Artiklid
Statistikaameti andmetel nõustus mullu alla 5000-kroonise brutopalga eest töötama ainult 3,4 protsenti töötutest. Näib, et latti pole praegusekski oluliselt allapoole lastud.
Eile oli paduvihma eest Tallinnas Endla tänaval asuva töötukassa seinte vahele varjunud kümmekond tööotsijat. Järjekorras tuli küll oodata, ent püsikundede sõnul on võrreldes aastataguse ajaga ruumi lahedalt. Siis läinud abirahahimuliste vahel lausa rüseluseks.
Varem tänavapuhastusmasinat juhtinud Vello Kaljula on töötu olnud mõne kuu. Sellest hoolimata on ta veendunud, et pakkumisi jagub ja 10 000 krooni kuus võiks töö eest ikka kätte saada. «Eks ma olen tagamaid uurinud, kõike ei võta vastu ka,» kinnitas ta.
Õrnem sugu leplikum
Samad nõudmised on viimati kolm aastat reklaamifirmas metallitööd viljelenud, ent pool aastat tagasi töötuks jäänud Aimar Õunamaal. «Nüüd on ikka hakanud kohti juurde tulema metalli alal,» on olukord tema hinnangul paranenud.
Mingil määral on Õunamaa siiski töötupõlve jooksul palgasoovi alandanud. «Kui on sobiv koht, siis tuleb minna. Vanus määrab ka, vaatad kõrvalt, kuidas noorem võetakse plaksti tööle – ega minu kogemust keegi arvesta. Töökoha kaugus määrab ka palju,» sõnas Keilast pealinna sõitnud mees.
Alla 10 000-kroonise netopalgaga ei kavatse leppida ka elu jooksul Soomes erinevat sorti tööd murdnud Aleksandr Verhoturov. Seda vaatamata faktile, et tööta on mees juba kaks aastat.
Ametniku vastuvõttu ootav õrnem sugu oli pisut leplikum. Pikalt lapsega kodus olnud ning end esimest korda arvele võtma tulnud endine müüja Meeri Uibo tahaks kätte saada 7000–8000 krooni.
«Seoses lapsega on tingimusi üsna palju: lasteaia aja sisse peab mahtuma see töölkäimine,» selgitas ta. «Olen linna lähedalt maalt ning pean kasutama ühistransporti või sõitma oma autoga. Kulutused peaksid ikka tasa olema ja mingi kasu ka.»
Lastega seonduvate söögi- ja bensiinikuludega põhjendas 8000-kroonist palgasoovi ka üksikema Tanja Tretjakova. «Mõlemad lapsed on sportlased: poeg jäähokimängija ja tütar iluuisutaja,» võtab olulise osa pere sissetulekust ema sõnul laste trenni viimine. «Leian, et trennis käia on parem, kui väljas jõlkuda või kodus telekat vaadata.»
Ootused kahanevad
Tretjakova pidas märtsini lasteriiete kaupluse juhataja ametit, ent nüüd on valmis töötama kas või baaris. Samuti on ta end juba registreerinud Läti lennufirma Air Balticu värbamiskampaaniale. «Lapsepõlveunistus oli saada stjuardessiks,» naeris ta.
Samasse suurusjärku jääb kokk Žanna Gavrilenko oodatav töötasu. Kaks nädalat tagasi Maksimarketi kulinaariaosakonnast koondatud naine soovib kätte saada 6000–8000 krooni.
Pika otsimise peale õnnestus siiski leida ka töötu, kes valmis leppima kõige vähemaga. «Mul ükskõik, situatsioon on selline, et kõlbab ka miinimumpalk,» kirjeldas olukorda raadioelektroonika valdkonnas töötanud, ent kaks aastat töötukassa vahet käinud Jana Finberg. «Loomulikult olid ootused varem kõrgemad.»
Mitte kõigi töötukassa külaliste eesmärgiks pole aga palgatöö, nii mõnigi loodab jalad alla saada oma ettevõttele. Viimaste sekka kuulub T-särkidele trükkimisega tegelenud Tiit Paavo, kelle firma 11 kuud tagasi pankrotti läks.
«Kui ei tule välja, peab ikka palgatööliseks minema,» möönis ta samas nukralt ja lisas, et on valmis leppima kas või 4000-kroonise kuusissetulekuga.
Kaur Paves
Kas töölepingu võib ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui töötaja on tulnud korduvalt tööle alkoholi jääknähtudega? Selgitab advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Küsimus: 12.04.2010 viibis töötaja tööl alkoholi jääknähtudega (0,5 promilli), mille kohta vormistas tööandja töötajale hoiatuse, kus muuhulgas oli ka kirjas, et rikkumise kordumise korral on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 88 p 4 alusel. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele töötaja hoiatusele alla kirjutama ei tulnud.
