arve 5 sendini’. Summa sõnadega trükitakse arvele eurodes.
5. 2010.aastal ettevalmistatud , kuid ülekandmata pangaorderite summade jaoks on lisatud eraldi protseduur, mis konverteerib eesti krooni summad eurodeks.
6. Peale 2010 majandusaastaaruande koostamist võib soovi korral konverteerida kõik andmed euroks. Eurokonversioon konverteerib kõikide andmebaaside summad euro summadeks.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Laoprogrammis seoses eurole üleminekuga:
1. Aastavahetuse protseduur konverteerib aastasse 2011 üleminekul kaupade omahinnad eurodeks. Eelmiste perioodide andmed jäävad eesti kroonidesse.
2. Programmi on lisatud protseduurid, mis konverteerivad kauba kaardil olevad müügihinnad ning hinnakirjad eurodeks.
3. Aastas 2011 uute arvete väljastamisel muudab programm arve ümardamise tunnuse ‘Arve täiskrooniks’ automaatselt tunnuseks ‘Arve 5 sendini’.
4. 2010.aastal ette sisestatud aasta 2011 tellimustele paneb programm euro hinnad.
5. Peale 2010 majandusaasta koostamist võib konverteerida kõik andmed euroks. Selleks on lisatud programmi eraldi protseduur.
Taavi Tarkvara OÜ soovib kõikidele oma klientidele rahulikku ja sujuvat üleminekut eurole Taavi Majandustarkvaraga.
Eurotsooni üleminekuga on muutunud kõikide summade vääringud ka kehtivates seadustes ja määrustes, sealhulgas töölepingu seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829, edaspidi TLS) ja teistes tööõigusaktides.
Summade suurus on jäänud samaks või ümardunud töötajale (tema huvide kaitsmisel) soodsamaks ja numbrimuutus on seotud krooni ümberarvestamisega euroks. Ümberarvestamine on toimunud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi (15,6466) alusel ning arvestades eurole kasutusele võtmise seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/13310847) sätestatud ümardamisreeglit (1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma).
TLS § 29 lõike 6 kohaselt ei tohi Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Alates alanud aastast on kehtestatud (https://www.riigiteataja.ee/akt/13353457) töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot (seni 27 krooni) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot (seni 4350 krooni).
Lapsepuhkuse eest tasutav ja riigieelarvest hüvitatav 66 krooni tööpäeva eest on nüüd TLS § 135 lõike 1 järgi 4,25 eurot.
Välislähetuse päevaraha alammäär on alates käesolevast aastast 22,37 eurot päevas senise 350 krooni asemel. Maksuvaba on makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 77 eurot (seni 1200 krooni) ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot (seni 2000 krooni) ööpäevas ja välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot (seni 500 krooni) päevas (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/13351709).
Muutunud on ka sanktsioonide suurus ja vääring tööõigusaktides. TLS paragrahvides 118 kuni 129 sätestatud juriidilise isiku vastutuste ülemmäärad nimetatud rikkumiste korral on 20 000 krooni asemel nüüd 1300 eurot.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS, https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552) §§ 261, 271, 272 kohaselt tööinspektori ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha ülemmäär on tööandjale nüüd 1300 eurot (seni 20 000 krooni), töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest 2600 eurot (seni 40 000) ja tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest 2000 eurot (seni 30 000), kui selle on toime pannud juriidiline isik.
Töötajate usaldusisiku seaduse kohane rahatrahv informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest tööandja poolt, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on endise 50 000 krooni asemel 3200 eurot.
Füüsilisele isikule rikkumiste eest määratavad rahatrahvid trahviühikutes lähtuvad karistusseadustiku § 47 lõikes 1 sätestatud ja samuti vääringu muutusest põhjustatult muudetud neljaeurosest trahviühikust, mis on rahatrahvi baasosa senise 60 krooni asemel.
Individuaalse töövaidluse korras töövaidluskomisjonides lahendatavates vaidlustes esinevate rahaliste nõuete ülempiir on senise 150 000 krooni asemel nüüd 10 000 eurot (https://www.riigiteataja.ee/akt/13315732). Sellest suurema nõude korral tuleb avaldajal pöörduda kohtusse.
Lisaks uue vääringu kehtima hakkamisega seotud muudatustele on alates 2011.aastast võimalik nii töötajal kui tööandjal esitada tööraamat andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda.
Tööraamat võib olla tähtis, kuni 2009.a. 1. juulini pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument, mida ei tohi lasta kaotsi minna või hävineda. Tööraamatu saab soovi korral hoiule anda töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel ning tööandja, kui töötaja või avalik teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest tööraamatut välja võtnud. Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.
Nimetatud võimalust tööraamatu andmed registreerida reguleerib TLS § 134 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 156, “Pensionistaaži andmete kogumise ja riiklikku pensionikindlustuse registrisse kandmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112010003).
Kaia Taal
Tööinspektor-jurist
Põhja inspektsioon
Tel: 626 9474; 56 230 228
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 10. jaanuaril on tähtaeg esitada 2010. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD). Tegemist on viimase TSD-ga, mis tuleb esitada kroonides.
Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide õigeaegne esitamine on väga oluline, sest andmed inimeste töötasude kohta kantakse füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele. Kui TSD on jäänud esitamata, siis on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ja MTA kliendid ei saa võimalikku enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi.
Kohustus esitada TSD vorm on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslasena.
E-maksuametis/e-tollis saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast annavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud teeninduskohad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.
MTA juhib tähelepanu, et 2010. aasta tulud deklareeritakse kroonides.
Tagastamisele või juurdemaksmisele kuuluv tulumaksu summa aga kas tagastatakse või tuleb tasuda eurodes.
Paberkandjal saavad füüsilised isikud tuludeklaratsioone esitada juba 3. jaanuarist, ent sel juhul ei paku Maksu- ja Tolliamet veel eeltäidetud andmeid.
Soovitame klientidel kasutada elektroonilist tulude deklareerimise võimalust, mis on mugavaim ja lihtsaim viis deklaratsiooni esitamiseks.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Lehekülg 1239 / 1592
