Tööinspektsioon soovitab palavuskaebusega tööandja poole pöörduda, kuid kui ülemust alluva mure ei huvita, võib too töötamise katkestada.

Töötervishoiu ja töö­ohutuse seadus kohustab tööandjat kujundama ja sisustama töökohad nii, et töötaja oleks võimeline säilitama töövõime ja heaolutunde. Seega peaks tööandja hoolitsema, et ruumides poleks ülearu palav.

Lõuna inspektsiooni tööinspektori Indrek Avi sõnul võivad töötajad inspektsiooni poole pöörduda, kui ülemus alluvate kurtmisele ei reageeri.

«Kaebustega tegeldakse esimesel võimalusel,» rääkis Avi. «Kuni inspektori kontrollkäiguni võib töötaja tööst keelduda, sest liigne palavus võib tema ja teiste tervise ohtu seada.»

Seda, kui kõrge temperatuur ja kui suur õhuniiskus võib töökohal olla, seadus ei ütle. Avi soovitusel peaks siis arvesse võtma töötaja ettepanekuid.

Ennast jahutada saab sagedasi lühikesi puhkepause tehes ja vett juues. Hea on, kui töökohal paikneks dušš. Suurepärane oleks konditsioneer, kuid seda paika sättides tuleb jälgida, et jahe õhk ei puhuks inimestele peale.

Töötaja ja tööandja võivad kokkuleppel tööaega muuta. Töötada võib ka varahommikul või hilisõhtul, kui on jahedam. «Muidugi peab muudatus mõlemale poolele sobima, samuti tuleb vaadata, kas uus aeg töö spetsiifikaga klapib,» toonitas Indrek Avi.

Ta tõi välja, et tööinspektsioonile on kurdetud katmata akende ja jahutussüsteemide puudumise üle. Samuti on kuumusega raskusi neil inimestel, kellel on kohustuslik kanda pakse või pikki rõivaid.

Toimetas Helen Soeorg, suvereporter

Uuest aastast võivad avatuma meelelaadiga ettevõtjad erisoodustusmaksu pelgamata töötaja soovi korral talle vabatahtlikku pensionisammast ehitama asuda, kirjutab Äripäevas ajakirjanik Kadri Paas.

Eesti Telekomi juhina pensionisoodustust nautinud Jaan Männiku hinnangul peaks see Eesti tööandjate suhtumist alluvatesse muutma. "See iga sendi lugemine on ja kestab, aga ka mitte igavesti. Praegugi juba ootame majanduskasvu," märkis Männik lootusrikkalt.

Nimelt näeb rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud nn kogumispensioni seaduse eelnõu ette, et ettevõtjatele võimaldatakse teha oma töötajate eest sissemakseid vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse kohustuseta tasuda erisoodustuse tulumaksu, kui need sissemaksed ei ületa 15% töötaja aastatulust ega 4000 eurot ehk 62 000 krooni.

Männik: pensioni maksmine on ideoloogiline küsimus

Aastaid Rootsis ja Eesti Telekomi juhatuse esimehena töötanud, praegu Eesti Panga nõukogu esimehe ametis oleva Männiku arvates on tegemist ideoloogilise küsimusega. "Tööandjale on nii või teisiti tegemist kuluga. Kas raha makstakse välja palgana või tulevikku silmas pidades pensionifondi… Arvan, et see on ka läbirääkimiste küsimus, vähemalt ettevõtete juhtkonda silmas pidades," mõtiskles Männik.

Ta mäletab, et Eesti Telekomi juhtides maksis omanik talle priitahtlikku pensioni. Samuti maksti pensionit tollasele valdusfirma finantsdirektorile. Ülejäänud 4–5 töötajat aga sedaviisi ei motiveeritud. Ka praegu peaksid Männiku teada Eesti Telekomi olulisemad võtmetegelased TeliaSonera motivatsioonipakette omama.

Josing: töötaja tahaks raha pigem kohe kätte saada

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing usub, et mingisugust kolmanda samba ehitamise buumi ministeeriumi ettepanek ei too.

"Samas on igasugune valikuvabadus tervitatav. Ainult praeguses majanduslikus olukorras ma pigem usun, et töötaja eelistab raha kohe ja kiiresti kätte saada, et enda majalaenuga ühele poole saada. Kusagil kauges tulevikus asuva pensioni peale mõtlevad praegu ilmselt väga üksikud inimesed," arvas Josing.

