Raul Veede

Nagu kõigi tarvilike teadmistega, on ka töötutoetusega nii, et kui sellesse puutuvat ükskord teadma peaks, oleks justkui kuulnud, aga täpselt pole meeles. Katsume siis seda asja selgitada.

Töötutoetusele on õigus inimesel, kes
1) on töötukassas töötuna arvele võetud ja töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud
* tööga või
* tööga võrdsustatud tegevusega või
* tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lõikes 4 loetletud tegevusega ning
2) kelle sissetulek jääb alla töötutoetuse 31-kordse päevamäära (2010. aastal teeb see 1019 krooni ja 90 senti kuus).

Töö ja tööga võrdsustatud tegevus on:

* töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses;
* töötamine töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
* füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine;
* õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, juhul kui õpingud on lõpetatud;
* ajateenistuskohustuse täitmine;
* abikaasatasu saamine välisteenistuse seaduse alusel.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lõige 4 loetleb tegevused, millega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva hõivatud olnud töötult ei nõuta varasemat tööd või tööga võrdsustatud tegevust:

* ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse, alla 8-aastase lapse või 8-aastase lapse kuni esimese klassi lõpetamiseni kasvatamine;
* haiglaravi;
* sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel haige, püsivalt töövõimetu isiku või vanuri hooldamine;
* puudega isiku hooldamine, mille eest valla- või linnavalitsus on maksnud toetust;
* püsivalt tööta olek töövõimetuks tunnistamise tõttu;
* vahi all olemine või karistuse kandmine vanglas või arestimajas.

Mida selle 1019 krooni ja 90 sendi hulka ei arvata?

1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust;
4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 61.

Kui kaua toetust makstakse?

Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. Kui viimane töösuhe lõpetati tööandja algatusel töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, siis makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.

Töötutoetust ei maksta samaaegselt töötuskindlustushüvitisega. Töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist makstakse töötule kokku kuni 270 päeva täitumiseni.

Kui suur on töötutoetus?

Töötutoetuse päevamäär on kehtestatud riigieelarve seadusega, 2010. aastal on see 32,90 krooni. Kuus seega ligikaudu 987 krooni, sõltuvalt päevade arvust.

Töötutoetust arvutatakse ja makstakse tagasiulatuvalt vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest töötukassas. Töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul töötu isiklikule pangakontole.

Kuidas töötutoetust taotleda?

Töötutoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda Eesti Töötukassa maakondlikku osakonda, võttes kaasa
isikut tõendava dokumendi;
töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul töötamist või muud hõivet ning selle lõppemist tõendav dokumendi.

Töötukassa konsultant küsib ja seejärel sisestab töötukassa infosüsteemi toetuse määramiseks vajalikud andmed. Milliseid andmeid vaja läheb ja millised dokumendid tuleks seega kaasa võtta, saab vaadata töötutoetuse taotlemise avalduse näidisvormilt.

Kui kaua tuleb otsust oodata?

Otsuse töötutoetuse määramise kohta teeb Eesti Töötukassa viivitamatult, kui mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Töötutoetus määratakse üldjuhul 8. päevast töötutoetuse avalduse esitamisest arvates.

Kui töötu on arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul õppinud päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, siis määratakse talle töötutoetus 61. päevast avalduse esitamisest arvates.

Allikas: töötukassa

Mitmed ettevõtted, mis maksudest kõrvalehoidmiseks või teadmatusest on alusetult töötajatele lähetuse päevaraha tasunud, on nüüd hädas, sest maksuamet nõuab neilt tagantjärele kuni kuue aasta makse.

«Eesti seaduste järgi saab lähetusega olla tegemist ja maksuvaba 500-kroonist päevaraha maksta siis, kui lähetus on ajutine - see tähendab, et töötaja alaline töökoht on Eestis, kus ta nii enne kui pärast lähetust ka töötab. /.../ Paljudel juhtudel lepitakse kokku töötamine Soomes ja kirjutatakse töölepingutesse töökohaks Eesti, et saaks fiktiivselt lähetust vormistada,» selgitas maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on päevarahade maksmise põhjendatust hoolega kontrollima hakanud, tõdes maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.

