Artiklid
Vahur Koorits
Vanus, millal võib jalad lõplikult seinale visata, peab Euroopas ajapikku kasvama ning võiks sajandi keskpaigaks jõuda isegi 70. eluaasta piirile, soovitab Euroopa Komisjon. Vastasel juhul on oodata kõrgemaid makse ja viletsamat pensioni.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum, kes tänavu kevadel tähistas 80. sünnipäeva, käis eile puhkuse ajast majandusministeeriumis pressikonverentsil rääkimas Eesti majanduse viimastest uudistest.
Kuum kiirustab kinnitama, et nii kõrges vanuses töötamine, kui tema seda teeb, on erandlik ning seda pole mõtet laiendada inimestele, kellele nende töö ei paku samasugust naudingut nagu talle.
Ent samas on tema sõnul loomulik, et eluea pikenedes kasvab ka pensionilemineku iga, et inimese töötatud aja ja pensionil oleku aja suhe jääks samasuguseks.
Veel tähtsam elueast on Kuuma sõnul aga tervena elatud aastate kasv. Viimast näitajat uurinud statistikaameti andmetel on Eesti inimeste tervena elatud aastate arv viimasel ajal teinud kiire hüppe ning praegu on meil lootust elada juba 57 aastat oma elust tervena.
Eakate arv kahekordistub
Eile esitles pensioniteteemalist rohelist paberit ka Euroopa Komisjon, et algatada arutelu keskmise pensionile mineku ea tõstmise kohta.
Nimelt veedab praegu tüüpiline inimene Euroopas kolmandiku oma täiskasvanueast pensionil. Kui aga pikeneb keskmine iga, siis peaks kerkima ka see vanus, millal keskmine eurooplane pensionile läheb, sest muidu suureneb pensioniloleku aeg võrreldes töötatud ajaga.
Et püsiks praegune Euroopa Liidu keskmine töötavate inimeste suhe pensionisaajatesse, peaks keskmine pensionilemineku vanus 2060. aastaks tõusma euroliidu maades 70 aastani, arvutas Komisjon. Mitmed ajakirjandusväljaanded, näiteks Businessweek, tõlgendasid seda komisjoni soovitusena tõsta pensioniiga selle vanuseni.
Komisjoni võim pensioniküsimustes on väga piiratud ning praegu on nende eesmärgiks kõigest arutelu algatada, mitte liikmesriike millekski kohustada.
Eesti puhul on selgeks kohustajaks aga vananev rahvastik. Poole sajandi pärast on üle 65-aastaseid inimesi siinmail praegusest peaaegu poole enam ehk 30,7 protsenti.
Seega saab Eesti puhul tõeks komisjoni hoiatus, et kui inimesed kauem ei tööta, siis muutub vältimatuks valus kombinatsioon madalamatest pensionitest ja kõrgematest maksudest.
«Hetkel on veel tegemist väga kauge tulevikuga, mistõttu kiirustamiseks pole põhjust, ent samas probleem ei kao kuhugi,» lausus pensioniekspert Lauri Leppik. Tema sõnul on loomulik, et eluea pikenedes inimesed ka töötavad kauem.
Kõige parem oleks Leppiku sõnul selline süsteem nagu Rootsis, kus pensioniea tõus on seotud eluea pikenemisega. Põhimõtteliselt võiks see välja näha nii, et keskmise eluea aastase pikenemise korral tõuseb pensioniiga kaheksa kuu võrra.
«Taoline süsteem seoks pensionilemineku ea loogiliselt elueaga ja võtaks pensioniea tõstmiselt poliitilisi pingeid maha,» lausus Leppik ning lisas, et ka masu on praeguste pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse kahtluse alla pannud.
Lisaks pensioniea tõstmisele on Euroopa Komisjoni jaoks oluliseks probleemiks II ja III samba taoliste pensionifondidega seonduv, et inimeste kogutud pensioniraha halbade investeeringute tõttu ohtu ei satuks.
