Artiklid
Kadri Ibrus
Massiliste töötajate kaebuste vahele eksivad vaid üksikud tööandjate mured.
Kui suvel olid töövaidluskomisjonid puhkusel, siis hooajatööde lõppemine võib tuua uue suurema pöördumiste laine uuesti töötuks ja palgata jäänud inimestelt.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim tõdes, et töövaidluskomisjonid on tööga niivõrd ülekoormatud, et oleks vaja juurde tekitada vähemalt üks uus komisjon. Kuid selleks puuduvad praegu tema sõnul võimalused.
Töövaidluskomisjonide statistika näitab, et peaaegu kõik pöördumised tulevad petta saanud töötajatelt. Massiliste töötajate pöördumiste vahele eksivad vaid mõned üksikud tööandjate nõuded. Eelmisel aastal tuli töötajatelt kokku 12 166 nõuet, tööandjatelt seevastu kõigest 257. Lagi saavutati mullu teises kvartalis, mil esitati üle kahe korra rohkem avaldusi võrreldes varasemate aastatega.
„Järjekorrad on üldiselt pikad alati, nüüd suvel olid aga töövaidluskomisjonid pikalt kollektiivpuhkustel. Küsimus on pigem selles, kas on ka mõistlik peatada nende töö pikaks ajaks üldse,” arutles SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud, kes nõustab koostöös Tallinna linnavalitsusega töötuid tasuta. Seega nüüd, kui sügis saabub, on oodata taas järjekordade pikenemist.
„Lisaks tulevad peale hooajatöölised, kes suve lõppedes lahti lastakse,” ennustas oma kogemuste pealt Raud.
Sätet rikutakse
Kuigi seaduses on kirjas, et alates avalduse sisseandmise kuupäevast peaks töövaidluskomisjonis istung toimuma kuu aja jooksul, rikutakse enamasti seda sätet. Sotsiaalministeeriumist tõdeti, et kuna komisjonide koormused on suured, kulub vaidluste läbivaatamisele keskmiselt 60 päeva.
Näiteks üks pikemaid protsesse, mis õigusteenuste bürool on olnud, algas töötaja avaldusega eelmise aasta märtsis ja lõppes positiivse otsusega alles tänavu suvel. Samal ajal kui töövaidluskomisjonide mõte oli olla kiirete lahenduste näol alternatiiv kohtutele.
Problemaatilised on töötajatele veel need juhtumid, kui tööandja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungitele kohale ja otsus tehakse töötaja kasuks tagaselja – kaebavad seepeale paljud töötajad asja kohtusse, seal peab inimene enda kaitsmise eest aga juba maksma.
Sotsiaalministeeriumi andmetel maksab üks komisjon aastas umbes 0,5 miljonit krooni. „Taotleme 2011. aasta riigieel-arve läbirääkimistel raha juurde veel kahe komisjoni loomiseks,” teatati ministeeriumi pressiosakonnast.
Enamik pöördumisi tuleb töötajatelt
•• 6172 avaldust tuli mullu töötajatelt töövaidluskomisjonidele.
•• 199 avaldust tuli mullu tööandjatelt töövaidluskomisjonidele.
•• 12 166 nõuet esitasid töötajad mullu töövaidluskomisjonide kaudu.
•• Tänavu teise kvartali seisuga on tulnud töötajatelt 868 avaldust ja 1594 nõuet ning tööandjatelt 60 avaldust ja 82 nõuet.
•• Tööandjate nõudmiste edetabel mullu: maksmata lõpparve nõue (3054), töötamise ajal maksmata palga nõue (3034), töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue 1304, saamata puhkuse ja maksmata puhkusetasu nõue 1078.
•• Tööandjate nõudmiste edetabel mullu: töölepingu lõpetamine töötajapoolse lepingurikkumise tõttu (79), töötaja tekitatud materiaalse kahju hüvitamine (76), enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt töölt lahkumise nõue (59).
Läheneva euroga liitumise valguses on personalitöötajate ette kerkinud küsimus, kas töölepingut sõlmides tuleks juba praegu töötasu lepingusse ka eurodes märkida. Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadiböroo Lepik ja Luhaäär LAWIN.