«Käesoleval aastal on MTA kontrollivaldkonna üheks prioriteediks ehitusvaldkonna kontrollimine. Seoses sellega on maksuhalduri huviorbiiti sattunud ka äriühinguid, mis on töötajaid võtnud tööle üksnes välisriiki, makstes neile samal ajal lähetuse päevaraha maksuvabalt,» ütles MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaar. «Näiteks Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt on käesoleva kuu algul välja saadetud 25 märgukirja, mis on seotud välislähetuse teemaga.»

Kui kontrollimisel ilmneb Eesti maksuseadusandluse rikkumine töötajate välisriiki tööle võtmisel, siis järgneb sellele Jõesaare sõnul maksude juurdemääramine. MTA saab üldjuhul maksu juurde määrata tagantjärele kolm aastat. Kui aga selgub, et tegemist on maksude tahtliku tasumata jätmisega, siis saab maksu tagantjärele juurde määrata kuus aastat.

Ühe ettevõtte anonüümseks jääda soovinud töötaja ütles, et tema tööandjat tabas ootamatult 500 000 krooni tasumise nõue, kuna firmal puudus igasugune info, et lähetused on maksustatud. Töötaja kinnitusel on paljud Soomes töötavad ettevõtted ootamatult tulnud maksunõuetest šokis. Nüüd on kümned sellised ettevõtted tema sõnul sunnitud oma firmad Soome registreerima ja seetõttu ei laeku neilt Eestile enam üldse makse.

Kuusiku arvates ongi firma Soomes registreerimine sellisel juhul õige käitumine. «Kui töötajad võetakse eesmärgiga Soomes tööd teha, siis nende eest tuleks ka Soome riigile makse maksta,» selgitas ta.

Lehis rõhutas, et MTA saab päevarahasid maksustada ainult siis, kui tööandja on Eesti resident ja töötaja töötas Soomes vähem kui 183 päeva. Pikema töötamise korral või nn tööjõurendi puhul on maksustamisõigus Soomel vastavalt oma eeskirjadele.

Laura Raus

Dannar Leitmaa

Mööda Eestit tuuritav töötukassa mobiilne nõustamine ei ole töötuteni teed leidnud, kuulajaid on tavaliselt vähem kui nõustamismeeskonnal liikmeid.

„Esinejaid on rohkem kui kuulajaid,” sõnab Raasiku vallavanem Andre Sepp, astudes Aruküla koolimaja saali, kus kohe-kohe peaks algama töötukassa kohtumine Raasiku valla töötutega.

Öeldu võib ju kõlada kui iga artisti õudusunenägu, kuid juba märtsist alanud töötukassa mobiilse nõustamise ringsõidul koodnimega MOBI on see saanud tegelikkuseks. Raasiku vald on üks Harjumaa probleemsemaid valdu, kus on kokku 190 registreeritud töötut, kuid hoolimata sellest on pidanud vajalikuks infot saama tulla neist kõigest kaks.

„Nii see on ja mida me oskame teha?” laiutab Harjumaal projekti juhtiv Tiiu Vilms naeratades käsi. „Inimesteni on lihtsalt väga raske jõuda.”

Ometi mainib Tiiu Vilms, et päev varem Kose vallas oli kohal koguni seitse töötut. Kuid sama päeva teist kohtumist Kõue vallas väisas üksainus töötu, kelle kohta pärast kohtumist avaldatakse ka saladus, et toogi oli liiga uljalt alkoholi pruukinud ja saadeti seetõttu aegsasti kohtumiselt minema.

