Artiklid
Helve Toomla, jurist
•• Töötajal on puhkust saada 2009. aasta lõpu seisuga 14 päeva (juuli–detsember) ja terve 2010. aasta eest 28 päeva. Töötaja tahab nüüd saada kokku 42 päeva puhkust. Kas see õigus – kõik korraga praegu välja võtta – on tal tõesti olemas?
Iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama vähemalt 28 kalendripäeva puhkust, sellest osa võib olla möödunud ja osa jooksva kalendriaasta eest. Möödunud aastal teenitud 14 kalendripäeva tuleb tingimata hiljemalt selle aasta detsembris välja võtta, vastasel korral see puhkuseosa aegub.
Et saada puhkust täies ulatuses, lisandub tänavu esimese poolaastaga teenitud 14 päeva. Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 1 kohaselt antakse puhkust töötatud aja eest. Kuna puhkuse-õigust andva aja hulka arvatakse ka puhkuse enda aeg, siis võib detsembrikuus anda töötajale puhkust ka kogu selle kalendriaasta eest, kokku siis 42 kalendripäeva. Töötaja ei saa nõu-da puhkust avansina, st välja-töötamata aja eest. Kui kõnealune inimene tänavu tõesti saab 42 puhkusepäeva, siis peab ta teadma, et tööandjal on õigus puhkuste ajakavas tema järgmise aasta puhkuse ajaks määrata detsembrikuu, sest alles siis on ta selle täies ulatuses välja töötanud.
Sageli arvatakse, et tänavu anti või antakse töötajale lisapuhkust. Tegelikult ei tulnud mingit lisapuhkust, muutus vaid puhkuse arvestamise viis. Kui möödunud aasta 1. juulini anti puhkust tööaasta eest, mis oli kõigil erinev, siis nüüd antakse puhkust arvestuse lihtsustamiseks kõigile kalendriaasta eest. Kuid endiselt tuleb puhkus välja töötada. Suvel, mil enamik inimesi puhkas, said paljud puhkust ette selle aja eest, mis oli aasta lõpuni välja teenimata ehk siis avansina. See saab tasa töötatud alles aasta lõpuks.
Kui töötaja tööleping lõpeb mis tahes alusel enne puhkuse tasateenimist, on tööandjal õigus TLS § 78 lg 3 alusel ilma töötaja nõusolekuta tema töötasust (mitte hüvitustest!) avansina saadud puhkuse tasu kinni pidada. Tänavu on selline kinnipidamine valusalt tabanud juba paljusid töötajaid. Seepärast ei ole töötajatel mõttekas puhkust ette tahta.
•• Kuidas kommenteerite tööandja järgmisi väiteid: kui töötaja on firmas olnud kuus kuud, võib ta küsida tööandjalt kaks nädalat puhkust ning tööandja vaatab, kas ta tahab seda anda või mitte. Järgmine: kui keegi pole nõus mitte mingisuguste kompromissidega ja käitub pahatahtlikult, siis tööandja saab määrata ise puhkuseaja ja see võib olla igal aastal selle töötaja jaoks aasta lõpp. Meie töötajatena loeme siit välja, et kui keegi julgeb välja tulla oma puhkusesoovi ja -ajaga, siis antakse talle edaspidi puhkust eranditult ainult aasta lõpus. Kas töötajad saavad siin midagi ette võtta?
Ainult tööle asumise kalendriaastal, st esimesel aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Siis võib puhkus kesta vähem kui 28 kalendripäeva. Järgmistel aastatel tuleb kogu puhkus, enamasti 28 kalendripäeva, anda korraga. Poolte kokkuleppel ehk nii töötaja kui ka tööandja nõusolekul võib puhkust anda osadena, kusjuures ühe osa kestus peab olema vähemalt 14 päeva järjest. Millal puhkus antakse, on üldjuhul tööandja otsustada, kuid TLS § 69 lg 1 kohaselt peaks ta arvestama töötajate soovidega, mis on mõistlikult ühitatud tööandja ettevõtte huvidega. Raske uskuda, et tööandja saadab kõik töötajad detsembris korraga puhkusele, küllap tuleb ikka kaaluda avansina puhkuse kasutamise võimalust.
