Artiklid
Helve Toomla, jurist
•• Olen füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Kuu aja eest palkasin endale abiks töötaja, sest töömaht suurenes. Juhtus aga nii, et mu projekt lükati tagasi ning majanduslikel kaalutlustel ei saa ma uut töötajat pidada. Et kutsusin inimese teiselt töökohalt ära, siis sooviksin teda koondada, et tal oleks riigi poolt tagatud toetus kuni uue töö leidmiseni. Kas oleks võimalik viidata mõnele allikale, kust saaksin koondamise kohta rohkem lugeda? Ja kas üldse on võimalik inimest koondada, kui ta on töötanud vaid ühe kuu?
Küsimusest ei selgu, kas küsija sõlmis projektitöö tegemiseks palgatud inimesega töölepingu või mõne muu võlaõigusliku lepingu, näiteks töövõtu- või käsunduslepingu. Koondamise tõttu saab lõpetada ainult töölepingut ja põhjuseks saabki olla see, et küsijal ei ole tööd anda. See, kui kaua inimene on oma tööandja juures töötanud, on oluline koondamisest etteteatamisel ja töötukassalt hüvitise saamisel (mitme kuu töötasu jagu koondamishüvitist makstakse, oleneb töötatud ajast – toim), töölepingu erakorralist ülesütlemist ei mõjuta see kuidagi – koondada saab ja tuleb ikka, olgu või palgal oldud kuu aega. Töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe aasta, tuleb anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töölepingu ülesütlemise avaldus (koondamisteade) vähemalt 15 kalendripäeva ette ja maksta hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töösuhteid, sh koondamist ja selle korda, reguleerib töölepinguseadus (TLS). Selle seaduse § 89 lg 1 järgi võib tööandja koondamise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelda siis, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. TLS-i koos selgitustega (käsiraamatut) saab lugeda sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt www.sm.ee. Dokumentide vormistamisel tuleb tingimata lugeda ka töötuskindlustuse seadust (www.tootukassa.ee) ja esitada töötukassale vormikohased tõendid.
•• Töötaja väidab, et tööandjal on kohustus anda puhkust kalendriaasta jooksul isegi siis, kui see on veel välja teenimata, n-ö avansiliselt. Ta viitab teie ühele varasemale vastusele, kus on kirjas, et tööandja võib seda teha, mitte et ta peab seda tegema. Töötaja ei saa vahest aru. Palun selgitage veel kord puhkuse avansina andmise teemat.
Nagu juba korduvalt olen kirjutanud, vajab puhkuse väljatöötamata osa ehk avansi andmine poolte kokkulepet. Tööandja peaks puhkuste ajakava koostamisel oma ettevõtte vajadusi ja töötajate soove arvestades kaaluma, millal ta kellelegi puhkust anda saab ja kas seda tuleb kellelegi avansina anda. Viimasel juhul on vajalik töötaja nõusolek, sest ka tööandja ise ei saa kedagi sundida puhkust ette võtma. Samas peab tööandja silmas pidama, et iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama kätte kogu oma puhkuse, mis tavaliselt kestab 28 kalendripäeva, kuid võib ka pikem olla, ja et puhkust saab osadeks jagada vaid poolte kokkuleppel. Kui töötaja ei ole tänavu enne detsembrit puhkust saanud, siis tuleb tööandjal talle aasta viimasel kuul tõesti puhkust anda, sest selleks ajaks on ta selle täies ulatuses välja teeninud ning on täidetud ka nõue anda puhkust kalendriaasta jooksul.
Töötajatele tuleks selgitada, et neile ei ole kuidagi kasulik puhkust ette kasutada, kuna ette saadud puhkuse tasu peetakse töölepingu lõppemisel töötasust ilma töötaja nõusolekuta kinni. Ja kui töötasu on vahepeal tõusnud, siis võib kinnipeetav summa olla suurem kui kunagi saadud puhkusetasu. Enne 1. juulit 2009 kehtinud palgaseaduse alusel sellist kinnipidamist alati teha ei saanud, nt koondamise korral ei olnud tööandjal sellist võimalust. Uus töölepinguseadus annab tööandjale sellise õiguse alati, ka siis, kui tööleping lõpeb koondamise tõttu.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Merje Pors
Seoses eurole üleminekuga arvutatakse lapsepuhkuse tasu kroonidest eurodesse, kuid hetkel on 2011. aastast kehtima hakkava tasu suurus seaduses ja määruses erinev.
Töölepinguseaduse muudatuse kohaselt on tasu suurus uuest aastast 4,25 eurot päevas, kuid valitsuse määruse «Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord» muudatuse kohaselt peaks see olema 4,22 eurot.