16.07.2010 kordus sama lugu, töötajal tuvastati taas alkoholi jääknähud (0,3 promilli).
4. augustil vormistasin töötajale tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpeb tööleping töötajaga 6.augustil 2010 ja millele töötaja kirjutas alla 5. augustil. 6. augustil oli töötaja tööl, kuid töölepingu lõppemisele alla kirjutama ei tulnud.
Tundub, et töötaja soovib töölepingu ülesütlemise vaidlustada. Kas ma rikkusin seadust, et ei järginud etteteatamistähtaegu või oli mul siiski õigus töösuhe lõpetada ilma etteteatamistähtaega järgimata?
Vastus: Üldiselt praeguseks väljakujunenud praktikas on tunnustatud tööandja õigust töötajapoolsete tõsiste rikkumiste korral tööleping üles öelda ilma etteteatamiseta. Selle kasuks räägib ka TLS § 97 lg 3.
Siinjuures tuleb muidugi arvestada iga konkreetse juhtumi asjaoludega, kuid üldiselt peaksid korduvad alkoholinähtudega töölviibimised vabastama tööandja kohustusest järgida etteteatamisreeglit.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Agne Narusk
Personalitöötaja arusaam puhkuse andmise korrast võib vägagi erineda seadusest.
Aasta jagu kehtinud uus töölepinguseadus tõi muu hulgas kaasa muudatused puhkuste andmise korras. Lühidalt öeldes ei anta puhkust enam mitte tööaasta, vaid kalendriaasta eest. Üleminek tõi või toob osale töötajatele sel aastal kaasa pikema puhkuse kui tavaliselt, teised seevastu peavad tasaarvestuse huvides leppima lühema äraolekuga.
Kuid üleminek ja uus kord toovad kaasa ka ridamisi apse. Kurioosseimad näited on need, kus personaliga tegeleja ajab segamini avaliku teenistuse seaduse (ATS) ning töölepinguseaduse (TLS). Teema on vääratanu jaoks delikaatne, rääkijate palvel jäävad nimed siinkohal toomata.
Lugu hakkas hargnema hulgikaubandusega tegeleva firma töötajast, kes rõõmustas tänavuse ülipika puhkuse üle – tavapärase 28 kalendripäeva asemel 38. „Kaksteist aastat tööd andis mulle juurde kümme lisapuhkusepäeva,” rääkis staažikas töötaja. Et kuidas nii? „Alates kolmandast tööaastast saame iga aasta eest ühe puhkusepäeva juurde, ütles meie personalitöötaja.”
Pikem küll, kuid muul põhjusel
Tõepoolest, selline kord – puhkusepäev iga töötatud aasta eest alates kolmandast tööaastast – on täiesti olemas. Kuid mitte vanas ega praegu kehtivas töölepinguseaduses, vaid avaliku teenistuse seaduses.
„TLS seda ette ei näe,” kinnitas jurist Helve Toomla. „Küll aga on staažipuhkus ATS-is, st see on seadusega ette nähtud ametnikele. Samuti võivad kollektiivlepingus pikemas puhkuses kokku leppida ka töölepingu alusel töötavad inimesed.” Kahjuks on Eestis kollektiivlepinguid imevähe, lisas jurist. Milles iganes võib kokku leppida ka oma töölepingus. Selles juhtumis pikka puhkust lubavat punkti töölepingus polnud, kollektiivleping firmas puudus.
Vestlus personalitöötajaga päädis pika vaikusega. Seejärel otsis ta välja vajalikud seadused. Luges ja möönis, et tõepoolest, aps tuli sisse. Õnneks oli eelmise nädala seisuga ootamatult sülle kukkunud pikka puhkust kasutada jõudnud vaid kaks töötajat.
Mitte iga pikast puhkusest rääkija pole personalitöötaja apsaka ohver. Nimelt muudab 2010. aasta kohustuslik puhkuste tasaarvestus vähem või rohkem paljude töötajate puhkuse pikkust.
Põhjus peitub üleminekus tööaastalt kalendriaastale puhkuste arvestamisel. Kui tööandja otsustab tasaarvestuse teha n-ö formaalselt, raamatupidamises, ei pruugi 28-päevast iga-aastast puhkust pidavad töötajad enne firmaga lõpparve tegemist teadagi, et nad tänavu kas n-ö ette või siis vähem puhkasid, kui tegelikult olnuks võimalik.
Nii võivad tööaastate jooksul ripakile jäänud puhkusepäevad kaasa tuua kena boonuse.