Tegelik ja ametlik pensioniiga
Komisjonil oli halb uudis neile, kes loodavad oma pensionipõlve kindlustamisel fondide peale. Pensioniea tõstmise põhjuseks on vananev rahvastik, ent vananeva ja väheneva rahvastikuga majanduses on ka majanduskasv viletsavõitu, mistõttu fondide tootlikkus võib madalaks jääda, hoiatas komisjon.
Praegu on keskmise eestlase tegelik pensionilemineku vanus 62 aastat. Keskmine tegelik pensionilemineku vanus erineb enamasti ametlikust vanaduspensionile mineku east, sest nii Eestis kui mujalgi on ühelt poolt inimesi, kes töötavad kauem, ent teiselt poolt teevad seadused ka kõikvõimalikele inimgruppidele erandeid ja võimaldavad varem pensionile minna.
Mõne kuu eest tõsteti Eestis pensioniiga 65. eluaastani, mistõttu praegu ei soovi võimulolijad rääkida uutest pensioniea tõusudest isegi siis, kui need jäävad poole sajandi kaugusele. Ent ka riigikogusse läinud pensioniea tõstmise eelnõu seletuskiri pakub lisaselgitusi sellele, miks praegused elu alustavad noored tõenäoliselt töötavad oma 60. eluaastate lõpuni.
«50 aasta perspektiivis jääb Eestis vähemaks 284 000 tööealist inimest, mis on 31 protsenti vähem töökäsi, kui meil on täna,» seisab seletuskirjas.
«Täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta neli tööealist inimest. Aastaks 2030 kahaneb see kolme inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensionit ainult 1,8 tööealist inimest,» lisab seletuskiri.
Kommentaar
Jürgen Ligi
rahandusminister (Reformierakond)
Eestis on keskmine eluiga ja tervisenäitajad iseseisvuse aegadel küll jõudsasti paranenud, mis võimaldab kauem töötada, kuid need näitajad jäävad siiski veel kaugele sellest, et rääkida tõsimeeli pensionieast, mis jõuab 70. eluaastani. Euroopaski ei lähe otsustamine kahtlemata libedalt ega kiirelt.
Pensioniea tõstmine on kogu Euroopas karjuv vajadus. Sotsiaalsüsteemid ehk rahvale antud lubadused on demograafilisi tõsiasju, näiteks laste arvu vähenemist ja keskmise eluea tõusu, kaua eiranud. Ka tohutud võlakoormad ja defitsiidid ei räägi seepärast veel kogu kurba tõtt, neile lisandub kasvav surve pensioni- ja ravieelarvetele.
Rahandusliku aspekti kõrval on aina aktuaalsemaks muutunud ka identiteedi hoidmine, mille üks eeltingimus on kohaliku rahvastiku suurem tööhõive. Räägitakse juba üsna julgelt, et massiline immigratsioon ja multikultuursus pole nii suured väärtused ühti, et nende tõttu kõigest harjumuspärasest lihtsalt loobuda.
Rahvastik vananeb
• Eurostati ennustuse kohaselt langeb kogu Eesti rahvaarv 2035. aastaks 1,243 miljoni ja 2060. aastaks 1,132 miljonini. 65-aastaseid ja vanemaid inimesi oli Eestis 2008. aastal 17,2 protsenti, 2035. aastaks kasvab nende osakaal 22,8 protsendini ja 2060. aastaks jõuab 30,7 protsendini.
• Aastatel 2004–2009 kasvas inimeste tervena elatud aastate arv kuue aasta võrra. Eelmisel aastal oli keskmisel eestlasel lootust elada oma elust 57 aastat tervena. Meeste tervena elatav iga oli 54,8 aastat ja naistel 59 aastat.
• 2060. aastal on keskmine pension (kõik sambad kokku) 22 protsenti keskmisest palgast. 2007. aastal oli see 26 protsenti. Ilma II ja III samba osata oleks see vaid 16 protsenti.
• Statistikaametis mõne aasta eest valminud Eesti rahvaarvu ennustuses sajandi keskpaigani ennustati, et 2049. aastaks pikeneb meeste keskmine eluiga
78 aastani ja naiste oma 82 aastani.