Samas peab aru saama sellest, et puhkust antakse TLS § 68 lg 1 alusel töötatud aja eest, avansina saab puhkust võtta ja anda ikka ainult poolte kokkuleppel ja see tuleb töölepingu lõppemise korral kas tööga või rahaga tagasi maksta.
Kahjuks on tänavu tekkinud olukord, kus paljud said puhkust aasta lõpuni, ehkki osa sellest oli välja töötamata ja alles uue aastaga algab uuesti puhkuseõigust andev aeg. Suveks on sel juhul välja teenitud tõesti ainult pool puhkust. Muidugi võidakse puhkust ette anda, kuid selles tuleks kokku leppida juba ajakava koostamisel.
Tööandja peaks puhkuseaja määramisel kõige muu hulgas arvestama ka võrdse kohtlemise seaduse nõuetega. Ei tohiks olla nii, et ühele annan avansina suvel puhkust, teine töötagu see aga igal juhul täies ulatuses välja, st teine saab puhkust igal aastal ainult detsembris.
Pane tähele!
•• 2010. aasta lõpuks tuleb ära kasutada see puhkuseosa, mis on välja teenitud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2009.
•• Enne 1. juulit 2009 välja töötatud põhi- ja lisapuhkuse nõue aegub töölepinguseaduse (TLS) § 137 kohaselt nelja aasta jooksul arvates TLS-i jõustumisest.
•• See tähendab, et enne 1. juulit 2013 peaks kõik vanad puhkusepäevad ära kasutama, muidu need aeguvad.
Agne Narusk
Ehkki eestlaste arvates on töö kahtlemata süüdi nende viletsas tervises, ei tunne nad töökohta otsides tingimuste vastu huvi.
Konkurentsitult läheb inimestele enim korda võimalik palgasumma – nii on see tervelt 80 protsendil juhtudest. Oluliseks peetakse sedagi, kui kauaks töökohta jagub ning milline on tööaeg (vastavalt 44 ja 31%). Kas aga töötingimused on ohutud ja tervislikud, uurib vaid 19 protsenti tööotsijaid. Nii näitas üle-euroopalise töötervishoiu ja tööohutuse alase arvamusküsitluse Eesti osa.
Samal ajal usub 56 protsenti eestlastest, et mingil määral on halb tervis põhjustatud just tööst, 28 protsenti peab kehva tervise põhjuseks eelkõige tööd. Kardetakse, et majanduskriis muudab lood tööohutuses ja
-tervishoius veelgi nutusemaks: kui on valida, kas töö kiivrita või üldse ilma tööta, valib tõenäoliselt enamik töötuid (ehitajaid) esimese variandi.
Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Tiit Kaadu ei usu, et ilma majanduskriisi surveta olnuks töökoha valikul tähtsate kriteeriumide järjestus teistsugune – palk on ikka see, mis eelkõige on inimesi huvitanud, siis tuleb kõik muu. „See on suhtumise küsimus. Ilma turvavööta me enam naljalt autosõitu ei alusta, töö-ohutusnõuete järgimine peaks muutuma sama loomulikuks,” sõnas ta.
Stress vibratsiooni asemel
Veel kümne aasta eest oli muljetavaldav osa tööl tervise kaotanutest kimpus vibratsioonist põhjustatud hädadega. Ajad on muutunud, põllumajanduse ja pikki tööpäevi tegevad traktoristid on välja vahetanud büroohooned ning kontoritöötajad. Nii väitis eelmisel aastal 62 protsenti Euroopa töötajatest, et vähemalt veerand tööajast tuleb käelaba ja käsivarrega teha korduvalt ühte ja sama liigutust. Esikoht nn arvuti taga istumise hädadest on soomlaste käes.