Josing ise valiks aga ilmselt nn tööandja pensioni. "Ma olen juba sellises vanuses, et eelistaksin vist pensioni palgatõusule. Aga samas on teadlaste palgad madalad. Nemad sooviksid tõenäoliselt palka juurde."

Nn tööandja pension võib olla hea motiveerija

Napsitootja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi leiab, et põhimõtteliselt on tervitatav, et rahandusministeerium pakub välja mehhanisme, mis võimaldavad tööandjal katta töövõtja teatud liiki n-ö sotsiaalseid kulutusi sellelt erisoodustuse tulumaksu tasumata.

"Kas või juba seetõttu, et nii mitmekesistatakse tööandja võimalusi töötajate motiveerimiseks. Liviko enda töötajatele III samba pensioni ei kogu. Lõpuks on see siiski tööandja ja töövõtja omavahelise kokkuleppe küsimus ning sõltub eelkõige sellest, kas ja kuidas iga inimene soovib oma tulevikku kindlustada," lisas Kalvi.

Kas Kalvi pakuks uuest aastast töötajale palgatõusu asemel vabatahtlikku pensionisammast?

"See on intrigeeriv küsimus juba ainult sel põhjusel, et praegu ei saa olla sugugi kindel, et uuel aastal oleks üleüldse võimalust või vajadust palkade tõstmiseks," ütles Kalvi. "Iga tööandja jaoks peaks olema selge, kui palju ta on nõus investeerima konkreetse töötaja ♦värbamiseks, ja see, kas töövõtja soovib saada osa oma motivatsioonipaketist III samba investeeringu näol, peaks olema juba töövõtja enda otsustada," sõnas viinatööstur.

KOMMENTAAR
Erki Kilu, LHV Panga juhatuse esimees

Usun, et teatud huvi ettevõtjate ja töötajate poolt kindlasti tekib. Sellisest võimalusest on juba aastaid räägitud, kuid kindlasti oleks selle mõju olnud suurem paar aastat tagasi, kui kiire majanduskasvu ajal otsiti võimalusi töötajate motiveerimiseks.

Praegu on siiski töötaja jaoks palganumber väga olulisel kohal ja ma ei usu, et palga või selle tõusu arvel hakataks osa raha kolmandasse sambasse suunama. Pigem hakkavad aja jooksul sellised paketid tööandja poolt veel lisaks tulema. Seetõttu kasvab soodustuse kasutajate arv stabiilselt aja jooksul, mitte ei juhtu suurt hüpet kohe järgmisel aastal. Aga veel kord - väga tervitatav seadusemuudatus!

LHV Pank ei ole seni teinud töötajate eest makseid kolmandasse sambasse.

TASUB TEADA
Olulisemad muudatused uues kogumispensionide seaduse eelnõus

Vähendatakse III samba minimaalse täiendava sissemakse suurust. Ka väiksema sissetulekuga inimestel peaks tekkima võimalus kolmandas sambas osaleda.

Täiendatakse konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid.
Investeeringutele kehtestatakse täpsemad ja rangemad piirangud.
Täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid.

Kehtestatakse nõuded fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimise protseduurireeglitele ja kehtestatakse täiendavad nõuded fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimiseks ja selle grupi ettevõtjate korraldatud emissioonides osalemisega seonduvate huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks.

Muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda.
Tehakse täpsustusi fondivalitseja aruannetes, et eristada kohustuslike pensionifondide valitsemise teenust muust fondivalitseja tegevusest. Investeeringute aruande avalikustamine muudetakse tihedamaks ja kehtestatakse fondivalitsejale täiendavad selgitamiskohustused.

Muudetakse kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reegleid.

Osakuomanikele tekiksid paindlikumad võimalused pensionifondide vahetamiseks ning sissemaksete suunamiseks uude pensionifondi. Kord aastas toimuv fondide vahetamine asendatakse võimalusega vahetada fonde kolm korda aastas, sissemaksete suunamist ei piirata, arvestada tuleb vaid avalduse realiseerimise ajaga, mis vajalik tehingu tegemiseks.

