Üha rohkem välismaale töölesaamiseks vahendaja poole pöördunud inimesi tunnistab, et nad on saanud petta – ja enamasti mitte välismaalastelt, vaid just Eesti firmadelt.

«Välismaiste tööpakkumiste pettus on juba nagu omaette majandusharu, teatud firmad kasutavad massilist tööpuudust ära,» lausus muuhulgas ka inimkaubanduse probleemidega tegeleva mittetulundusühingu Living For Tomorrow perenaine Sirle Blumberg ajalehele Pealinn.

«Kui inimene on olnud üle aasta igasuguse sissetulekuta ja siis lubatakse talle tööd ja suurt palka, kirjutab ta mõtlematult alla mingile paberile, pärast aga selgub, et jutt, lubadused ja allkirjastatud paber olid sisult hoopis erinevad.»

LFT abitelefon saab selliseid hädakõnesid kuus keskmiselt poolsada. Inimene läheb tööle, töötab umbes kaks nädalat, siis öeldakse, et tööd pole, mine koju, kirjeldab Blumberg tüüpilist petuskeemi.

Kui inimene küsib palka, ütleb kohalik tööandja, et palka maksab firma, kes sind siia saatis, et mul on selline leping. Aga vaesel tööd rabanud mehel või naisel pole mingit lepingut. Tuleb siis tagasi Eestisse, pöördub vahendanud firma poole ja siis selgub, et ta on alla kirjutanud konsultatsioonilepingule, millest polegi aru saada, mida firma on lubanud, ja et tööd pole üldse lubanud.

Sageli küsib töövahendaja näiteks lennukipileti või korteri ettemaksu, mis võivad ulatuda 3000-10 000 kroonini. Mõni inimene saabki talle lubatud 3000 krooni eest kõik kätte, teine aga jääb ilma ka petisele makstud 10 000 kroonist.

Tallinnas rahvusraamatukogus toimub 8. oktoobriltasuta mess, kuhu on oodatud kõik teistes Euroopa Liidu liikmesriikides töötamisest huvitatud inimesed. Tegu on olulise töövahendusüritusega Euroopa 2010. aasta tööhõivepäevade raames.

Toimetas: Martti Kass

Küsimus: Kui kaua võib tööandja töötajat pärast lahkumisavalduse esitamist tööl hoida?

Vastus: Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama 30 päeva ehk tööandjal on õigus eeldada, et pärast ülesütlemisavalduse esitamist teeb töötaja veel 30 päeva tööd.

Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama juhul, kui töötajalt pole kõiki asjaolusid arvesse võttes töötegemise jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni nõuda. Erakorraline etteteatamine eeldab töötajal töölepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse olemasolu, iseäranis siis, kui tööandja on toime pannud olulise rikkumise, aga mõjuvaks põhjuseks võib olla ka terviseseisundist tulenev põhjus.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Küsimus: Töötaja töötab summeeritud tööajaarvstuse alusel (periood 4 kuud). Vanas TLS-s oli §, mis kohustas Tööandjat esitama Töötajale töögraafiku 5 päeva enne arvestusperioodi algust. Kas nõue kehtib tänaseni ning millise § alusel?

Vastus: Kehtiva TLS par. 6 lg. 6 kohustab tööandjat lisaks tavapärastele töötingimustele (TLS par. 5) teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused, s.h. arvestusperioodi pikkuse ja tööajakavast etteteatamise aja. Seadus etteteatamiseks konkreetset päevade arvu enam ei sätesta. Seega võib see varemkehtinud 5-päevasest etteteatamisajast erineda.

Küll aga tuleks lähtuda selle kehtestamisel üldisest hea usu põhimõttest ja teha tööajakava teatavaks selliselt, et töötajal oleks piisavalt aega sellega tutvuda ning oma eraelu korraldada.