Allikad: Eurostat, statistikaamet
Elu 2060. aastal erineb tõenäoliselt oluliselt praegusest, ent mõned ennustused selle kohta on asjatundjatel juba olemas.
1,8 tööealist maksab siis ühe pensionäri pensioni, seisab pensionea 65. eluaastani tõstnud seaduseelnõu seletuskirjas.
30,7 protsenti inimestest on Eestis Eurostati andmetel vanemad kui 65 aastat.
284 000 inimese võrra on langenud töö- ealiste arv pensionea 65. eluaastani tõstnud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt.
1,132 miljonit elanikku elab Eestis Eurostati andmetel.
22 protsenti keskmisest palgast on Euroopa Komisjoni hinnangul pension koos II ja III sambaga.
Haridus- ja teadusminister kaotas Euroopa Sotsiaalfondi programmist rahastatavatele täiskasvanute tööalastele koolitustele kehtinud kitsendused, mille järgi ei saanud töötud tasuta kursustel osaleda.
Seni pakkus ministeerium kutseõppeasutustes tasuta tööalaseid kursusi ainult töötavatele või mitteaktiivsetele inimestele, töötutena registreeritud inimesed neil osaleda ei tohtinud. «Kuna töötud vajavad koolitust kõige enam, siis otsustasime teha Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisel muudatused sel moel, et kaasame ka töötud enda korraldatud kursustele.»
Senine piirang oli põhjendatud sellega, et registreeritud töötutele pakkus koolitusi töötukassa. Nüüdne muudatus töötutele pakutavates teenustes muudatusi kaasa ei too, töötukassa pakub edaspidi töötutele samu tööturuteenuseid.
Kursustel osaleda soovija peab täitma mõningad tingimused, mis on reeglina seotud vastavate eelteadmiste, varasema kutsetaseme omandamise või erialase töökogemusega. Kursuste pikkus on 8 kuni 80 tundi, mis ei võimalda pakkuda pikki ümberõppekursusi, vaid pigem erialaste oskuste täiendamist.
Minister kinnitas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmist «Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused» rahastatud koolituste riikliku tellimuse sügissemestriks.
Tänavu sügisel pakutakse tasuta kursuseid 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades.
Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsitöölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust, sekretäritööd ja palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused.
Toimetas Merike Tamm
1.juulist jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus loob tööandjale võimaluse arvestada sotsiaalmaksu miinimumkohustust summeeritult. Lisaks vabastatakse üheks aastaks sotsiaalmaksu miinimumkohustusest see tööandja, kes võtab tööle töötuna arvel olnud inimese.
Juulist alates on tööandjal võimalus arvestada summeeritult sotsiaalmaksu miinimumkohustust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga, teatab Maksu- ja Tolliamet.
Näiteks kui inimesele maksab üks tööandja tasu 2500 ja teine1500 krooni, siis esimene maksab sotsiaalmaksu 941 krooni (4350-1500x33%) ja teine tööandja 495 krooni, nii et kokku laekub sotsiaalmaksuna selle töötaja eest 1436 krooni kuus.
Oma kohustust saab maksuvaba tulu arvestav tööandja vähendada vaid juhul, kui ta on töötaja käest saanud teise tööandja kinnituse temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles palga muutumisel.
Seadusemuudatusega võidavad sotsiaalmaksu soodustust needki tööandjad, kes võtavad tööle vähemalt 6 kuud töötuna arvel olnud inimese. Seega kaotatakse selle inimese osalise tööajaga töö korral tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuselt kuni üheks aastaks.
Inimene, kelle suhtes rakendatakse maksusoodustust, peab tööandjale esitama Töötukassast saadud kinnituse, et ta vastab neile kriteeriumidele.
Haridus- ja Teadusministeerium
07.07.2010
Haridus- ja teadusminister kinnitas muudatused, millega kaotatakse kitsendused Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmist „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ rahastatud koolitustel osalejatele ning kinnitas täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse 2010. aasta sügissemestriks.