TAUST
III samba pensionifondidega oli 2009. aasta lõpus liitunud ligi 54 000 inimest.
Fondide maht kokku moodustas üle 1,1 miljardi krooni. Keskmine maht inimese kohta oli 21 000–22 000 krooni.

3/4 III sambaga liitujatest on liitunud ka II sambaga.

Tulumaksusoodustusega kindlustuslepingute reservide maht oli 2,3 miljardi krooni.

Allikas: Äripäev

Vahur Koorits

Vanus, millal võib jalad lõplikult seinale visata, peab Euroopas ajapikku kasvama ning võiks sajandi keskpaigaks jõuda isegi 70. eluaasta piirile, soovitab Euroopa Komisjon. Vastasel juhul on oodata kõrgemaid makse ja viletsamat pensioni.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum, kes tänavu kevadel tähistas 80. sünnipäeva, käis eile puhkuse ajast majandusministeeriumis pressikonverentsil rääkimas Eesti majanduse viimastest uudistest.

Kuum kiirustab kinnitama, et nii kõrges vanuses töötamine, kui tema seda teeb, on erandlik ning seda pole mõtet laiendada inimestele, kellele nende töö ei paku samasugust naudingut nagu talle.

Ent samas on tema sõnul loomulik, et eluea pikenedes kasvab ka pensionilemineku iga, et inimese töötatud aja ja pensionil oleku aja suhe jääks samasuguseks.

Veel tähtsam elueast on Kuuma sõnul aga tervena elatud aastate kasv. Viimast näitajat uurinud statistikaameti andmetel on Eesti inimeste tervena elatud aastate arv viimasel ajal teinud kiire hüppe ning praegu on meil lootust elada juba 57 aastat oma elust tervena.

Eakate arv kahekordistub

Eile esitles pensioniteteemalist rohelist paberit ka Euroopa Komisjon, et algatada arutelu keskmise pensionile mineku ea tõstmise kohta.

Nimelt veedab praegu tüüpiline inimene Euroopas kolmandiku oma täiskasvanueast pensionil. Kui aga pikeneb keskmine iga, siis peaks kerkima ka see vanus, millal keskmine eurooplane pensionile läheb, sest muidu suureneb pensioniloleku aeg võrreldes töötatud ajaga.

Et püsiks praegune Euroopa Liidu keskmine töötavate inimeste suhe pensionisaajatesse, peaks keskmine pensionilemineku vanus 2060. aastaks tõusma euroliidu maades 70 aastani, arvutas Komisjon. Mitmed ajakirjandusväljaanded, näiteks Businessweek, tõlgendasid seda komisjoni soovitusena tõsta pensioniiga selle vanuseni.

Komisjoni võim pensioniküsimustes on väga piiratud ning praegu on nende eesmärgiks kõigest arutelu algatada, mitte liikmesriike millekski kohustada.

Eesti puhul on selgeks kohustajaks aga vananev rahvastik. Poole sajandi pärast on üle 65-aastaseid inimesi siinmail praegusest peaaegu poole enam ehk 30,7 protsenti.

Seega saab Eesti puhul tõeks komisjoni hoiatus, et kui inimesed kauem ei tööta, siis muutub vältimatuks valus kombinatsioon madalamatest pensionitest ja kõrgematest maksudest.

«Hetkel on veel tegemist väga kauge tulevikuga, mistõttu kiirustamiseks pole põhjust, ent samas probleem ei kao kuhugi,» lausus pensioniekspert Lauri Leppik. Tema sõnul on loomulik, et eluea pikenedes inimesed ka töötavad kauem.

Kõige parem oleks Leppiku sõnul selline süsteem nagu Rootsis, kus pensioniea tõus on seotud eluea pikenemisega. Põhimõtteliselt võiks see välja näha nii, et keskmise eluea aastase pikenemise korral tõuseb pensioniiga kaheksa kuu võrra.

«Taoline süsteem seoks pensionilemineku ea loogiliselt elueaga ja võtaks pensioniea tõstmiselt poliitilisi pingeid maha,» lausus Leppik ning lisas, et ka masu on praeguste pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse kahtluse alla pannud.

Lisaks pensioniea tõstmisele on Euroopa Komisjoni jaoks oluliseks probleemiks II ja III samba taoliste pensionifondidega seonduv, et inimeste kogutud pensioniraha halbade investeeringute tõttu ohtu ei satuks.