Äripäeva käsiraamatute foorumisvastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ehkki palgateema on seoses kuuldustega masu peatsest surmast taas päevakorrale tõusnud, ei soovita selle ala asjatundjad siiski veel vahepeal kärbitud töötasu tagasi küsima joosta. Sest enamiku ettevõtete majandusseis pole sugugi kiita ja kust see raha tuleb, kui tellimusi ja tööd ei lisandu.

Tarbija24 tehtud väike küsitlus näitas, et 61 protsenti sellele vastanud lugejaist ei julge tööandjalt palka tagasi, veel vähem siis juurde küsima minna. Kuna tööpuudus püsib endiselt kõrge, siis võib ju ülemus vastata, et otsi paremini tasustatud koht, kui see ei meeldi.

Igal juhul pole hinnatõus ega muu kulutuste kasvuga seotud jutt palgaküsimisel mingi argument, sest oma eluga tuleb ikka ise hakkama saada ja tööandja ei pea kellegi peret ülal pidama.

Teisalt on inimeste lootused pärast kollektiivset püksirihma pingutamist igati õigustatud. Nüüd ootaks nad tööandjalt taas pisut rohkem hoolimist ja, kui olukord vähegi võimaldab, ka pisikest rahasüsti.

Kalev Petti uuringufirmast Faktum Ariko ütles, et nüüd oleks aeg meelde tuletada, mida tööandja majanduslanguse ajal palku alandades lubas. Kui ta rääkis seejuures üldist juttu majanduskeskkonna halvenemisest, ega siis jää nüüd ka töötajal muud üle, kui tuletada talle masu taan­dumist meelde.

Sirje Niitra

Mida saaks naine ette võtta, et oma tööteel palgalõhet vältida? Asjatundjate sõnul on kõige lihtsam ja tõhusam õppida meeste tugevustest, kuid seejuures mitte kaotada naiselikke eeliseid, sai lugeda ajakirja Anne & Stiil septembrinumbrist.

Pane oma prioriteedid paika! Mõtle läbi, mis on sinu jaoks elus oluline - meeldib sulle rohkem peremudel, kus peamine leivateenija on mees ja sina asjatad õnneliku koduhaldjana või sooviksid sa ennast võrdväärselt mehega ka väljaspool kodu teostada? Noorelt perele keskendumise tõttu võib haridustee pooleli jääda ning sellega võib hiljem kaasneda ka madalam palk.

Varahaldusfirma Avaron üks omanikke Kristel Kivinurm-Priisalm oskab aga hinnata ka selliseid töötajaid, kes intervjuul selgelt mõsta annavad, et nende eesmärk on töö korralikult ära teha ning kellapealt koju pere juurde minna - sest kogu meeskonda ei saa kokku seada vaid ambitsioonikatest karjääriredelil turnijatest, kelle kohale peab varsti uut inimest otsima hakkama.

Ära anna meestele eesõigust! Just naised ise kutsuvad esile diskrimineerimist: Lois P. Frankeli raamatus «Paid tüdrukud äris edu ei saavuta. 101 takistust naiste karjääriredelil» on juttu uuringust, mis näitas, et kui mõneliikmelises töörühmas on üks mees, siis naised valivad ta automaatselt juhiks.

Kauple, enne kui ennast maha müüd! Kel plaan küsida suurt palka, peab tõestama, et on seda väärt: salongi NailSpa juhtiv Esti Ehatamm-Koppel soovitab näidata, et suudad ettevõttele luua varasemaga võrreldes rohkem lisaväärtust, Fontese partner ja karjäärinõustaja Piret Jamnes soovitab lisaks uurida, millist palka makstakse sama töö eest teistes ettevõtetes.

Õpi meestelt! Mehed on reeglina sirgjoonelisemad ja otsekohesemad, nõudes probleemide puhul kohe selgitust; mehed on enesekindlamad, ei võta ebaõnnestumisi südamesse, vaid tunnistavad oma vigu, võtavad õppust ja liiguvad edasi.

Toimetas Marina Lohk