Artiklid
Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekut tõsta töötasu alammäär alates 2011. aastast 5007 kroonini kuus, otsustas 22. septembri volikogu koosolekul. Kuna ametiühingud tegid vastava ettepaneku alles eile, pole tööandjate keskliit jõudnud seda oma liikmeskonnaga läbi arutada ja seisukohta kujundada.
Erinevalt varasemast praktikast nõuda alampalga tõstmist seoses keskmise palga tõusuga põhjendavad ametiühingud vajadust alampalka tõsta tarbijahindade kasvuga. Ametiühingute uus lähenemine nõuab nende argumentide täiendavat analüüsi, samuti jääb selgusetuks, kui palju on Eestis hetkel alampalga saajaid, keda ettepanek tegelikult puudutab.
Tööandjate keskliidu volikogu otsustas arvamuse kujundamiseks küsitleda oma liikmeid ja ametiühingute argumente täiendavalt analüüsida ning tulla alampalga küsimuse juurde tagasi volikogu järgmisel koosolekul 10. novembril.
„Tööandjate manifesti 2011–2015” kohaselt tuleb „pikaajalise töötuse vähendamiseks ja nõrgema konkurentsivõimega isikute tööturule tagasitoomiseks kasutada tööjõumaksude ja miinimumpalga mõju vähendamist.”
Eesti Tööandjate Keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade, 22. september 2010
Helve Toomla
jurist
•• Töötaja tundis end halvasti, tegi lõunani tööd ja läks siis arsti juurde. Arst andis talle samast päevast haiguslehe. Kas selle päeva eest maksab tööandja palka (tegemist on kuupalgalisega) või haigekassa hüvitist?
Töölepinguseaduse § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha isikust tuleneval põhjusel (v.a tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel).
Sel päeval töötatud tundide eest peab töötaja kindlasti töötasu saama, nii on see ka kuupalgalise puhul. Pärastlõunal arsti juures käimise aja eest peab maksma keskmist palka. Haigushüvitist hakatakse maksma alles töövõimetuse neljandast päevast ja seda maksab töövõimetuse neljandast kuni kaheksanda päevani tööandja, alates üheksandast päevast haigekassa.
•• Töölepinguseaduse (TLS) § 70 ütleb, et puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel töö-päeval enne puhkuse algust. Meie asutuses makstakse koos puhkusetasuga välja ka enne seda teenitud töötasu. Kas meie asutus käitub õigesti?
Puhkuse alguseks väljateenitud töötasu ei pea koos puhkusetasuga maksma. Ka varasemad seadused ei näinud sellist „lõpparve” tegemist ette. See on firma tava, mille muutmiseks võiks eelkõige raamatupidaja poole pöörduda. Tuleks vaadata, mis kuupäev on töölepingus näidatud palgapäevana, ja paluda, et tööandja maksaks ka enne puhkust teenitud töötasu just sel päeval ja mitte varem. Kuna küsimuses räägitakse asutusest, võib arvata, et küsija töötab avalikus teenistuses, aga sealgi ei ole teistsuguseid seadusenõudeid.
•• Töötasin kevadel Soomes ühe päeva koristajana. Olin tööl kella 8.00 –00.30, siis öeldi, et kahjuks minu töö ei sobi. Lepingut ma enne tööle asumist ei saanud, tasu selle päeva eest ei makstud. Kolm kuud hiljem sain lepingu ja paberi, kus oli kirjas, et enne mulle palka ei maksta, kui saan vero- ja henkilötunnuse (maksu- ja isikukoodi – toim). Kuhu peaksin pöörduma, et oma väljateenitud tasu kätte saada? Tegemist on Soome firmaga, ülemus on eestlane.
Tagantjärele tarkusena võib öelda, et ilma kirjaliku töölepinguta tööle asumine on riskantne igas riigis. Eesti kodanikud on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanikud ja tööluba Soomes töötamiseks neil vaja ei ole. Kui aga soovitakse kauemaks Soome tööle jääda, tuleb registreerida seal elamine. Soomes asuvale Soome firmale kehtib ka Soome seadus. Oma palga kätte saamiseks tuleks pöörduda Soome töövaidlusorganisse. Abi ja konsultatsiooni on võimalik saada ka sealselt ametiühingult ja töö- ja ettevõtlusbüroolt. Kontaktandmed ja üksikasjaliku ülevaate Soomes töötamise tingimustest saab aadressilt www.mol.fi, samuti Eesti sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee.