Tegelik ja ametlik pensioniiga

Komisjonil oli halb uudis neile, kes loodavad oma pensionipõlve kindlustamisel fondide peale. Pensioniea tõstmise põhjuseks on vananev rahvastik, ent vananeva ja väheneva rahvastikuga majanduses on ka majanduskasv viletsavõitu, mistõttu fondide tootlikkus võib madalaks jääda, hoiatas komisjon.

Praegu on keskmise eestlase tegelik pensionilemineku vanus 62 aastat. Keskmine tegelik pensionilemineku vanus erineb enamasti ametlikust vanaduspensionile mineku east, sest nii Eestis kui mujalgi on ühelt poolt inimesi, kes töötavad kauem, ent teiselt poolt teevad seadused ka kõikvõimalikele inimgruppidele erandeid ja võimaldavad varem pensionile minna.

Mõne kuu eest tõsteti Eestis pensioniiga 65. eluaastani, mistõttu praegu ei soovi võimulolijad rääkida uutest pensioniea tõusudest isegi siis, kui need jäävad poole sajandi kaugusele. Ent ka riigikogusse läinud pensioniea tõstmise eelnõu seletuskiri pakub lisaselgitusi sellele, miks praegused elu alustavad noored tõenäoliselt töötavad oma 60. eluaastate lõpuni.

«50 aasta perspektiivis jääb Eestis vähemaks 284 000 tööealist inimest, mis on 31 protsenti vähem töökäsi, kui meil on täna,» seisab seletuskirjas.

«Täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta neli tööealist inimest. Aastaks 2030 kahaneb see kolme inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensionit ainult 1,8 tööealist inimest,» lisab seletuskiri.

Kommentaar

Jürgen Ligi
rahandus­minister (Reformi­erakond)

Eestis on keskmine eluiga ja tervisenäitajad iseseisvuse aegadel küll jõudsasti paranenud, mis võimaldab kauem töötada, kuid need näitajad jäävad siiski veel kaugele sellest, et rääkida tõsimeeli pensionieast, mis jõuab 70. eluaastani. Euroopaski ei lähe otsustamine kahtlemata libedalt ega kiirelt.

Pensioniea tõstmine on kogu Euroopas karjuv vajadus. Sotsiaalsüsteemid ehk rahvale antud lubadused on demograafilisi tõsiasju, näiteks laste arvu vähenemist ja keskmise eluea tõusu, kaua eiranud. Ka tohutud võlakoormad ja defitsiidid ei räägi seepärast veel kogu kurba tõtt, neile lisandub kasvav surve pensioni- ja ravieelarvetele.

Rahandusliku aspekti kõrval on aina aktuaalsemaks muutunud ka identiteedi hoidmine, mille üks eeltingimus on kohaliku rahvastiku suurem tööhõive. Räägitakse juba üsna julgelt, et massiline immigratsioon ja multikultuursus pole nii suured väärtused ühti, et nende tõttu kõigest harjumuspärasest lihtsalt loobuda.

Rahvastik vananeb

• Eurostati ennustuse kohaselt langeb kogu Eesti rahvaarv 2035. aastaks 1,243 miljoni ja 2060. aastaks 1,132 miljonini. 65-aastaseid ja vanemaid inimesi oli Eestis 2008. aastal 17,2 protsenti, 2035. aastaks kasvab nende osakaal 22,8 protsendini ja 2060. aastaks jõuab 30,7 protsendini.

• Aastatel 2004–2009 kasvas inimeste tervena elatud aastate arv kuue aasta võrra. Eelmisel aastal oli keskmisel eestlasel lootust elada oma elust 57 aastat tervena. Meeste tervena elatav iga oli 54,8 aastat ja naistel 59 aastat.

• 2060. aastal on keskmine pension (kõik sambad kokku) 22 protsenti keskmisest palgast. 2007. aastal oli see 26 protsenti. Ilma II ja III samba osata oleks see vaid 16 protsenti.

• Statistikaametis mõne aasta eest valminud Eesti rahvaarvu ennustuses sajandi keskpaigani ennustati, et 2049. aastaks pikeneb meeste keskmine eluiga
78 aastani ja naiste oma 82 aastani.
Allikad: Eurostat, statistikaamet

Elu 2060. aastal erineb tõenäoliselt oluliselt praegusest, ent mõned ennustused selle kohta on asjatundjatel juba olemas.

