Küsimus: Töötan müüjana täiskohaga summeeritud arvestuse põhimõttel, olenevalt nädalast 2x12 h ja 5x12 h. Arvestusperiood on märts, aprill, mai, juuni, mil töötasin kokku 691 h. Riiklik tööajanorm täistööaja puhul on 677 h. Minu arvestuse järgi olen teinud ületunde 14 h ja peaks saama hüvitist või vaba päeva.

Tööandja ei arvesta riiklikult paika pandud tööajanormiga, väites, et sellist asja uue töölepinguga enam ei ole, ja on arvestanud meile ise tunnid. Peame töötama põhimõttel, et riiklikud pühad on meie jaoks tööpäevad ja pühadel töötatud aeg ongi norm.
Samas juhtkonnal, kes töötab nädalas 5x8 h, tuleb töötada 677 h.
Kas riiklik norm täiskohaga töötamise puhul ei kehtigi kõigile ühtmoodi ja mismoodi ületundide arvestust summeeritud tööaja puhul üldse peetakse? Ja kas ma oma 691 töötunniga olen teinud ületunde või mitte?

Vastus: Töötajale kehtib see tööaeg, mis on töölepingus kokku lepitud. Eelduslik tööaeg täiskohaga töötamisel on 40 tundi nädalas. Pooled võivad kokku leppida lühemas, kuid mitte pikemas tööajas. Seda ületav töö on juba ületunnitöö.
Summeeritud tööajaarvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi kohta. Ka siis jääb ikkagi kehtima see keskmine tööaeg, kuid töötaja võib mõnel nädalal või kuul töötada vähem ja teisel jällegi rohkem. Ületunnid tekivad sel juhul alles nelja kuu summaarses arvestuses.

Kuigi seadus seda nii otseselt ei ütle, peaks loogika kohaselt olema täistööaeg ühesugune nii summeeritud kui ka summeerimata tööaja puhul. Seega oleme me pigem seisukohal, et ka summeeritud töötaja tööaega mõjutavad riigipühad. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et riigipühadel töötamise korral tuleb see tööaeg tasustada kahekordselt, sõltumata sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööajaga või mitte.

Konkreetse töötundide arvu kalkuleerimine ei kuulu siiski päriselt selle foorumi ampluaasse.

Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kas järgmise päeva öötundidesse ulatuva töögraafiku puhul algab puhkus sama kuupäeva hommikust või tuleb arvestada ka vahetustevahelise puhkeaja nõudega?

Küsimus: Meie ettevõttes toimub töö vahetustega, mis võivad alata ühel kalendripäeval ning lõppeda teisel. Nt algab töötaja töövahetus algab 29.08. kell 20:00 ning lõpeb 30.08. kell 08:00. Kas on korrektne, kui töötaja puhkus algab sellisel juhul 30.08.2010? Või peaks siiski täitma enne puhkuse algust ka vahetustevahelise puhkeaja nõude vmt.

Vastus: Puhkust antakse kalendripäevades. Kalendripäev kestab teatavasti 00.00-24.00. Seega ei peaks töötaja töötama päeval, mil algab tema puhkus ehk mis on tema esimeseks puhkusepäevaks. Vastasel juhul on see kalendripäev ju talle siiski tööpäevaks.

Seega Teie näitel, kui töötaja viibib 30.08. veel tööl, peaks puhkuse alguseks olema 31.08. Samas nõuet igapäevase puhkeaja tagamiseks enne puhkuse algust ei ole, küsimus on vaid selles, et puhkuse ajale langevad kalendripäevad peaksidki olema töötajale vabad.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kristiina Viiron

Töötud pelgavad lühikesi tööotsi vastu võtta hirmus, et pärast pole millegi eest elada.

Arvutikujundaja Ege jäi sel kevadel töötuks. Uut meelepärast tööd pole naisel leida õnnestunud, kõrvale on ta lükanud ka paar ajutise töö pakkumist. „Siis ma kaotan ju töötuskindlustus-hüvitise,” põhjendab ta oma otsust.

Tegelikult võiks Ege ajutise töö vastu võtta küll, sest töötuskindlustushüvitist on võimalik ka uuesti taotleda. Juhul, kui inimene jääb uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast seda, kui talle esimest korda hüvitis määrati, jätkab töötukassa selle maksmist just nimelt nende päevade eest, mis jäid esimesel korral kasuta-mata.

Töötukassa juhatuse liikme Erik Aasa sõnul kehtivad töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel samad kriteeriumid, mis esmasegi taotlemise korral, välja arvatud 12 kuu pikkuse kindlustusstaaži nõue. „Kui inimene asub tööle enne, kui hüvitise maksmise periood on lõppenud ja jääb uuesti 12 kuu jooksul töötuks neil tingimustel, mis hüvitise maksmist võimaldavad, saab ta uuesti töötuskindlustushüvitist taotleda,” kinnitab Aas. Ja kuna koondamise jms töölepingu lõpetamise põhjuste kõrval annab õiguse hüvitise saamiseks ka töösuhte tähtaja möödumine, polegi vaja peljata, et lühike tööots hiljem hüvitise saamise nulliks.

AS-i Balbiino personalijuht Sigrid Sooman tõdeb, et suvekuudeks ajutist tööjõudu värvates tekkis paljudel kandideerijatel küsimus, mis saab edasi töötuskindlustushüvitisest. „Selgitasin neile, aga paljud tahtsid ise töötukassalt kinnitust, soovitasin siis sealsele infotelefonile helistada,” märgib Sooman. Kokku värbas Balbiino suvekuudeks ligikaudu 45 inimest. Kui palju nende hulgas töötuid oli, Sooman öelda ei osanud. Neid muidugi oli, sest mitmed küsisid hiljem Balbiinolt töötukassa tarvis tõendit.

Summa võib muutuda

Kindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu sissetulek. Kui nii-öelda uus töötamise periood ei kesta üle kolme kuu, ei lähe need kuud hüvitise suuruse arvestamisel veel arvesse. Pikemalt töötades (kui uuel töötamise perioodil on saadud töötasu enam kui kolmes kalendrikuus) läheb arvesse juba ka uus töötasu, mis mõjutab ühtlasi ka töötuskindlustushüvitise suurust.

„Töötuskindlustushüvitis annab töötule võimaluse paremini tööd otsida, tal on ju asendussissetulek olemas,” rõhutab Aas, et hüvitise saamine ei saa olla põhjuseks, miks töötu talle pakutavast uuest tööst keelduma peaks.

Töötukassal on õigus hüvitise maksmine enne tähtaega katkestada siis, kui töötu ilma mõjuva põhjuseta keeldub oma tööotsimiskava täitmisest või talle pakutud igati sobivast tööst.

Samas on töötukassa andmetel kindlustushüvitise saamise aeg üpris pikk – inimesed, kel on õigus hüvitist saada 180 päeva, on seda saanud keskmiselt 157 päeva. Need aga, kel seadus võimaldab hüvitist saada 270 päeva, on seda õigust kasutanud keskmiselt 221 päeva.

Tänavu esimesel poolaastal on töötukassa töötuskindlustus-hüvitist määranud kokku 19 498 inimesele. Kümme protsenti neist saab hüvitist teist korda, enamikul on töösuhte lõpetamise põhjus tähtaja möödumine.

Esimesel sajal töötuskind-lustuse saamise päeval maksab töötukassa iga päeva eest hüvitist 50 protsenti, edasi 40 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Töötutoetus

Ka töötutoetust saab korduvalt taotleda:

•• Nagu töötuskindlustushüvitist on töötul õigus uuesti taotleda ka töötutoetust, kuid siinkohal töösuhte lõpetamise põhjused rolli ei mängi.

•• Kui töötutoetuse saaja asub vahepeal tööle, ent jääb mingil põhjusel 12 kuu jooksul taas töötuks, on tal õigus saada töötutoetust kuni algul määratud töötutoetuse perioodi lõpuni. Tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse ka näiteks ajateenistust, õppimist õpingute lõpetamisega jms.

•• Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. Kui töötule on määratud töötuskindlustushüvitis, siis töötutoetust samal ajal ei maksta. Kui aga hüvitis on määratud vähem kui 270 päevaks, võib selle lõppedes saada töötutoetust seni, kuni täitub 270 päeva.

•• 2010. aastal on töötutoetuse päevamäär 32 krooni ja 90 senti ning seda makstakse tagasiulatuvalt töötukassas vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest.

Allikas: töötukassa

Tööandja ei saa õppepraktika jaoks õppepuhkuse andmisest õppetöö välisel ajal keelduda, kui õppekava seda nõuab, selgitab advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN Äripäeva käsiraamatute foorumis.