Vilmsi sõnul on Harjumaa puhul keskendutud ka koolinoortele ja nemad on vähemalt kohal. Paraku näib töötukassa külaskäik olevat Aruküla noortele eelkõige meeldiv võimalus koolitunnist ära saada. Ajaks, mil töötukassa Maardu büroo juhataja Eha Atspol ettekande ekraanile projitseerib, on kaks noormeest tagareas juba kaardimängu lahti löönud. Atspol suudab kuulavaid noori kohe alguses „rõõmustada” lausega: „Loodan teid varsti meil näha” ning takerdub peagi lihtsate statistiliste näitajate ettelugemisse ja töötukassa tööpoliitika tõhustumise kiitmisse. Töötukassa poliitika tõhustumise käigus ettekannet kuulama tulnud auditoorium haigutab üsna üksmeelselt.

Töötukassa on üritusele kaasa võtnud karjäärinõustaja, võlanõustaja, psühholoogi ja tööotsimisnõustaja, nii et kui töötul soovi oleks, siis võiks ta saada tööotsimiseks nõu kohe kodukohas ilma pealinna sõitmata.

Ettekanne katkeb

Tööd pakkuma on tulnud kohaliku suurima tööandja Mistra-Autexi juht Priit Tamm, kes tuletab noortele meelde, et puudus on inseneridest ja oskustöölistest, kes oskaksid kas või treipinki kasutada. Ka on kohal Harjumaa ettevõtlusarenduskeskuse kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de konsultant Demis Voss, kes üritab töötutele tutvustada kes-kuse kaudu ettevõtlustoetuse taotlemise võimalust. Ent kahele töötule ja koolilastele rääkides ei ole kummagi mehe jutul õiget mõju. Tamm julgustab noori õppima ja Voss jätab lihtsalt pool ettekannet ära, sest HEAK ettevõtlustoetus eeldaks vähemalt 18-aastast taotlejat.

„Natuke koomiline on see olukord praegu tõesti,” tunnistab Voss pärast kohtumist. „Kurb, et idee on lõpuni läbi viimata jäetud ning seda pole üldse reklaamitud, sest informeerimine on jäetud valdade kanda, kes omakorda ei satu kokku kõikide töötutega.”

Vossi hinnangul on kogu projekti ainus positiivne külg HEAK võimalus jõuda vallatöötajateni, kes omakorda saavad töötutele ettevõtluse toetamise infot edasi jagada. „Töötukassa kaudu on sellist infot täiesti võimatu saada,” pahandab Voss.

Populaarsusega ei ole ettevõtmine hiilanud ka muudes maakondades, sest MOBI blogis leidub kirjeldusi samuti ühe abisaajaga kohtumistest. Vilms ohkab lõpetuseks, et enamat töötukassas projekti töötuteni viimiseks teha ei osata. „Äkki teil on mõni idee?” küsib Vilms. „Ma arvan, et see on psühholoogiline efekt, et inimesed ei taha kodust välja tulla.”

Järgmised kohtumised Järva- ja Harjumaal

Saab nõu ja helkuri
•• Niisiis, kui tunnete töötuid, kellele töötukassa psühholoog, võlanõustaja, karjäärinõustaja või tööotsimisnõustaja võiks abi anda, ja allpool kirjas olevad külastuskohad on teie kodukandis, siis soovitage neil sinna minna.
•• Peale hea nõu saab kohale tulla vaevuv tööotsija mullu väikse skandaali saatel hangitud helkuri ja pastapliiatsi.

MOBI on kohal:

•• 26. mail kell 12 Ambla vallas Ambla rahvamajas
•• 26. mail kell 10 Kuusalu vallas Kuusalu rahvamajas
•• 26. mail kell 15 Vasalemma vallas Vasalemma põhikoolis
•• 27. mail kell 14 Nissi vallas Nissi põhikoolis
•• 28. mail kell 10 Anija vallas Kehra kultuurimajas
•• 2. juunil kell 14 Saku vallas Saku vallamajas

Lisainfot MOBI külastuste kohta leiab aadressilt
http://mobi-tootukassamobi. blogspot.com

HEAK töötute ettevõtluse starditoetustest saab lugeda koduleheküljelt
www.heak.ee

Raul Veede

Tööotsija jaoks on konkursi tuumaks tööintervjuu. Kes selleni ei jõua, peab hakkama järgmist kohta otsima. Kui see on edukalt läbitud, jääb enamik karisid seljataha. Ent kuidas vältida komistuskive enne intervjuud?