„Seni oli Töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelises tööjaotuses ministeeriumi rolliks ainult töötavatele inimestele tasuta kursuste pakkumine,“ ütles minister Tõnis Lukas. „Kuna töötud vajavad koolitust kõi ge enam, siis otsustasime teha Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisel muudatused sel moel, et kaasame ka töötud enda korraldatud kursustele, sest kõige parem majanduspoliitika on teatavasti hariduspoliitika.“
Kui seni oli tööalase koolituse programmi kursuste sihtrühm piiratud töötavate või mitteaktiivsete inimestega ning Töötukassas registreeritud töötud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) korraldatud kursustel osaleda ei tohtinud, siis alates käesoleva aasta teisest semestrist võivad kutseõppeasutustes toimuvatel tasuta tööalase koolituse kursustel osaleda ka töötud. Senine piirang oli põhjendatud sellega, et registreeritud töötutele pakkus teenuseid, sealhulgas koolitusi Eesti Töötukassa. Nüüdne muudatus töötutele pakutavates teenustes muudatusi kaasa ei too, Töötukassa pakub edaspidi töötutele samu tööturuteenuseid.
„Tööpuuduse vähendamise kõige kindlam viis on anda inimestele võimalus õppida,“ li sas Lukas. „Nii saavad nad parandada oma oskusi ja olla tööjõuturul senisest paremal positsioonil. Riik on rajanud kutsekoolide juurde väga hea sisseseadega õppebaasid. Nüüd avame need võimalused ka töötutele, kellele tasuta õppimise võimalus on kindlasti suureks toeks.“
Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste korralduses rohkem muudatusi ei ole, endiselt peab kursustel osaleda soovija täitma mõningad tingimused, mis on reeglina seotud vastavate eelteadmiste, varasema kutsetaseme omandamise või erialase töökogemusega. Kursuste pikkus on 8 kuni 80 tundi, mis ei võimalda pakkuda pikki ümberõppekursusi, vaid pigem erialaste oskuste täiendamist. Töötud ei ole kursustel osalemisel eelisjärjekorras, vaid saavad kandideerida kursuse kohtadele teistega samadel alustel.
Tänavu sügisel pakutakse tasuta kursuseid 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades. Kokku toimub 30 er inevas õppekavarühmas 453 kursust. Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsitöölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust, sekretäritööd ja palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused. Kõige rohkem inimesi koolitatakse majutamise ning toitlustamise õppekavarühmas, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka spetsiifilisi arvutikursusi.
Tasuta kursuste nimekirja ja õppeasutuste kontaktandmed leiab HTM-i kodulehelt www.hm.ee/tasutakursused. Täpsemat infot kursuste sisu, toimumisaegade ning registreerumise kohta saab õppeasutustest. Koolitustellimus koostatakse semestrite kaupa, järgmine tellimus kinnitatakse detsembri alguses. Täiskasvanute tööalast koolitust rahastatakse riigi ja ESF-i vahenditest alates 2007. aastast, programm jätkub kuni 2012. aasta lõpuni.
Urve Eslas
Eestis saavad naised kolmandiku võrra väiksemat palka kui mehed. See on kõige suurem palgaerinevus Euroopa Liidus. Miks, ja mida selle vastu ette võtta, rääkis Urve Eslasele TÜ sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar.
Miks meil naised meestest nii palju vähem palka saavad? Tervelt kolmandiku võrra, see on ju väga suur erinevus.
Siin on mitu põhjust. Üks põhjus on see, et naised tegutsevad madalamalt tasustatud elualadel ega püri karjääri tegema. Teine on naiste suur tööhõive. Kui naiste tööhõive on väike, katavad mehed ise ka madalamalt tasustatud kohad. Kui on palju naisi tööl, on naised tõenäolisemalt madalamatel palgaastmetel.
Ja kolmas põhjus on kinnistunud stereotüübid, mis palgaerinevuste taga on. Näib loomulik, et mehele makstakse sama töö eest rohkem.
