Artiklid
Eurole üleminekust tulenevalt kehtivad alates 2011. aastast uued töötasu maksmise aluseks olevad määrad.
1. jaanuarist 2011 on töötasu maksmise puhul maksuvaba tulu 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on edaspidi 192 eurot kuus, tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise puhul 64 eurot kuus.
Tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu määrad jäävad ka uuel aastal endisele tasemele – vastavalt 21% ja 33%.
Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse minimaalne alus on 2011. aastast kuumäär 278,02 eurot, mis tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kuumakse on 91,75 eurot.
Samuti jäävad endiseks töötuskindlustusmakse määrad, mis on ka 2011. aastal töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4%.
Kohustusliku kogumispensionimakse määr sõltub 2011. aastal sellest, kas isik on 2009. aasta lõpus esitanud kogumispensioni maksete jätkamise avalduse või mitte. Avalduse esitanud isikutelt tuleb kinni pidada 2%. Kui isik ei ole avaldust esitanud, siis alates 2011. aasta 1. jaanuarist peetakse kogumispensioni määrana kinni 1% isiku tuludest.
Kirjeldatud määrasid arvestatakse alates 2011. aastast kõikide tulude puhul, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakse tehakse.
Esimene maksudeklaratsioon TSD eurodes tuleb esitada 10. veebruariks 2011.
Katrina Tuulik
Pressiesindaja
Lugeja küsib: Kas tööandja võib palka maksta sularahas?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Võib küll, kui töötaja avaldab sellekohast soovi ja tööandja sellega nõustub.
Nimelt varasemast erinevalt näeb kehtiv töölepinguseadus ette, et tööandja kannab töötasu üle töötaja pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4).
Seega ei välista seadus töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad.
Kajastuma peab selline kokkulepe töölepingus. Kui töölepingus on fikseerimata töötasu maksmise viis tuleb TLS § 33 lõike 4 alusel kanda töötasu üle töötaja määratud pangakontole.
Uuel aastal hakkame maksma uues rahas. Kui sellest, et ausad kaupmehed euro tõttu hindu ei tõsta, oleme kuulnud üpris palju ja riik on rõhutanud ka seda, et riigi poolt makstavad toetused konverteeritakse keskkursiga või ümardatakse toetusesaajale positiivses suunas, siis kuidas on palgaga?
Jaanuaris-veebruaris makstavat palka ei õnnestu keskkursiga kroonidest eurodesse arvestades harjumuspäraseks palgasummaks ümber rehkendada. Ebatäpsuse põhjuseks pole aga vigane eurokalkulaator, riukalik tööandja ega raamatupidaja äpardus, vaid uuel aastal kehtima hakkavad muudatused.
Pensionimaksed mõjutavad palgasummat
Esiteks ei ole paljudel meist ilmselt meeles, et 2009. aasta 1. juunist kehtima hakanud paus kogumispensioni teise samba sissemaksetes lõpeb uue aast algul ära ning alates jaanuarist hakatakse pensioni teise samba makset taas automaatselt palgast kinni pidama. Pensionisambasse makstavad summad on 2011. aastal varasematest poole väiksemad – inimestel tuleb tasuda 1% palgast, millele riik lisab 2%. Harjumuspärane skeem, kus ise maksame 2% palgast ja riik paneb juurde 4%, taastub 2012. aastast.
Inimestele, kes esitasid 2009. aasta sügisel sissemaksete jätkamise avalduse, kehtib aga juba praegu tuttav 2%, millele riik lisab 2%. Erireegel puudutab aastatel 1942-1954 sündinud inimesi, kes esitasid 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse – nende sissemaksed jätkuvad 2011. aastal tavapärases 2%-lises määras, millele riik lisab taas 4%.
Pensionimakse määra saab igaüks ise kontrollida, sisestades pensionikeskuse veebilehel www.pensionikeskus.ee päringute alajaotuses oma isikukoodi.
Mis saab palganumbrist?
Samuti mõjutab täpset palgasummat eurodes see, kas ja kuidas plaanib tööandja palgasummat ümardada. Nii on 10 000 kroonine palganumber seaduse kohaselt eurodes 639,12 eurot.
Arvestuse lihtsustamiseks võib tööandja teha ettepaneku palgasumma ümardamiseks täissummani ülespoole. Palganumbrit ümardada allapoole, inimesele kahjulikus suunas, ei luba seadus. Töötajatel tekib kindlasti ka küsimus, kuidas ümardatakse eurodes teisi tööandja poolt pakutavad soodustusi ja hüvitisi. Tööandjal oleks mõistlik ümberarvutuste loogikat töötajatele põhjalikult tutvustada, et vältida küsimustetulva.
Tulumaksuvaba miinimum hakkab uuel aastal olema harjumuspärase 2250 krooni asemel 144 eurot kuus ehk umbes 3 krooni enam kui praegu ja 1728 eurot aastas ehk umbes 37 krooni rohkem kui täna. Ka see mõjutab täpset kättesaadavat rahasummat.
Toetused positiivses suunas
Riigi poolt makstavad toetused, pensionid ja hüvitised ümardatakse nende saaja jaoks positiivses suunas, võttes arvesse kaks kohta peale koma. Näiteks pensionisumma 4279 krooni oleks 273,47794 eurot, see ümardatakse aga 273,48 euroni.