Küsimus: Kui sõlmin praegu töötajaga töölepingu, kas pean palga märkima lisaks kroonides ka eurodes? Kui jah, siis kui täpselt eurodes?
Ning kas pean alates 01.01.2011 töölepingud ümber vormistama märkides palga eurodes? Mis aja jooksul pean seda tegema?
Vastus: Käesoleval ajal ei ole ette nähtud kohustust märkida töötasu lisaks kroonidele ka eurodes. Samuti ei ole euro kasutusele võtmist reguleerivas seaduses sätestatud tööandja kohustust olemasolevad töölepingud ümber vormistada. Kõik kroonides väljendatud summad kuuluvad automaatselt ümberarvestamisele vastavalt euro ja krooni ametlikule fikseeritud kursile. Ümberarvutused tehakse ühe sendi täpsusega.
Vastas: advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kas töölepingu võib ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui töötaja on tulnud korduvalt tööle alkoholi jääknähtudega? Selgitab advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Küsimus: 12.04.2010 viibis töötaja tööl alkoholi jääknähtudega (0,5 promilli), mille kohta vormistas tööandja töötajale hoiatuse, kus muuhulgas oli ka kirjas, et rikkumise kordumise korral on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 88 p 4 alusel. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele töötaja hoiatusele alla kirjutama ei tulnud.
16.07.2010 kordus sama lugu, töötajal tuvastati taas alkoholi jääknähud (0,3 promilli).
4. augustil vormistasin töötajale tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpeb tööleping töötajaga 6.augustil 2010 ja millele töötaja kirjutas alla 5. augustil. 6. augustil oli töötaja tööl, kuid töölepingu lõppemisele alla kirjutama ei tulnud.
Tundub, et töötaja soovib töölepingu ülesütlemise vaidlustada. Kas ma rikkusin seadust, et ei järginud etteteatamistähtaegu või oli mul siiski õigus töösuhe lõpetada ilma etteteatamistähtaega järgimata?
Vastus: Üldiselt praeguseks väljakujunenud praktikas on tunnustatud tööandja õigust töötajapoolsete tõsiste rikkumiste korral tööleping üles öelda ilma etteteatamiseta. Selle kasuks räägib ka TLS § 97 lg 3.
Siinjuures tuleb muidugi arvestada iga konkreetse juhtumi asjaoludega, kuid üldiselt peaksid korduvad alkoholinähtudega töölviibimised vabastama tööandja kohustusest järgida etteteatamisreeglit.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Statistikaameti andmetel nõustus mullu alla 5000-kroonise brutopalga eest töötama ainult 3,4 protsenti töötutest. Näib, et latti pole praegusekski oluliselt allapoole lastud.
Eile oli paduvihma eest Tallinnas Endla tänaval asuva töötukassa seinte vahele varjunud kümmekond tööotsijat. Järjekorras tuli küll oodata, ent püsikundede sõnul on võrreldes aastataguse ajaga ruumi lahedalt. Siis läinud abirahahimuliste vahel lausa rüseluseks.
Varem tänavapuhastusmasinat juhtinud Vello Kaljula on töötu olnud mõne kuu. Sellest hoolimata on ta veendunud, et pakkumisi jagub ja 10 000 krooni kuus võiks töö eest ikka kätte saada. «Eks ma olen tagamaid uurinud, kõike ei võta vastu ka,» kinnitas ta.
Õrnem sugu leplikum
Samad nõudmised on viimati kolm aastat reklaamifirmas metallitööd viljelenud, ent pool aastat tagasi töötuks jäänud Aimar Õunamaal. «Nüüd on ikka hakanud kohti juurde tulema metalli alal,» on olukord tema hinnangul paranenud.
Mingil määral on Õunamaa siiski töötupõlve jooksul palgasoovi alandanud. «Kui on sobiv koht, siis tuleb minna. Vanus määrab ka, vaatad kõrvalt, kuidas noorem võetakse plaksti tööle – ega minu kogemust keegi arvesta. Töökoha kaugus määrab ka palju,» sõnas Keilast pealinna sõitnud mees.
Alla 10 000-kroonise netopalgaga ei kavatse leppida ka elu jooksul Soomes erinevat sorti tööd murdnud Aleksandr Verhoturov. Seda vaatamata faktile, et tööta on mees juba kaks aastat.