Töötajad ei tea tavaliselt sedagi, et neil on õigus tööst keelduda, kui see on ohtlik elule ja tervisele, ütles tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma. „Töötajate nõudmised oleks edasiviivaks jõuks. Tööandja peab mõistma, et ohutus ja tervislikkus ei ole töökohal midagi sellist, mida peab jälrgima, sest seadus nõuab. Seda on vaja ikka selleks, et töötajad end hästi tunneksid,” rääkis Kaarma. 21. sajandi kutsehaiguseks on tõusnud tööstress. Selle terviseriskid on EL-is tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnavaevuste järel teisel kohal.
Üleeuroopaline töötervishoiu küsitlus
Töö halva tervise põhjusena
Küsimus:
•• mil määral te üldiselt usute, et halb tervis on põhjustatud tööst, mida inimene teeb?
Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 28%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 3%
Kriisi mõju
Küsimus:
•• kas tööohutuse- ja töötervishoiu tingimused Eestis võivad majanduskriisi tõttu halveneda?
Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 23%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 2%
Mirko Ojakivi
Rahulolematud võivad edaspidi kuni kolm korda aastas fondivalitsejaid vahetada. Tulevased Eesti pensionärid kaotasid viimase finantskriisiga üle kolme miljardi.
Eesti pensionisüsteemi kogemus näitab, et see, kes riskib, jääb suurest osast kogutud rahast ilma. Ühtekokku on meie tulevased pensionärid kaotanud viimase finantskriisi tagajärjel üle kolme miljardi krooni.
Nüüd on rahandusministeerium välja töötanud uue kogumispensioni seaduse, mis kehtestab senisest karmimad reeglid pensionifondide investeeringutele, fondivalitsejatele ja nende aruandlusele ning muudetakse ka fondi vahetamise reegleid. Sadadele tuhandetele kogumispensioni süsteemiga liitunutele peab uus reeglistik tagama selle, et pensionifondid suudavad suuremad rahakaotused ära hoida.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste sõnul on kahtlemata üks suuremaid muudatusi see, et kui inimene oma pensionifondiga rahul ei ole, siis saab ta kolmel korral aastas oma senised fondiosakud maha müüa ja kogu teenitud tuluga uue fondivalitseja juurde minna. Praegu on see võimalik vaid üks kord aastas. Fondivahetusest tuleb praegu teada anda 31. oktoobriks ja vahetus toimub 1. jaanuarist.
Jaanuar, mai ja september
Kui riigikogu aga uue kogumispensioni seaduse muudatused heaks kiidab, on vahetuskuupäevadeks lisaks 1. jaanuarile ka 1. mai ja 1. september. Kuid uues seaduseelnõus on kirjas ka võimalus koguni järgmisest kuust kogumispensioni fondi vahetada. See võimalus puudutab küll uusi, veel tegemata osamakseid.
„See otsus tähendab, et raha, mis inimesel on kogutud, jääb sellesse fondi, kus ta on, kuid uued maksed lähevad teise fondi. Kogu teeninud pensioniraha liigutamine on ikka suur ja põhimõtteline otsus, mis vajab järelemõtlemist,” rääkis Tõniste.
Lisaks fondi vahetamise lihtsamaks tegemisele on pensionikogujatele uues kogumispensioni seaduses veel üks hea uudis. Nimelt karmistab riik reegleid, missuguse kvaliteediga võlakirju tohivad fondid konservatiivsetesse pensionifondidesse soetada.
Eelnõu välja töötanud rahandusministeeriumi ametnike selgitusel on täiendavate piirangute eesmärk see, et konservatiivsed pensionifondid oleksid tõesti konservatiivsed. Kuigi juba praegu ei ole pensionifondide valitsejatel õigust konservatiivsesse fondi paigutatud raha investeerida riskantsetesse võlakirjadesse ja aktsiaturgudele, seab uus seadus paika täpsemad reeglid soetatavate võlakirjade reitingule.
Sealjuures nõustub Tõniste tõdemusega, et ükski seadus ei võimalda investeerimist muuta riskivabaks ja seni kuni investeeringu eesmärgiks on raha kogu-da, säilib ka oht raha kaotada.
AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on turul ka investeerimistooteid, mille riskid on maandatud ja kliendid midagi halva õnne korral ei kaota, kuid kogumispensioni toodete seas selliseid ei ole.
„Kui inimesed tahavad täiesti turvalist pensionifondi ja selle järele tekib tõsine nõudlus, siis, ma arvan, peaksime selle peale mõtlema,” lisas Holst.
Kuid rahandusministeeriumis ettevalmistatud seadusemuudatused ei puuduta mitte ainult kohustuslikku kogumispensioni süsteemi. Nii kehtestatakse uue seadusega esimest korda ka vabatahtliku pensionisamba sissemaksete ülempiir. Nii ei tohi III samba aastased sissemaksed ületada 4000 eurot ehk 62 586 krooni või 15 protsenti inimese aastasest sissetulekust. Positiivse poole pealt võib aga seaduseelnõust esile tuua, et tööandjad vabastatakse töötajate eest vabatahtlikku pensionisambasse makseid tehes erisoodustusmaksust.
Seadusemuudatused vajavad veel valitsuse ja riigikogu heakskiitu. Kui kõik laabub, hakkab seadus kehtima tuleva aasta 1. aprillist.
Uuel aastal ümardavad ettevõtted väljamakstavad palgad eurodesse väga erinevalt, alates eurosendist kuni kümne euro või isegi suurema summa täpsuseni, üldiselt käib ümardamine töötaja kasuks, kirjutas aripaev.ee
Seaduse järgi tuleb palgad ja lisatasud ümardada matemaatiliste reeglite järgi eurodesse nii nagu hinnadki – eurosendi täpsusega. Kuigi töötaja kasuks ümardamine jääb ettevõtja otsustada, tuleb muutus töötajaga igal juhul kooskõlastada.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda võimalust, et inimestel säiliks tööproovi päevade ajal õigus töötushüvitisele.
Töötukassa teatas, et selle nõukogu arutas täna töötukassa järgmise aasta eelarvet ja töötute abistamiseks pakutavaid teenuseid.
Nõukogu esimehe Pevkuri sõnul on tõsiselt kaalumist väärt töötukassa juhatuse ettepanek käivitada tööproovi teenus. «Tööproovi päevad on väga mõistlik lahendus olukorras, kus töötu ja tööandja tahavad veenduda töö või töötaja sobivuses. Seejuures on eriti oluline, et töö järeleproovimise ajal säilib inimesel õigus saada töötushüvitisi,» märkis minister.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et ettepaneku kohaselt võimaldaks uus teenus hüvitist saada kuni 7-päevase tööproovi ajal. Täpne päevade arv sõltuks töö iseloomust.
Juhatuse ettepaneku kohaselt on ka kavas laiendada koolituskaardi võimalusi ümberõppeks.
Pevkuri sõnul olid kõik nõukogu liikmed seda meelt, et järgmise aasta peamisteks eesmärkideks on pakkuda rohkem koolitust, eelkõige just noortele ning pikka aega tööturult eemal olnud inimestele.
«Kui sel aastal panustatakse peamiselt inimese otsesele tööleaitamise läbi palgatoetuse, tööpraktika ja teiste teenuste, siis järgmisel aastal suuname peatähelepanu inimeste oskuste tõstmisele,» lausus Pevkur.
«Arvestades nii sel aastal juba sõlmitud ligi 9000 palgatoetuse lepingut kui järgmise aasta plaane, suurenevad töötukassa väljamaksed aktiivsetele tööturumeetmetele koos üleminevate kohustustega järgmisel aastal ligi 200 miljoni krooni võrra,» lisas ta.
Nõukogu lõpetas täna töötukassa 2011. aasta eelarve esimese lugemise. Teisele lugemisele läheb töötukassa eelarve Vanatalu sõnul pärast riigieelarve vastuvõtmist.
Toimetas: Laura Raus
Lehekülg 1250 / 1592