Küsimus: Töötaja õpib päevases õppevormis täiskoormusega ülikoolis ja soovib suvel, kui õppetööd reaalset ei toimu, võtta õppepuhkust, kuna väidetavalt peab ära tegema õppepraktika. Kooli poolt esitas vaid tõendi, millelt nähtub, et ta õpib ülikoolis alates 01.09.2008 ülalnimetatud õppevormis ja koormusega. Kas õppepraktika ajaks peab tööandja andma õppepuhkust ning kui jah, siis kas tööandjal on õigus nõuda praktikalepingut, et me saaksime olla kindlad praktika tegelikus toimumises just töötaja poolt soovitud perioodil?

Vastus: Kui õppepraktika on kohustuslik vastava tasemekoolituse õppekava läbimiseks, siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa. Samuti ei ole seadusega kehtestatud vormi- ega sisunõudeid õppeasutuse poolt väljastatavale teatisele. Töötajalt võib praktikalepingu esitamist paluda, kuid teda ei saa kohustada selle esitamiseks.

Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Helve Toomla, jurist

•• Õpetaja tuli tööle 2009. aasta septembris. Kuidas talle tulnuks puhkust arvestada? Kas 19 kalendripäeva eelmise aasta eest pluss 37 kalendripäeva käesoleva aasta septembrini? Või hoopis 19 päeva pluss 56 kalendri-päeva ajavahemiku jaanuar kuni detsember 2010 eest? Esimesel puhul jääb septembri-detsembri vahemik alati järgmisse kalendriaastasse. On see seadusega kooskõlas? Asutus ei taha puhkust ette anda, sest õpetajad liiguvad ühest töökohast teise ikka just septembris. Milline variant olnuks õige?

Mõlemad variandid on võimalikud. Teist võimalust kasutades tuleks puhkust anda avansiks, sest neli kuud septembrist detsembrini 2010 on välja töötamata ja kedagi ei saa sundida avanssi, mis sisuliselt on ju laen, andma ega võtma. Selleks peab ikka olema poolte kokkulepe.

Õpetaja seadusjärgne puhkus on 56 kalendripäeva ja selle saab ta esimese variandi rakendamise korral kätte. Kui 19 väljateenimata puhkusepäeva kohta kokkulepet ei ole, ei saa õpetaja seda ka nõuda. Järgmisel aastal kordub sama töötatud aja eest puhkuse andmise kord, kui avansis kokku ei lepita.

Tingimata peaks jälgima, et eelmise aasta puhkuseosa ei aeguks, selleks tuleb see hiljemalt iga aasta lõpuks ära kasutada. S.t 2010. aasta puhkuseosa tuleb ära kasutada hiljemalt 31. detsembriks 2011, 2011. aasta osa 2012. aasta lõpuks jne. Seadusega on see kooskõlas, sest töölepinguseaduse § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest.

Inimestele, kes ilmtingimata tahavad suvel puhkusele jäädes kätte saada kogu tänavuse kalendriaasta puhkuse, tuletan meelde: kui tööleping mis tahes alusel lõpeb, on tööandjal või-malik – erinevalt varem kehtinud korrast – ettesaadud puhkusetasu ühepoolselt (ilma töötaja nõusolekuta) töötasust kinni pidada.

•• Astusin ülikooli päevasesse õppevormi, täiskoormusega magistriõppesse. Et samal ajal töötan täiskohaga, küsin: kas minu õpingud lähevad tasemekoolituse alla ja kas mul on õigus saada õppepuhkust? Kui jah, siis kui pikk on õppepuhkus ja kas selleks ajaks säilitatakse töötasu alammäär? Millised dokumendid tuleb tööandjale esitada?

Aasta tagasi 1. juulil jõustunud täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg 5 sõnastuse kohaselt antakse õppepuhkust töötajatele ja avalikele teenistujatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes. Tasemekoolituseks loetakse põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist. Päevane täiskoormusega magistriõpe kuulub seega samuti tasemekoolituse hulka.

Õppepuhkust saab muudetud seaduse kohaselt koolitusasutuse teatise alusel 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ja sel ajal makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest, ülejäänud kümne päeva eest tasu maksma ei pea, isegi mitte alampalga ulatuses. Tasemekoolitus ei eelda, et õpitaks sama eriala, millel töötatakse. Töö-andjad on kohustatud lubama õppepuhkusele kõiki, kes tasemekoolituses osalevad, olenemata sellest, mida nad õpivad ja kas õpitav eriala on töökohal vajalik.

Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tasub teada

•• Kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 67 ütleb: töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TÄKS) ette nähtud tingimusel ja korras.

•• Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumis-eksamite tegemiseks.