1. Valmista korralikult ette CV ja teised dokumendid.

Kui eluloost või teistest nõutud paberitest jääb halb mulje, ei tekigi võimalust seda viga intervjuul parandada. Seepärast tuleb kõik konkursile saadetavad dokumendid hoolikalt läbi mõelda ja üle kontrollida. Kui avaldusele ununeb eelmise tööandja nimi või aegunud palganumber, ei häälesta see kedagi soodsalt - rääkimata rasvasest pöidlajäljest keset CVd.

Juhul, kui sa pole oma õigekirjas väga kindel, tasub lasta paberid asjatundjal igaks juhuks üle vaadata. Muidu sõltub kõik töökohast: koristaja valikut mõjutavad kirjavead vähe, juristi või sekretäri puhul aga küll.

2. Suhtle algusest peale korrektselt.

Vasta telefonikõnedele, kirjadele ja e-kirjadele viisakalt ja selgelt. Kui sa ei saa telefonikõnet vastu võtta, helista tingimata tagasi ja vabanda lühidalt. Keegi ei taha, et tema kontoris vastataks klientide kõnedele "Mis tahad, ää?" või segaselt mõmisedes. Vandumist vabandab ainult suurem õnnetus mootorsaega.

Ära oota kirjale vastamisega viimase hetkeni - kui sellega peaks ilmnema mingi probleem, ei jää sul aega seda parandada. Kirjuta paberkirjale aadress selges käekirja ja kontrolli, kas marke on ikka piisavalt. E-kirjade puhul vaata, et see läheks kindlasti õigel aadressil. Tööotsimise ajal tasub ka jälgida, et postkast ei ummistuks - mitme teenusepakkuja (näiteks hot.ee ja zone.ee) puhul on hädad kerged tulema. Ning veel üks tähtis pisiasi: ära eksi ettevõtete ega inimeste nimedega, see mõjub ebaviisakalt ja vahel isegi solvavalt.

3. Mõtle intervjuu varakult läbi.

Küsimusele "Miks olete just teie õige inimene sellele ametikohale?" pole vastus "Ee... Ma ei tea..." sugugi parim võimalik. Uuri lehtedest, internetist ja tuttavatelt ettevõtte ja töökoha tausta ning mõtle, millistest su oskustest ja iseloomujoontest seal kasu oleks.

Ehk on nende seas midagi sellist, mida igaühel pole? Kas oled varem midagi sellesarnast teinud? Kas talud hästi rutiini või armastad algatada uusi projekte? Oled käinud asjakohasel koolitusel?

Mõelda tasub ka küsimustele, mida ise intervjueerijale esitada tahad. Kui sa tulevast töökohta just läbi ja lõhki ei tunne, on küsimusi kindlasti muugi kui palga kohta. See võib olla su viimane võimalus vältida ebameeldivaid üllatusi! Sõnasta siiski ka oma kõige kurjemad kahtlused leebelt ja taktitundeliselt.

4. Mine intervjuule korrektse välimusega.

Eri ametites tähendab see kahtlemata eri asju. Laotööliselt ei pruugita lipsu või rangelõikelist kostüümi eeldada, ehkki ega see ka paha tee. Tulevane notariabi või ministeeriumi osakonnajuhataja võiks siiski soliidsusele rõhuda. Ei maksa lasta ennast häirida sellest, kui kontorirahvas igapäevaselt vabamalt riietub - tähtis võib olla ka teadmine, et oskad vajaduse korral asutust esindada.