Aga osa põhjustest, näiteks erinevate faktorite koosmõju, ei ole veel selge ja seda tuleks uurida. Eestis läbi viidav palgalõheuuring peaks andma paremaid seletusi.
Ühesõnaga, kui mees ja naine töötavad samal ametitasemel samade tööülesannetega, näiteks keskastme juhina, saab naine sellest hoolimata vähem palka?
Võib arvata, et see niimoodi ongi. Naised ei julge küsida ja mehele makstavat kõrgemat palka peetaksegi loomulikuks. Eestis on meestekesksete väärtustega ühiskond, mehelik on teha karjääri ja paista ühiskonnas silma ja teha poliitikat – olla n-ö väljapaistvatel kohtadel – ja naine on see, kes on mõnes mõttes vähem väärtuslik kui mees.
Ja seda mõtteviisi ei kanna mitte üksnes mehed, vaid ka naised ise?
Muidu ei saaks see mõtteviis püsida, kui seda ei toidaks mõlemad pooled. Meil püsivad traditsioonilised hoiakud. Näiteks kui naistel on võimalik kas või poliitikas hääletada naiste poolt, siis päris huvitav oleks teada, kui paljud tegelikult naiste poolt hääletavad.
Kas naised ei usalda naisi?
Ma ei tea, kas see on usalduse küsimus, pigem on see selline harjumuspärane traditsiooniline vaade elule, et sellised alad – näiteks poliitika – ei ole päris naiste asi. Ja samamoodi, et see on loomulik, et mees küsibki rohkem palka ja mees töötabki rohkema raha eest. See on klassikaline leivateenija stereotüüp. Ainult et meil on juba aastakümneid olnud naised tööturul samaväärse panusega leivateenijad. Nii et see on selline paradoksaalne olukord.
Aga mida peaks tegema? Suhtumise muutmine on väga pikk protsess.
Kui mõlemad sugupooled on sarnaste vaadetega, on raske seda kampaaniatega kahandada. Mingil määral teadvustada saab, aga kui sellele ei järgne reaalset käitumist, ei muutu midagi.
Milline see käitumine peaks olema?
Kui hoiak muutub, muutub ka tegelik käitumine. Kuni hoiak on peas kinni, on käitumist raske muuta. Üks võimalus selle muutmiseks oleksid kindlad regulatsioonid. Ka seadusi ja muid ettevõtmisi tuleks vaadata läbi selle, millised vahetud ja kaugemad mõjud on neil ühele ja teisele sugupoolele. Näiteks Põhjamaades jälgitakse, et naised ja mehed oleks mis tahes tegevustes võrdselt esindatud ja et ühele või teisele sugupoolele poleks mingisugust takistust ette pandud. See takistus ei pruugi olla pahatahtlikkusest, vaid seda lihtsalt ei märgata.
Kas midagi saaks ka seadustega muuta?
Häda on selles, et meil on kaks sellist seadust juba olemas – üks on võrdõiguslikkuse seadus ja teine on võrdse kohtlemise seadus, aga need on olemas vaid formaalselt ega ole väga selgelt teadvustatud nende poolt, kes peaks neid järgima. Midagi ei juhtu, kui neid seadusi ei järgita.
Mis kasu on seadusest, kui selle rikkumise eest pole sanktsioone ette nähtud?
Jah, neid seadusi tuleks rakenduste poolelt üle vaadata. Kuni pole sanktsioone, mõeldakse, et mis siis ikka juhtub. Kui eriti midagi ei juhtu, jääbki see sinnapaika ja selline käitumine saab korduda.
Aga mida teha, kui naisele tundub, et ta saab vähem palka kui tema meeskolleeg, kes täidab samu ülesandeid?
Meil on olemas soolise võrdõiguslikkuse volinik, temale saab sellest teada anda. Aga suurem häda on selles, et sageli naised ise ei tunnetagi, et nad on viletsamalt tasustatud. Lisaks on meil kombeks mitte avalikustada palgatasemeid, nii et diskrimineerimist on isegi raske näha.
Lehekülg 1272 / 1593