1,8 tööealist maksab siis ühe pensionäri pensioni, seisab pensionea 65. eluaastani tõstnud seaduseelnõu seletuskirjas.

30,7 protsenti inimestest on Eestis Eurostati andmetel vanemad kui 65 aastat.

284 000 inimese võrra on langenud töö­- ealiste arv pensionea 65. eluaastani tõstnud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt.

1,132 miljonit elanikku elab Eestis Eurostati andmetel.

22 protsenti keskmisest palgast on Euroopa Komisjoni hinnangul pension koos II ja III sambaga.

Kadri Ibrus

Tuhanded inimesed ei teeni isegi täiskohal piisavalt, et jätkuks esmavajaliku tarvis.

Eelmise nädala lõpu seisuga oli Eestis 80 751 registreeritud töötut. Peaaegu teist sama palju käib küll tööl, kuid ei teeni piisavalt, et sellega ära elada. Maksu- ja tolliameti andmeil sai tänavu maikuu deklaratsioonide alusel brutotöötasuks täpselt miinimumpalga ehk 4350 krooni 19 448 inimest ja sellest veelgi vähem 54 889 inimest. Üksinda seitsme- ja kümneaastast last kasvatav Heli on üks nendest, kes käib küll täiskohaga tööl ja teeb veel lisatundegi, kuid otsa otsaga kokku saada on ikka võimatu. Heli töötab Tallinna Kaubamajas teenindajana ja saab selle eest iga kuu kätte 7200 krooni. Sellega peavad hakkama saama nii tema kui ka tema kaks last, kes tuleb mõlemad sügisest ka kooli saata. „Talvel läheb koos küttega korteri peale 4000 krooni,” kirjeldab Heli.

Korter on üüritud ja sellel on ahiküte ehk see on üks odavamaid variante, mis linnas üldse leidub. Peale selle vajavad tasumist autoliising ja sideteenused. Kui küsida, mille eest pere süüa ostab, siis pärast kohustuslike maksude üles lugemist laiutab Heli käsi: ei saa isegi aru, mille eest seda süüa veel osta. „Teeme suppi viie liitri kaupa, et siis sellest jätkuks mitmeks päevaks. Valmistoite ma muidugi ei osta. Praegu lapsed tahavad jäätist… seda ei saa iga päev lubada,” räägib Heli, kes vahel jõuab töölt koju laste juurde alles kell pool üheksa. „Meid aitavad mu ema ja isa. Ega üksi ei saakski praegu üldse hakkama,” tunnistab ta. Tema palk oli veel mõni aasta tagasi 12 000–13 000 krooni. Kuid siis kadus boonussüsteem, millega ta teenis lisaraha ka läbimüügilt, ja pool aastat tagasi otsustas kaubamaja panna inimesed tööle 0,9 kohaga, ja nii kukkusid ka palgad.

Pensionärist ema aitab

Viljandi Selveris turvatöötajana töötav 51-aastane naisterahvas saab oma tööandjalt G4S-ilt 31,50-kroonist tunnipalka, mis kuus teeb täiskohaga töötades kokku veidi üle miinimumpalga ehk 5000 krooni. Maksud tuleb sellest veel maha arvestada. „Pool aastat oli abikaasa töötu, siis oli ikka väga raske hakkama saada,” tunnistab naine, kes elab mehega kahekesi, sest lapsed on juba suured. „Korteri peale läks koos küttega 2500 krooni. Ega suurt üle ei jäänudki. Aga selle eest pidime kahekesi elama,” ütleb ta. „Nüüd sai mees suveks ajutiselt tööle. Mina teen ületunde, nii palju kui võimalik. Aga enam ülemused eriti ei lase ka ületunde teha,” selgitab naine praegust olukorda. Ka neid aitab hädast välja naise pensionärist ema. „Mis ma tahan, on, et ma saaksin normaalset palka oma töö eest. Et ma saaksin oma palgast ära elada,” sõnab ta.