Uue ATS-i eelnõus staažipuhkust enam pole
•• Kehtiva ATS-i (avaliku teenistuse seaduse) § 45 ütleb: „Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata.”
•• Uue ATS-i eelnõusse on sisse kirjutatud, et ametniku põhipuhkuse kestus ei muutu, kuid puhkuse arvestamine toimub edaspidi tööpäevades ja loobutakse avaliku teenistuse staažist tulenevatest lisapuhkusepäevadest.
•• Kehtiv TLS (töölepinguseadus) ütleb: „Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.”
•• Enne 1. juulit 2009 kasutamata või avansina ärakasutatud puhkus tuleb tasaarvestada 2010. aasta jooksul. Kui tööleping seadusest erineb, tuleb arvestada seda, mis on töötajale soodsam. Vaata käsiraamatut www.ti.ee
Loe ka:
„2010. aastal ähvardab töötajaid lühem puhkus”, EPL Töö, 19.05.09
„Kuidas aeguvad puhkusenõuded,” EPL Töö, 23.03.2010
„Uuest aastast muutub puhkuste andmise kord”, EPL Töö, 01.12.09
Regulaarselt saab ümbrikupalka 5% tööl käivatest inimestest. Siia lisanduvad veel juhutööde eest palga saajad, kuid nende osakaal ei ületa 4%.
Kui 2008. a sai Eesti Konjunktuuri Instituudi andmeil ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest (6% regulaarselt ja 6% vahetevahel), siis 2009.a sai ümbrikupalka keskmiselt 9% inimestest (5% regulaarselt ja 4% vahetevahel).
Eesti Töötukassa arvel olevaid inimesi on sel aastal avastatud töötamas 36 korral.
Majanduslangus suurendab paratamatult maksudest hoidumise riski, sealhulgas kasvab surve maksta ümbrikupalka. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe: “Valdav osa maksumaksjatest on ausad ja täidavad korrektselt oma kohustusi. Seda näitab ka meie riskianalüüs. Ent seda saan küll kinnitada, et hoolimata majandussurutisest ei ole ümbrikupalga maksmine suurenenud.”
Maksuhaldur lõpetas seitsme kuuga 303 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 31,8 miljonit krooni. Lõpetatud ümbrikupalga kontrollimisel tuvastati rikkumisi keskmiselt 75% juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta on ametile laekunud 579.
Suvekuudel on maksuhalduri suurema tähelepanu all majutusteenuseid pakkuvad ettevõtted, väliterrassid ja kohvikud ning meelelahutusüritused. Ameti praktika näitab, et valdavalt sularahas arveldamisega tegevusvaldkondades on riskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on just käibe varjamine ja ümbrikupalga maksmine.
Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 200 000-kroonise rahatrahviga ja füüsilist isikut kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.
Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta ootab Maksu- ja Tolliamet e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 800 4444.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Helve Toomla, jurist
•• Kümme aastat meie firmas töötanud autojuht ei allu juba pikemat aega tööandja korraldustele. Märtsis tehti talle hoiatus, sest ta ei andnud kaupa klientidele korrektselt üle ning tegi tööajal firma bussiga – nii möödaminnes – isiklikke sõite. Hoiatuses on kirjas, et selletaoliste rikkumiste kordumisel võib see kaasa tuua erakorralise töölepingu ülesütlemise. Autol on peal jälgimissüsteem. Kahjuks selgus, et autojuht käib ikka tööajal firma sõidukiga kodus ja teeb teisi põhjendamatuid peatusi. Seletuskirjast autojuht keeldus. Kas eeltoodu on piisav töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepinguseaduse § 88 lg 3 alusel?
Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 3 ei ole töölepingu lõpetamise alus, see sätestab hoiatamise tingimusi. Küll on seda aga TLS § 88 lg 1 p 3, mille kohaselt töö-andja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
Seaduse kohaselt peavad nii töötaja kui ka tööandja täitma oma kohustusi teineteise ees lojaalselt, st usaldatavalt; käituma teineteise suhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega ja selle andmisel tuleb mõistlikult arvestada töötaja huve ja õigusi. Samal ajal peab töötaja täitma töökohustusi oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hoolsuse nõude rikkumisel määratakse tema vastutus töösuhte järgi, arvestades tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, nõutavaid ametialaseid teadmisi, tema võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Ka nende nõuetega peab töölepingu ülesütlemisel arvestama.
Küsimuses lühidalt esitatud asjaolude alusel ei ole kuidagi võimalik vastata, kas need on piisavad töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vaidluse korral saab ainult töövaidluskomisjon või kohus otsustada, kas selleks olid nii mõjuvad põhjused, et töösuhe tuli lõpetada.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1263 / 1591