•• Olen lasteaiaõpetaja, hiljuti suunati mind täienduskoolitusele, mis on erialaselt vajalik. Koolitus toimub moodulitena. Esimene oli puhkuse ajal, mida ei katkestatud, teised moodulid on nädalavahetustel. Hüvitatakse üksnes transpordikulu. Kas mul on õigus nõuda ka vaba aja hüvitamist?
Küsija nõudeõigus oleneb sellest, kuidas täpselt koolitusele suunamine toimus – kas see oli tööandja ühepoolne range nõue või küsiti pigem töötaja soovi ja tal oli võimalik sellest puhkuse ajal ka keelduda. Olenemata sellest, kas puhkuse katkestamine vormistati või mitte, on töötajal siis õigus puhkusele nende päevade arvu võrra, mis tal koolituseks kulusid.
Sama lugu on puhkepäevadega: kui tööandja tegi puhkepäeval koolitusel käimise kohustuseks, siis võrdsustas ta selle tööga ja nii ületas selle kuu tööaeg tõenäoliselt ettenähtud tööaja, tekkis ületunnitöö, mis hüvitatakse raha või vaba ajaga.
Mirko Ojakivi
Riiklik ennustus: 2017. aastal on praegusest vähem töölisi ja palju rohkem tööd.
Praegu koolipingis tarkust taga ajavad noored peaksid lähiaastail õppima kas arstiks, hooldusõeks, autoremondilukksepaks või info- ja sidetöötajaks, sellise soovituse annab äsjavalminud riiklik tööjõuprognoos.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud omalaadne ennustus on alusdokumendiks haridus- ja teadusministeeriumile koolitustellimuse koostamisel. 2017. aasta tööjõuturgu prognoosivas dokumendis on hea uudis kõikidele tööd armastavatele inimestele: töötegijate arv väheneb ja töökäte vajadus võrreldes senisega kasvab. Seega ei tohiks tööd teha soovivad inimesed 2017. aastal enam tööta jääda.
Nimelt on praegu Eestis tööga hõivatud 560 000 inimest. 2017. aasta prognoos näeb ette, et tööd jagub 628 000, veelgi paremal juhul 640 000 inimesele. Märkimisväärne on aga see, et tegemist oleks sisuliselt praegu kestva majanduskriisi eelse tööhõive vajadusega, mil tööd jagus 636 000 inimesele. Paarkümmend tuhat tööinimest jääb prognoosi kohaselt aga endiselt töötama välismaal.
Elanikkond vananeb
Töökäte vähenemise peamiseks põhjuseks on prognoosi kohaselt tööealise elanikkonna (15–74-aastased inimesed) vähenemine. Siiski ei pruugi reaalsete töötegijate arv majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul 2017. aastaks võrreldes senisega väheneda. Seda esmalt seepärast, et praegu on kümneid tuhandeid töötuid ja lisaks töötavad inimesed aasta-aastalt kauem. Kui praegusel ajal on registreeritud töötus üle üheteistkümne protsendi tööealisest elanikkonnast ja tegelik töötus viieteistkümne protsendi ringis, siis 2017. aastal on prognoosijate ennustuse järgi töötuse määraks ligi 50 000 töötut ehk alla 7 protsendi tööjõust.
Analüüsi kohaselt peavad aga väga paljud tööinimesed eelolevate aastate jooksul oma kvalifikatsiooni tõstma ehk end harima. Peaaegu kõigil tegevusaladel jätkub lihttööliste vähenemine ja tekib vajadus uute oskustööliste järele. Nii on see ka ehituses, kus järgnevate aastate jooksul kaob ligi 16 000 töökohta. Samal ajal on 2017. aastat silmas pidades riigil tarvis koolitada juurde 7400 kvalifitseeritud ehitajat.