Tema sõnul jäävad ka Selveris töötavate noorte emade palgad tihti kõigest 5000 krooni ligi, ehkki nad veedavad õhtuti ja nädalavahetuseti pikki tunde tööl. Eesti miinimumpalk on püsinud muutumatult 4350 krooni viimased kolm aastat. Kuigi ametiühingute esindajad on teinud igal aastal ettepanku seda tõsta, ei ole valitsus ettepanekut arvestanud. Samal ajal teatas statistikaamet eile, et võrreldes eelmise aastaga on eriti elektri ja kütte hind märkimisväärselt tõus­nud.

Firmad pole nõus palka ühtlustama

•• Teeninduse ja kaubanduse ametiühingu juhi Elle Pütsepa sõnul saab väga suur osa valdkonna töötajaid miinimum- või selle lähedast palka.

•• „Oleme kaupmeeste liidule teinud ettepanekuid juba mitu aastat järjest, et kui müüjate tööle kehtivad teatud kutsenõuded, neil peab olema vastav kvalifikatsioon, siis võiks kehtestada ka teatud ühtse palgataseme, millest allapoole ükski pood ei maksaks. Sellega nad aga ei ole siiani nõustunud,” rääkis Pütsepp.

•• Ühed neist, kes maksavad madalamaid palku, on Grossi pood ja Maxima. Hiljuti alandas töötajate palka ka Soome ettevõte Prisma, kes pani töötajad lihtsalt fakti ette: kas lepite palga langusega või koondame teid. Soomes saavad sama ettevõtte töötajad tunduvalt pare­mat palka ja seal kollektiivseid palgalangetamisi ei korraldatud. Prisma töötajate usaldusisik Tiiu Uuemäe annab firma nüüd enda koondamise pärast kohtusse.

•• „Riski ei saa töötajate kaela ajada,” lausus Elle Pütsepp, kelle sõnul pole ettevõtete selline tegevus õigustatud. „Paljud töötajad olid töökohtade ja palkadega arvestanud ja võtnud laenu. Nüüd on väga paljud ikka suurtes raskustes, kui ettevõtted teevad järsku ja ühepoolselt otsuseid palka alandada.”

Töötus teeb leplikuks

Tihti tehakse osaajatööd
Lahenduseks uued töökohad

•• Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi esile, et väikese sissetuleku taga, mida saavad Eestis praegu ligi 75 000 inimest, on tihti osaajatöö ja ka nii-öelda juhutöö, mille tunnipalk on väike.

•• „Paljud inimesed on nüüd, kui töötus on nii suur, nõus ka väiksema palgaga,” sõnas Josing. Seda, kas vähem kui miinimumpalga teenijate arv võib veel kas­va­da, Josing ennustada ei tahtnud – kõik sõltub uute töökohtade tekkest.

•• Kui Eesti miinimumpalk on euro­desse arvestatuna 278 eurot, siis Lääne-Euroopas on miinimumpalk enamasti üle tuhan­de euro, USA-s eurodesse arvestatuna 872 eurot ja isegi näiteks Türgis 338 eurot.

Haridus- ja teadusminister kaotas Euroopa Sotsiaalfondi programmist rahastatavatele täiskasvanute tööalastele koolitustele kehtinud kitsendused, mille järgi ei saanud töötud tasuta kursustel osaleda.

Seni pakkus ministeerium kutseõppeasutustes tasuta tööalaseid kursusi ainult töötavatele või mitteaktiivsetele inimestele, töötutena registreeritud inimesed neil osaleda ei tohtinud. «Kuna töötud vajavad koolitust kõige enam, siis otsustasime teha Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisel muudatused sel moel, et kaasame ka töötud enda korraldatud kursustele.»

Senine piirang oli põhjendatud sellega, et registreeritud töötutele pakkus koolitusi töötukassa. Nüüdne muudatus töötutele pakutavates teenustes muudatusi kaasa ei too, töötukassa pakub edaspidi töötutele samu tööturuteenuseid.

Kursustel osaleda soovija peab täitma mõningad tingimused, mis on reeglina seotud vastavate eelteadmiste, varasema kutsetaseme omandamise või erialase töökogemusega. Kursuste pikkus on 8 kuni 80 tundi, mis ei võimalda pakkuda pikki ümberõppekursusi, vaid pigem erialaste oskuste täiendamist.

Minister kinnitas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmist «Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused» rahastatud koolituste riikliku tellimuse sügissemestriks.

Tänavu sügisel pakutakse tasuta kursuseid 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades.

Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsitöölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust, sekretäritööd ja palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused.

Toimetas Merike Tamm