Ametniku vastuvõttu ootav õrnem sugu oli pisut leplikum. Pikalt lapsega kodus olnud ning end esimest korda arvele võtma tulnud endine müüja Meeri Uibo tahaks kätte saada 7000–8000 krooni.
«Seoses lapsega on tingimusi üsna palju: lasteaia aja sisse peab mahtuma see töölkäimine,» selgitas ta. «Olen linna lähedalt maalt ning pean kasutama ühistransporti või sõitma oma autoga. Kulutused peaksid ikka tasa olema ja mingi kasu ka.»
Lastega seonduvate söögi- ja bensiinikuludega põhjendas 8000-kroonist palgasoovi ka üksikema Tanja Tretjakova. «Mõlemad lapsed on sportlased: poeg jäähokimängija ja tütar iluuisutaja,» võtab olulise osa pere sissetulekust ema sõnul laste trenni viimine. «Leian, et trennis käia on parem, kui väljas jõlkuda või kodus telekat vaadata.»
Ootused kahanevad
Tretjakova pidas märtsini lasteriiete kaupluse juhataja ametit, ent nüüd on valmis töötama kas või baaris. Samuti on ta end juba registreerinud Läti lennufirma Air Balticu värbamiskampaaniale. «Lapsepõlveunistus oli saada stjuardessiks,» naeris ta.
Samasse suurusjärku jääb kokk Žanna Gavrilenko oodatav töötasu. Kaks nädalat tagasi Maksimarketi kulinaariaosakonnast koondatud naine soovib kätte saada 6000–8000 krooni.
Pika otsimise peale õnnestus siiski leida ka töötu, kes valmis leppima kõige vähemaga. «Mul ükskõik, situatsioon on selline, et kõlbab ka miinimumpalk,» kirjeldas olukorda raadioelektroonika valdkonnas töötanud, ent kaks aastat töötukassa vahet käinud Jana Finberg. «Loomulikult olid ootused varem kõrgemad.»
Mitte kõigi töötukassa külaliste eesmärgiks pole aga palgatöö, nii mõnigi loodab jalad alla saada oma ettevõttele. Viimaste sekka kuulub T-särkidele trükkimisega tegelenud Tiit Paavo, kelle firma 11 kuud tagasi pankrotti läks.
«Kui ei tule välja, peab ikka palgatööliseks minema,» möönis ta samas nukralt ja lisas, et on valmis leppima kas või 4000-kroonise kuusissetulekuga.
Kaur Paves
Regulaarselt saab ümbrikupalka 5% tööl käivatest inimestest. Siia lisanduvad veel juhutööde eest palga saajad, kuid nende osakaal ei ületa 4%.
Kui 2008. a sai Eesti Konjunktuuri Instituudi andmeil ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest (6% regulaarselt ja 6% vahetevahel), siis 2009.a sai ümbrikupalka keskmiselt 9% inimestest (5% regulaarselt ja 4% vahetevahel).
Eesti Töötukassa arvel olevaid inimesi on sel aastal avastatud töötamas 36 korral.
Majanduslangus suurendab paratamatult maksudest hoidumise riski, sealhulgas kasvab surve maksta ümbrikupalka. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe: “Valdav osa maksumaksjatest on ausad ja täidavad korrektselt oma kohustusi. Seda näitab ka meie riskianalüüs. Ent seda saan küll kinnitada, et hoolimata majandussurutisest ei ole ümbrikupalga maksmine suurenenud.”
Maksuhaldur lõpetas seitsme kuuga 303 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 31,8 miljonit krooni. Lõpetatud ümbrikupalga kontrollimisel tuvastati rikkumisi keskmiselt 75% juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta on ametile laekunud 579.
Suvekuudel on maksuhalduri suurema tähelepanu all majutusteenuseid pakkuvad ettevõtted, väliterrassid ja kohvikud ning meelelahutusüritused. Ameti praktika näitab, et valdavalt sularahas arveldamisega tegevusvaldkondades on riskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on just käibe varjamine ja ümbrikupalga maksmine.
Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 200 000-kroonise rahatrahviga ja füüsilist isikut kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.
Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta ootab Maksu- ja Tolliamet e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 800 4444.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Lehekülg 1264 / 1592