Ekspert: koolitada tuleb kõikjale
•• Värskelt valminud tööjõuvajaduse prognoosi koostanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingu sõnul jääb tulevikus töökohti vähemaks valdkondades, mis on tööjõumahukamad ja kus palgatase on ka praegu teiste harudega võrreldes madalam (näiteks rõiva- ja tekstiilitööstus).
•• Küsimusele, mida noored inimesed tulevikus õppima peaksid, et nad tööd leiaksid, vastas Lambing, et suuremat kasvu nähakse ette infotehnoloogia valdkonnas. „Siit ei saa aga järeldada, et kõik peaksid valima ühe või teise valdkonna,” lisas Lambing. Samal ajal pole aga prognoosis ühtegi valdkonda, kuhu riik tulevikus ei pea vajalikuks ühtegi inimest juurde koolitada.
•• Peale uute töökäte koolitamise peab riik ette võtma olemasoleva tööjõu ümberkoolitamise. Näiteks näitab prognoos kõige suuremat töötajate väljavoolu teistesse harudesse ehitussektorist. „Samas tuleb meeles pidada, et varem liikusid ehitusse ka teiste valdkondade töötajad,” selgitas ekspert.
Agne Narusk
Tööandjate ja töötajate manifest erinevad nagu öö ja päev, raske on ühisosa leida.
30. augustil tõi tööandjate keskliit avalikkuse ette tööandjate manifesti aastateks 2011–2015. Kaks nädalat hiljem, 15. septembril allkirjastasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja ameti-ühingud teisegi manifesti, seekord töötajate oma. Seda, et kaks manifesti erinevad teineteisest tublisti, võis asjaosaliste kommentaaridest oletada juba enne lugemist.
Tööandjate manifest
Tööandjate programmiline dokument teeb ettepanekuid viies olulises valdkonnas: riigihalduses ja majanduspoliitikas, tööturul, maksunduses, hariduses, sotsiaalkaitses. Kohe algusest peale on enim tähelepanu pälvinud (ja enim tööandjate poolt esile toodud) pensioniea tõstmine, sotsiaalmaks töötaja palgast ning toetusstreikide kaotamine.
Manifest teeb ettepaneku:
•• seada töötasult makstavale sotsiaalmaksule ülempiir;
•• muuta sotsiaalmaks töötaja brutopalgalt arvestatavaks maksuks, nagu on seda tulumaks;
•• muuta kollektiivse töölepingu sõlmimist nii, et leping tagaks automaatselt töörahu kõigis kü-simustes (mitte üksnes nendes, milles on lepingus kokku lepitud). Kui kollektiivlepingu kehtivusaeg lõpeb, peaks tööandjal olema võimalus seal sätestatud tingimustest vabaneda.
•• kaotada toetusstreikide korraldamise võimalus, kuna need ei ole suunatud oma tööandja pädevuses olevate tööalaste otsuste mõjutamiseks;
•• tõsta riikliku vanaduspensioni iga vähemalt 67. eluaastani;
•• reformida töövaidluskomisjonide tööd.
Manifest peab silmas kogu Eesti tasakaalustatud arengut, mitte ei esinda pelgalt ettevõtjate huve, ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis saateks dokumendile augusti lõpus.
Töötajate manifest
Töötajate manifest pakub välja omapoolse nägemuse prioriteetidest tööhõives, demokraatias, hariduses ja koolituses, tööelus ning sotsiaalses turvalisuses. Ootuspäraselt tõstetakse esile pensioniiga, töötuskindlustus-hüvitise tõstmine, töösuhted.
Manifestis seisab:
•• kohustuslik pensioniiga tuleb kaotada. Inimesed peavad saama ise valida, millal nad 60.–65. eluaasta vahel pensionile lähevad. Seda tingimusel, et mida hiljem, seda rohkem.
•• Töötuskindlustushüvitis tuleb tõsta 70 ja 50 protsendini palgast, pikendada hüvitise maksmist kõigile gruppidele kolme kuu võrra ja laiendada hüvitise saajate ringi.