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld ütles Postimees.ee’le, et tekkinud viga parandatakse ja edaspidi tasutakse lapsepuhkuse eest 4,25 eurot päevas. «Valitsus annab eraettevõtjaile eeskuju, ümardades toetuste, hüvitiste, maksude ja riigilõivude kroonisummad eurodesse kodanikule soodsamas suunas,» lisas Rosenfeld.
Lapsevanemal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille tasu seni on olnud 66 krooni päevas. Alla 14-aastase lapse vanemal on õigus kolmele tööpäevale lapsepuhkusele ning alla 3-aastase lapse või vähemalt kolme alla 14-aastase lapse vanemal kuuele tööpäevale lapsepuhkusele.
Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal senisele tasemele ehk 4,2%-le.
Ettepaneku kohaselt on töötajatele maksemääraks 2,8% ja tööandjatele 1,4%.
4,2% maksemäära korral on töötukassa prognoositavad tulud järgmisel aastal 3,89 miljardit krooni, sealhulgas töötajate kindlustusmakseid 1,87 miljardit krooni ja tööandjate makseid 1 miljard krooni. Kindlustusmaksetele lisanduvad eraldised riigieelarvest 604 miljonit krooni, Euroopa Sotsiaalfondi vahendid 333 miljonit krooni ning investeerimistulu 48 miljonit krooni.
Prognooside kohaselt kulub näiteks töötuskindlustusega seotud hüvitistele 1,1 miljardit krooni, töötutoetusele 175 miljonit krooni ja töötutele ravikindlustuse tagamiseks 363 miljonit krooni.
Ajal mil kümned tuhanded töötud ei saa töötukassalt mingit rahalist abi, on töötukassa juhatus võtnud eesmärgiks vähemalt seitsme miljardi krooni suuruse reservi kogumise.
Aleksei Gorbunov kuulub selle õnneliku töötute vähemuse hulka, kes töötukassalt toetusraha saab. Ligi poole aasta eest töö kaotanud insener-santehniku haridusega mehele makstakse kuus 3500 krooni töötuskindlustushüvitist.
«Tulen toime, kuna naisel ja pojal on töö olemas,» rääkis Gorbunov eile töötukassa Tallinna kontoris. Kolme kuu pärast läheb aga keerulisemaks, sest siis ta hüvitist enam ei saa.
Eestis on töötute suhteline vaesusrisk üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Seetõttu on eksperdid soovitanud, et töötutoetusi tuleks suurendada. Riik seda kuulda ei võta, ehkki töötukassal on reservina miljardeid kroone vaba raha.
«Ka äsjane Nobel ju kinnitas seda talumehe tarkust, et rahaline toetamine mõjub tööpuudust suurendavalt,» kommenteeris Eesti väikseid töötutoetusi rahandusminister Jürgen Ligi eile riigikogulaste küsimustele vastates.
Reservid kasvavad hoogsalt
Töötukassa reservid ulatusid teise kvartali lõpus 2,1 miljardi kroonini. Lähitulevikus on oodata nende jõudsat kasvu, kuna esimese lugemise läbinud töötukassa järgmise aasta eelarve on ligi 1,7 miljardi kroonise ülejäägiga.
«Töötukassa juhatuse ettepanku kohaselt võiks uute kriiside üleelamiseks töötukassa reservide maht olla vähemalt seitse-kaheksa miljardit krooni,» rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Temagi peab reservide kasvatamist õigustatuks.
«Teame juba ette, et 2013. aastal taastuvad teatud seadusepügalad, mis panevad väga suure täiendava koormuse töötukassale,» põhjendas sotsiaalminister. «Näiteks taastub poolte kokkuleppel töölepingu suhte lõpetamisel hüvitise maksmise kohustus, samamoodi vabatahtlikult ära minnes hüvitise maksmise kohustus.»
Pevkur peab siiski võimalikuks 2012. aastast töötukassasse raha kogumist aeglustada, alandades töötuskindlustusmaksu määra. Eile tegi töötukassa valitsusele ettepaneku jätta tuleval aastal töötuskindlustusmakse tänavusele tasemele ehk töötajale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti.
Ametiühingute keskliit tegi samas ettepaneku alandada töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendile. «Töötajate kindlustusmakse määra langetamine ühe protsendi võrraoleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,» märkis keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga.
«Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,» leidis ta. «Valitsus soovib töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet.»
Toetust saavad vähesed
Sotsiaalminister põhjendas oma vastuseisu töötuskindlustusmakse alandamisele järgmisest aastast sellega, et töötus võib veel tõusta. «Mõni aasta tagasi mindi suure hurraaga töötuskindlustusmaksu vähendama, vähendati 0,9 protsendile ja tulemus oli see, et kui meil oli kriis käes, siis polnud raha, et väljamakseid teha ja pidi minema riigikokku makset tõstma,» rääkis Pevkur.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on tuleval aastal töötuid keskmiselt
103 800. Neist registreerituid on töötukassa hinnangul 62 500. Töötuskindlustushüvitist saab järgmisel aastal aga keskmiselt vaid ligi 14 000 inimest. Tuhandekroonise töötutoetuse saajaid on umbes sama palju.