Seega ükski pension, toetus ega hüvitis euro kasutuselevõtul ei vähene. Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ja kord. Kui Teie või Teie pereliige saab praegu mõnda toetust või hüvitist, siis nende saamine jätkub uuel aastal täpselt samamoodi, muutub üksnes valuuta.
Ehkki rahavääringu muutumisel võib esimestel kuudel olla veidi segadust sellega, kui palju palka me siis täpselt saame ja miks just sellises mahus ning kuidas on arvutatud muud tööandjalt saadava soodustused-hüvitised, jätkub seda usutavasti vaid esimesteks kuudeks ning kohaneme uue olukorraga kiiresti.
Soovitan omalt poolt küsida oma tööandjalt selgitusi, kui palgasumma suurus ebaselgeks jääb.
Piret Suitsu
Helve Toomla, jurist
•• Soovin puhkust võtta esmaspäevast reedeni. Tööandja aga käskis vormistada seitsmepäevase puhkuse, st esmaspäevast pühapäevani. Kas tööandjal on õigus seda nõuda? Töölepinguseaduse § 68 lg 5 ju ütleb, et puhkust võimaldatakse vajadusel ühe kuni nelja päeva kaupa tingimusel, et üks puhkuseosa oleks pikk vähemalt 14 kalendripäeva. See viimane tingimus on mul ka täidetud – puhkasin suvel kaks nädalat.
Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 5 järgi on tööandjal tõesti õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Nagu öeldud, on see tööandja õigus, mitte kohustus – ta võib anda ka lühemat puhkust, kuid töötaja seda nõuda ei saa. Viidatud seaduse sättes ei ole kirjas, et puhkust võimaldatakse vajadusel üks kuni neli päeva.
Vahel on seda seitsmepäevast puhkuseosa tõlgendatud n-ö kohustusliku tsüklina. Nagu peaks puhkus kestma ainult kas seitse, 14, 21 või 28 kalendripäeva ja puhata ei saa näiteks kümme, 16 või 23 päeva. Selline arusaam ei ole õige, seadus annab tööandjale võimaluse keelduda ainult lühema kui seitsmepäevase puhkuse andmisest. Samas peab meeles pidama, et osakaupa saab puhkust ikka poolte kokkuleppel.
•• Töötaja töötas tähtajalise lepingu alusel 26. juulist kuni 14. septembrini. Kas tal on õigus nõuda puhkusekompensatsiooni? Ta ju töötas vaid 35 tööpäeva ehk alla kahe kuu ja meie talle töölepingu lõppedes ei maksnud. Kui aga peame seda tegema, siis kas piisab, et kanname saamata raha talle lihtsalt pangakontole, või toob hilinemine tööandjale kaasa siiski ka lisakohustusi?
Kindlasti tuli sellele töötajale maksta ka kasutamata puhkuse hüvitist. Valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lg 5 kohaselt võetakse kasutamata põhipuhkuse kindlaks tegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kuna töötaja töötas nii juulis kui ka septembris vähem kui 15 päeva, tuleb talle maksta ühe kuuga teenitud 2,33 kalendripäeva puhkusehüvitist, kui puhkuse kestuseks oli 28 päeva. Eraldi sanktsiooni hüvitise maksmisega viivitamise eest töölepinguseadus ette ei näe, kuid töötaja võib võlaõigusseaduse alusel nõuda viivist.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Küsimus: Kui töövaidluskomisjon on välja mõistnud valesti makstud palgasumma ja hüvitise, siis kelle poole peaks pöörduma, kui ei ole ühe kuu jooksul seda summat töötaja pangaarvele makstud? Töövaidluskomisjoni otsuses ei ole ka konkreetset kuupäeva, millal tööandja peaks ära maksma. Seal on kirjas ainult see, et edasi kaebamise õigus on 30 kp. Ma ei saa ju ka kusagilt kontrollida, kas tööandja on selle edasi kaevanud või mitte?
Vastus: Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lõige 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.
Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) otsus jõustub pärast eelpool nimetatud kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse või viivitamatult selles osas, mida kohustab TVK otsus.
Kui tööandja pole asunud otsust täitma, on Teil õigus pöörduda otsuse täitmiseks avaldusega piirkondliku kohtutäituri poole. Kohtutäiturite kontaktid leiate Justiitsministeeriumi kodulehelt.
Selleks, et saaksite pöörduda otsuse täitmiseks avaldusega kohtutäituri poole, peate taotlema otsuse teinud TVK-lt otsusele jõustumismärget. Taotluse võib saata ka posti teel või elektrooniliselt. Taotluse vormi leiate Tööinspektsiooni kodulehelt.
Pärast taotluse saamist teeb TVK sekretär järelpärimise maakohtule tuvastamaks, kas pooled on antud vaidluses pöördunud kohtu poole. Kohtust vastuse saamine võib aega võtta 2-3 päeva. Kui tuvastatakse, et otsus on kohtus vaidlustatud, jõustumismärget otsusele ei lisata ja taotlejale teatatakse sellest kirjalikult. Jõustumismärge lisatakse otsusele üksnes siis, kui on tuvastatud, et otsust ei ole kohtus vaidlustatud.
Küsimusele vastastööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal.
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1241 / 1592