Igal juhul on mõistlik veel enne kodunt väljumist rõivastele pilk heita: ega miski ei hargne ja kas kõik on puhas? Olgu pidulikkusega, kuidas on, aga korralik väljanägemine näitab viisakust teiste suhtes.

Välimuse kõrval tasub mõelda ka lõhna peale. Kindlam on kasutada higipulka või mõnd leebemat deodoranti: ka enesekindel inimene võib tähtsa hetke eel järsku higistama hakata. Kindlasti ei maksa aga end vängete lõhnadega üle ujutada või veel ukse taga närvide rahustamiseks sigaretti teha.

5. Intervjuule minnes ole täpne.

Kui sul on pisimgi kahtlus, helista või kirjuta kutsujale ning küsi intervjuu koht, kuupäev ja kellaaeg viisakalt üle. Tavaliselt pole mõtet minna kohale tund aega varem, ent pigem tasub jõuda kohale liiga vara kui hilja. Veel hullem on ajada segi kuupäev.

Võib juhtuda, et sul ei ole võimalik kokkulepitud ajaks kohale ilmuda. Maailm on juba kord ettearvamatu: lapsed haigestuvad, autod lähevad katki, lennujaamades tekib viivitusi.

Nii pea, kui sul tekib vähegi põhjendatud kahtlus intervjuule jõudmises, teavita kohe oma kontaktisikut. Kui sa takistustest just mitu päeva varem teada ei saa, on enamasti kõige mõistlikum helistada. Kui telefonikõnele ei vastata, jäta võimalusel sõnum hääleposti, ent kindlam on korrata teadet ka asutuse sekretärile.

Töötajate koondamine on üks levinumaid töölepingute ülesütlemise põhjusi pärast 1. juulit 2009, mil hakkas kehtima uus töölepinguseadus (TLS). Kuni selle ajani ei kasutatud koondamist meeleldi, kuna tegemist oli n-ö kõige kulukama töölepingu lõppemise alusega. Sõltuvalt töötaja tööstaažist antud tööandja juures tuli päevapealt koondamise korral näiteks välja maksta isegi kuni kaheksa kuu keskmine töötasu. Uus seadus on oluliselt vähendanud tööandja vastavat maksekohustust ning jaganud seda töötukassaga.

Jätkuvalt paneb seadus tööandjale kohustuse töötajale koondamisest ette teatada – vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötajal on tööstaaži antud tööandja juures alla ühe aasta, 30 kalendripäeva, kui staaži on üks kuni viis aastat, 60 kalendripäeva, kui staaži on viis kuni kümme aastat ja 90 päeva üle kümneaastase staaži korral.

Sealjuures võib teatis olla töötajale edastatud kas kirjalikult, nagu vana seadus ette nägi, või saadetuna meili teel, faksiga või muus taasesitamist võimaldavas vormis. Koondamisteatis on kehtiv vaid juhul, kui see on töötajani jõudnud. Vaidluse korral peab teatise esitamist tõendama tööandja. Koondamisteatis ega ka muul alusel töölepingu ülesütlemiseks esitatud avaldus ei saa olla suusõnaline. Koondamise korral maksab tööandja koondamisraha töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Tööandja vastav maksekohustus ei ületa kunagi ühe kuu töötasu, kuid töötukassa võib hüvitist juurde maksta ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötajal oli tööstaaž antud tööandja juures viis kuni kümme aastat ning kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, kui staaži oli üle kümne aasta. Kui tööandja koondamisest ette ei teata ning ütleb töölepingu üles päevapealt, maksab ta töötajale täiendavalt keskmist töötasu iga ette teatamata jäänud või vähem ette teatatud päeva eest.

Koondamisel tehakse praktikas mitmeid vigu, mis võivad olla aluseks koondamise tühistamisel, kui töötaja on vastava nõudega töövaidluskomisjoni poole pöördunud. Alljärgnevalt kirjeldan üht juhtumit, mida töövaidluskomisjon (TVK) menetles käesoleva aasta algul.
Töötaja oli tööle võetud müügiesindajana ühes puhastustooteid ja -tarvikuid müüvas ettevõttes. Firmal olid osakonnad mitmes Eesti piirkonnas, kuid otsustati sulgeda Saaremaa osakond ja koondada siinne töötaja.