•• Valitsuse eesmärgiks peab saama tööpuuduse vähendamine nelja aastaga nelja protsendini.
•• Erilise tähelepanu alla tuleb võtta noored, juba heitunud töötud jt riskigrupid.
•• Ettevõtlus- ja palgatoetuste ning töötute täiendus- ja ümberõppe rahastamine peab kasvama vähemalt kaks korda.
•• Kõigi töötajate täiendusõpe vähemalt kord nelja aasta jooksul peab olema tööandjatele kohustuslik.
••Tööandjate panus töötajate koolitusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust.
•• Kõigis ettevõtetes ning riigi- ja omavalitsusasutustes tuleb sõlmida tööinimest kaitsvad kollektiivlepingud. Aktsiaseltside nõukogudesse peavad kuuluma töötajate vabalt valitud esindajad, töötajate kompetents tuleb kaasata otsustamisse.
••Toetusstreigid peavad jääma ning riigitöötajad vajavad teistega võrdset streigiõigust.
••Trahvid tööõiguse rikkumise eest peavad mitu korda suurenema, et tagada kõigi tööandjate õiguskuulekus. Tööinspektsiooni õigused töötingimuste tagamisel tuleb taastada.
•• Kõik tööandjad vajavad EAS-i toel regulaarset koolitust, et tulla toime uuenenud töösuhetega ja suurendada tootlikkust.
„Tahame teha tulemuslikku ja hästi tasustatud tööd Eestis, tahame areneda ja edasi õppida. Töötajates tuleb näha enne-kõike inimest, mitte tootmisvahendit,” sai manifest enne allkirjastamist kaasa põhimõttelised saatesõnad.
Ühisosa
umbes 97 protsendi ulatuses puudub. Mõlemad pooled on kindlalt seda meelt, et tööpuu-dus peab vähenema. Küsimuses, kuidas selleni jõuda, lähevad arusaamad taas kord lahku. Tööandjad vähendaks sotsiaalmaksu abil oma maksukoormust, et oleks rohkem ressurssi uute töökohtade loomiseks; töötajate manifest paneb ette eraldada rohkem raha ettevõtlustoetusteks, täiendus- ja ümberõppeks ning töö-andjate koolitamiseks.
Täna aset leidnud koosolekul määras Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus kindlaks lähtekohad 2011. aasta töötasu alammäära läbirääkimisteks. Keskliit saadab Tööandjate Keskliidule läbirääkimiste alustamise ettepaneku täna.
Ametiühingute Keskliit teeb Tööandjate Keskliidule ettepaneku tõsta töötasu alammäär 2011. aasta jaanuarist 320 euroni (5007 kroonini) kuus, millega tunnipalga alammäär tõuseks 1.88 euroni (29,42 kroonini).
Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul lähtus juhatus seejuures enim asjaolust, et praegune töötasu alammäär on kaotanud ostujõudu viimastel aastatel toimunud tarbijahindade tõusu tõttu, mis prognooside kohaselt jätkub ka järgmisel aastal.
“Kuigi majanduskriisi ajal on palgalangus puudutanud paljusid töötajaid, on hädavajalik hüvitada palga ostujõu vähenemine kõige madalama palga saajatele. Nii võimaldab töötasu alammäär mingilgi määral äraelamist ning Eestis tööl käimine tasub end ka 2011. aastal ära,” selgitas Taliga.
Ametiühingujuht rõhutas, et kuigi paljude arvates mõjutab alampalga suurus väga väheseid töötajaid, on alampalga tõstmisel tegelikult rahvamajandusele väga tervistav mõju.
“Esiteks kasvavad alampalga tõstmisega suure hulga elanike ostuvõime, samuti kohalike omavalitsuste ja riigi maksutulud ning väheneb toimetulekutoetuste maksmise kohustus. Euroalaga liitumisel on Eesti jaoks eriti oluline vabaneda odava töö riigi mainest, mida arenenud maades seostatakse vähese või olematu kvalifikatsiooniga ja iganenud tootmisega”.
Täna kehtivas üleriigilise töötasu alammääras 4350 krooni leppisid Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit kokku 2008. aastal.
Lehekülg 1258 / 1592