Aleksei Gorbunov, keda järgmisel aastal ähvardab toetust mittesaavate töötute kategooriasse langemine, ei kavatse käed rüpes istuda. Eestis paraku häid võimalusi ei paista.
«Pakkumised on sellised, kus nõutakse 10–12 tundi päevas töötamist ning palk on väike,» kurtis mees. Seetõttu on ta asunud otsima tööd ka välismaal. Kui sealt pakkumine tuleb, võtab Gorbunov selle vastu, naine ja poeg peavad aga jääma Eestisse teda igatsema.
Kommentaarid
Tarmo Kriis,
tööandjate keskliidu juhataja
Toetasime töötukassa eelarve tegemist ülejäägiga. Töötukassa eelarvet koostades peab silmas pidama, et muutused majanduses on alati ootamatud. Kui tööpuudus peaks jälle kasvama, nagu see juhtus paar aastat tagasi, on töötukassal olemas elementaarne tagavara, et olukorraga toime tulla.
Raha ei koguta arvele, vaid tulevaste kohustuste katteks ja selleks, et oleks võimalik toime tulla ka keerulistel aegadel. See on väga mõistlik poliitika. Eelarvega ei peaks mängima ja see peaks olema igal aastal ülejäägis. Me ei poolda ka maksude langetamist pelgalt sellepärast, et eelarve on ülejäägis. Esialgu peaks maksud jätma selliseks, nagu nad on, ja kui on saavutatud stabiilsus ja olemas kindel reserv, võib makse alandada.
------------------
Tõnis Rüütel,
tööandjate keskliidu volikogu liige
Töötukassa eelarvest moodustab ülejääk tõepoolest üle 40 protsendi, kuid see ei ole arv, mille pärast minna põhimõtteid kangutama. Ametiühingud tahtsid hakata raha laiali jagama, aga see ei ole õige mõte. Eelmisel aastal jagati töötukassa makseteks välja kolm miljardit.
Kindel oleks, kui töötukassa reserv oleks kokku kuus miljardit krooni. Töötus ei ole kuhugi kadunud ja me ei tea ette, milliseid meetmeid lähitulevikus rakendada tuleb. Ülejääk eelarves saadab inimestele positiivse sõnumi, et riik mõtleb ka praegu tulevikule. Tööandjad ei ole kindlasti seda meelt, et töötuskindlustusmakseid peaks suurendama, aga neid ei tuleks lähitulevikus ka vähendada.
------------------
Gunnar Kraft,
tööandjate keskliidu volikogu liige
Töötukassa reservid tuleks kasutusele võtta. Eelarvest üle jääva raha võiks suunata töötute koolitusteks, see peaks aitama inimestel ka hõlpsamalt uut ametikohta leida.
Laura Raus
Ametiühingute ettepanek langetada järgmisel aastal töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendini toetab lisaks töötukassa reservide mõistlikule kasvule ka Eesti majanduse elavdamist ja töötajate paremat toimetulekut, sõnas pärast nõukogu istungit Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Eesti Töötukassa nõukogu otsustas täna nelja poolthäälega teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksete määrad 2011. aastaks senisele tasemele.
Harri Taliga tõdes, et olukorras, kus töötukassa reservidesse koguneb rohkem raha, kui töötutele kindlustushüvitistena välja makstakse, on igati mõistlik kaaluda selle raha otstarbekamat kasutamist või töötajate tänase suure kindlustusmakse vähendamist.
“Töötajate kindlustusmakse määra langetamine 1% võrra 1,8 protsendile oleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,” kinnitas Taliga. “Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel 1 miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,” lisas ta.
Keskliidu esimehe sõnul on arusaamatu, miks valitsus tänase kõrge tööpuuduse ja suure pikaajaliste töötute hulga juures ei otsi viise tööturumeetmete või kindlustushüvitiste suurendamiseks ja täna töötavate inimeste toimetuleku parandamiseks.
“Valitsus soovib Töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet,” nentis Taliga. „Aga töötuskindlustust ei loodud selleks, pealegi oleks see ebaõiglane reservidesse panustavate töötajate suhtes”.
Taliga kinnitusel on ametiühingud teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas töötuskindlustussüsteemi ja töötute koolitust tänasest tõhusamalt ja jätkusuutlikult rahastada.
“Idee kehtestada ettevõtte kasumimaks ning tõsta tulumaksu väärivad avalikku arutelu. Neid ei saa kõrvale heita vaid seetõttu, et mõnele erakonnale need mõtted ei meeldi,” ütles ametiühingujuht.
Lehekülg 1248 / 1591