Põhjenduseks toodi müügimahtude vähenemine Saaremaal ning vajadus koondada kogu müügitegevuse korraldamine Tallinna. Selleks loodi Tallinna kontorisse ka üks uus ametikoht. Tööandja väitel ei vajatud enam müügiesindajate teeneid kohtadel ning kõiki neid ootas ees koondamine. Paraku sai koondamise osaliseks ainult Saaremaa osakonna töötaja, kelle tööülesanded läksid üle uuele töötajale Tallinnas.

Vastavalt TLS § 89 lõige ühele võib töölepingu erakorraliselt seoses koondamisega üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Antud juhul ei suutnud tööandja tõendada müügimahtude erilist vähenemist Saaremaal, vastupidi, siinne töötaja oli teinud head tööd, mida kinnitas ka töötajale igakuiste müügipreemiate maksmine. Küll aga oli tõendatud struktuuriliste muudatuste tegemine firmas, mis samuti võib tuua kaasa vajaduse töötajate arvu vähendada. Tööandjal on oma ettevõtte siseselt õigus otsustada, millised ametikohad moodustada, ühendada, likvideerida või millises piirkonnas vastavad muudatused läbi viia.

Sealjuures jätab seadus tööandjale isikulise koosseisu paikapanemisel suhteliselt vabad käed. Kohustus on vaid eelistada töölejäämisel alla kolmeaastaste laste vanemaid ning töötajate esindajaid. Ja veel peab tööandja pakkuma koondatavale töötajale võimaluse korral teist tööd, korraldama vajadusel täiendusõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

Teise töö pakkumise kohustus on tööandjal sõltumata sellest, millises piirkonnas vaba ametikoht asub. Toodud näite puhul lõi tööandja vahetult enne avaldajale koondamisteate andmist uue töökoha Tallinnas ning võttis sinna tööle ka töötaja, kuigi oleks pidanud kõigepealt pakkuma seda kohta avaldajale. Uue töötaja töölevõtmise hetkel oli tööandjale teada, et Saaremaa esinduse töötaja vabaneb, kuid oldi seisukohal, et osakonna sulgemine tähendab tema jaoks töö lõppemist ning selles piirkonnas talle muud tööd pakkuda ei olnud.

Paraku tõlgendas tööandja siinkohal seadust liiga kitsalt. Tööandja ettevõte tegutses üle Eesti ning mingis piirkonnas osakonna sulgemine ei too automaatselt kaasa sealse töötaja koondamist, v.a juhul, kui kogu ettevõtte ulatuses ei ole ühtegi vaba töökohta, mida koondamise vältimiseks saaks pakkuda või kui töötaja ei võta pakutud kohta vastu. Antud näite puhul eeldas tööandja veel lisaks, et töötaja ei oleks nagunii nõus elukohta vahetama ning Tallinnas tööle asuma. Ka sellist otsustust ei saa tööandja töötaja eest ära teha.

Lõppkokkuvõttes luges komisjon töölepingu ülesütlemise koondamise tõttu tühiseks, kuna puudus alus koondamiseks ning mõistis töötaja kasuks välja hüvitise. Vastavalt seadusele võib hüvitise suurus olla kuni töötaja kolme kuu keskmine töötasu. Töötaja võib töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise korral taotleda ka tööle ennistamist, kuid see on võimalik ainult juhul, kui tööandja on sellega nõus. Tööandja nõusolekust sõltumata ennistab komisjon tööle vaid isiku, kes oli töölepingu ülesütlemise hetkel rase või omas õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või oli töötajate esindaja.

Evi Ustel-Hallimäe

Tööinspektsiooni Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja