Artiklid
Kristi Leppik
Ajal, mil ka täie tervise juures inimesed kuude kaupa tööd otsivad, asutas ettevõtlik mees ühingu, mis aitab puudega inimesel tööd leida. Vahel ei kulu selleks aega enam kui pool päeva.
Eestis on töötavate puudega inimeste arv marginaalne. Siin elab ligi 180 000 puudega inimest, neist töötab aga vaid 17 protsenti.
Tööotsimisega puutus kokku ka Indrek Ülper, kes naasis Inglismaalt kodumaale eelmise aasta suvel. Inglismaal otsis ta endale tööotsa ligi kaks aastat, ent edutult. Edutult seepärast, et Ülperi vasak käsi on amputeeritud.
Viib firma ja inimese kokku
Murrang tuli mehe ellu siis, kui ta leidis saareriigist firma nimega Remploy, kes tegeleski puudega inimeste tööleaitamisega. Kahe nädala möödudes alustas Ülper tööd ühes maksimarketis asjade riiulisse ladujana ning seitsme aasta möödudes oli ta selle maksimarketi juhataja.
Naasnud Eestisse, tekkiski tal mõte aidata ka Eesti puudega inimesi samamoodi tööle ja mees lõi firma nimega MTÜ Abikäsi. Nüüdseks on firmal kaks eestvedajat – lisaks Indrek Ülperile veel Marko Simberg.
Kuid kuidas on nii lootusetuna näivas olukorras võimalik puudega inimesi tööle aidata? MTÜ Abikäsi on vahendaja puudega inimese ja tööandja vahel. «Siin on suur vahe, kas firmaga läheb rääkima eraisik või mõni organisatsioon,» selgitas Simberg ja lisas, et seni ei olegi ühtegi negatiivset kogemust firmadega läbirääkimisel välja tuua.
Näitena tõi ta reedel toimunu, kui hommikul pöördus inimene nende poole ja pärastlõunaks oli ta juba tööle võetud – gümnaasiumisse raamatukoguhoidjana. Niimoodi on Abikäsi tööle aidanud üle paarikümne inimese. Lisaks tööotsimisele annab MTÜ ka ise tööd.
Küsimusele, miks on organisatsioonil kergem firmadega suhelda kui inimesel endal, vastas Simberg, et tihtipeale on inimestel halvasti koostatud CVd ja ka enesekindlusest tuleb puudu. «Inimestel on juba nii suur pettumus, sest nad ei ole pikka aega tööd leidnud,» rääkis Simberg ja lisas, et reeglina on puudega inimene ka pikaajaline töötu.
Töötukassa teenusejuhi Aarne Akki sõnul oli 31. juuli seisuga registreeritud 2797 erivajadustega töötut. «Aga arv ei pruugi kajastada tegelikku puudega töötute arvu, sest töötu ei ole kohustatud töötukassat puudest teavitama,» selgitas Akk.
Palju sõltub transpordist
Kui varem oli erivajadustega inimestel tööleidmine raske, on see Aarne Akki sõnul nii ka majanduslanguse ajal. Juulikuus teavitasid töötukassat töö leidmisest vaid 109 puudega isikut.
Marko Simberg tõi aga positiivse näite oma esimesest kliendist. Tegu oli mehega, kes sattus koos abikaasaga liiklusõnnetusse ning mõlemad jäid seeläbi invaliidiks.
Lisaks sellele sattus nende ülikoolis käiv poeg kallaletungi ohvriks. «Järsku puudus kogu perel korralik sissetulek, aga ravimeid oli vaja osta. Ja niimoodi kaheksa aastat,» meenutas Simberg. Abikäsi leidis mehele töö kahe nädalaga.
Nii Simberg kui ka Ülper loodavad, et niisugune süsteem nagu Suurbritannias on võimalik ka Eestis käima lükata. Töötukassa teenusejuhi Akki sõnul saavad erivajadusega inimesed üldjuhul töötada kõikidel ametikohtadel, mille jaoks neil on piisav ettevalmistus.
«Ja kui takistuseks on puudest tulenev erivajadus, siis saab töökohti kohandada või soetada abivahendeid,» ütles ta.
Samas on Simberg ja Ülper põrkunud kohandamise küsimuses vastu seina. «Paljud firmad on kurtnud, et nad võtavad hea meelega inimese tööle, aga nad ei suuda talle transporti tagada,» rääkis Simberg. Sestap soovib MTÜ osta endale invaliidibussi.
«Meie pakuksimegi ka seda võimalust, et viiksime inimesed hommikuti tööle ja õhtul tooksime koju.» Selle jaoks aga on vaja umbes 200 000 krooni bussiraha, mille saamisega MTÜ aktiivselt tegeleb.
1 küsimus
Miks töötab Eestis nii vähe puudega inimesi?
Helmi Tampere
sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist
Vastavalt sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuringutele 2005. ja 2009. aastal on puudega tööealistest inimestest olnud tööga hõivatud ligi 17 protsenti. Arvestades, et andmed on saadud nii enne masu kui ka sügaval masu ajal, siis on heameel tõdeda, et tööga hõivatud tööealiste puudega inimeste arv on olnud suhteliselt stabiilne (kuigi madal).
Riik on töötanud välja rea meetmeid toetamaks puudega inimest ja tema tööandjat. Arvestades, et puudega inimesel on raskem töötuks jäämise korral tööle naasta, pakutakse meetmeid alates 2007. aastast ka töötavatele puudega inimestele.
Kuid hoolimata kõigist neist võimalustest kasutatakse puudega inimestele mõeldud tööturumeetmeid marginaalselt. Põhjused on erinevad.
Töötud puudega inimesed vajavad eeskätt nõustamist töö otsimisel ja leidmisel, erinevaid koolitusi, tööpraktikat jne. Lisaks on puudega inimestele suunatud meetmete osutamise puhul oluline ka sobiva töökoha olemasolu ja tööandja valmisolek näiteks erinevaid kohandusi läbi viia või võimaldada tugiisik, kes töötut puudega inimest juhendaks.
Võrreldes varasemate heade aegadega on töötutel, kellel on puue, siiski raskem sobivat tööd leida. Seetõttu tõdeb ka töötukassa, et hoolimata senisest selgitustööst tööandjate hulgas on seda vaja veelgi tõhustada, et puudega töötud siiski tööle saaks.
Kindlasti ei nõustu ma aga sellega, nagu oleks nende inimeste arv, kellel on puue ja kes on töötuna arvel, mitmekordistunud, see arv on pigem vähenenud.
Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu sõnul ei piira Eestis ükski seadusesäte seda, mitmel töökohal inimene töötada võib.
«Lepingute paljusust ei ole seaduses märgitud - ehk siis inimene võib töötada nii mitme tööandja juures, kui ta soovib,» ütles Vilu.
Samuti ei piira seadus seda, kui palju töötunde inimene mitmel kohal töötades teha võib. Ühe tööandja puhul on tööaja piiranguteks kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas, pluss kaheksa ületundi. Kuid kui inimesel on mitu töökohta, siis ei keela seadus tal igaühe juures teha kaheksat tundi päevas.
«Teoreetiliselt on see võimalik, aga see on siis juba selle töötaja enda südametunnistuse asi, et ta ennast haigeks ei töötaks,» märkis Vilu.
Siiri Erala
Inimene peaks ühel kohal töötades saama äraelamist võimaldava palga, leiab Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga.
«Inimene peaks ühel kohal töötades teenima väärikat palka. Sellist, millega ta ära elab ja toime tuleb,» ütles Taliga.
Tema sõnul töötavad Eesti inimesed väga madalate palkade eest, ka oma põhitöökohtades. Mitmel kohal rabamise alternatiivina näeb ta oma õiguste eest seismist töökohal ning suurema palga nõudmist.
Taliga kogemused on näidanud, et Eestis töötatakse rohkem mitmel töökohal kui teistes riikides. «Mujal lähtutakse sellest loogikast, et inimene teeb kaheksa tundi päevas täispanusega tööd ja teenib selle eest piisavalt palka, et toime tulla. Et ta ei pea rabama mitmel pool iga hinna eest, et ära elada,» rääkis ta.
Taliga toetas tööaja vähendamist ja mitmel kohal töötamise kindlates olukordades. Ametiühingujuhi sõnul on tööaja vähendamine kindlasti parem variant kui koondamine.
«Ettevõte võib valida ümberkorralduste ajal heade inimeste säilitamiseks koondamise asemel töökoormuse vähendamise ning jagada väheneva olemasoleva töö oma inimeste vahel. See on igati võimalik ja mõeldav alternatiiv koondamistele,» rääkis ta.
Urmas Neeme
Mullu töötas 25 000 eestimaalast mitme koha peal, karjäärinõustaja sõnul ei soovitaks ta sellist saatust pikemaks ajaks mitte kellelegi.
Töötukassa nõustamisteenuste juht Lana Randaru tõi mitmel kohal töötamise juures välja kolm probleemkohta: ajajaotus ehk kuidas leida kõikideks töödeks-tegemisteks piisavalt aega, jõuvarude õige hindamine ning professionaalsuse hoidmine.
«Siin tuleb rõhutada et inimene ise ära ei väsiks ja see professionaalsuse pool ei kannataks. Võib juhtuda, et lõpuks ei jõua ühtegi asja õigesti teha. Eks ütle ju vanasõnagi, et üheksa ametit ja kümnes on nälg,» tõi Randaru välja mitmel kohal töötamise pahupoole.
Samas võib mitu ametit mingis olukorras ka kasuks tulla. Positiivseks kogemuseks võib see osutuda näiteks siis, kui inimene suudab ühitada oma töö ja hobid või kui noor püüab leida endale meeldivat tegevusala.
Üldiselt Randaru mitme kohaga töötamist siiski kõige paremaks variandiks ei pidanud. Noor võib õige elukutse leida ka vabatahtlikuna erinevatel elualadel kätt proovides või siis hobidega tegeledes.
Täiskasvanu võiks aga ikkagi otsida endale ühe sellise töökoha, mis võimaldaks toime tulla, ja siis sinna juurde hobitegevuse. «See hoiaks ka inimese psüühilist energiat ülal,» ütles Randaru.
Siiri Erala
Tööandjate keskliidu volikogu aseesimehed Valdo Kalm ja Meelis Virkebau eelistavad, et inimene töötaks vaid ühe tööandja juures. Samas ei välista nad mitmel kohal töötamist, kui sellest on tööandjat teavitatud.
«Arvan, et kõige paremad tulemused tulevad siis, kui sa spetsialiseerud ühele konkreetsele alale ehk teenid n-ö ühte jumalat,» ütles EMT juhatuse esimees Valdo Kalm.
Mitmel kohal töötamine tuleb tema sõnul kõne alla peamiselt siis, kui inimene töötab osaajaga. Teisel kohal töötamisest on vaja informeerida oma juhti ning saada talt selleks nõusolek, rõhutas Kalm. EMTs ei ole tema teada täisajaga töötajaid, kellel on alaliselt ka teine töökoht.
«Ma ei saa öelda et ma [mitmel töökohal töötamise] vastu olen, aga eelistan siiski ühe tööandja juures töötamist,» lausus tööandjate keskliidu volikogus rõiva- ja tekstiililiitu esindav Virkebau. Ühe töökoha puhul inimene killustab end vähem, tema panus tööandjale on suurem ning siis on tal ka võimalik saada paremat tasu oma panuse eest, põhjendas Virkebau.
Ta rõhutas, et teise ettevõtte heaks töötamisest, isegi kui see ei ole konkurent, tuleb tööandjat kindlasti teavitada.
Laura Raus
Lehekülg 1265 / 1592
