Artiklid
Helve Toomla, jurist
•• Kas klassijuhataja, kes läheb lastega päevasele õppekäigule Helsingisse, saab selle eest ka nn komandeeringu päevaraha? Direktori sõnul oleks minu päevaraha 105 krooni. Seaduses on märgitud alammääraks 350 krooni. Õpetaja pileti ja muuseumipääsmed maksavad kinni lapsevanemad. Kas see päev läheb tõesti minu palgast maha?
Päevaraha makstakse välislähetuse puhul. Töölähetus on tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja. Seega tuleb otsustada, kas tegemist on töölähetusega või mitte. Kui õppekäik Soome toimub tööandja korraldusel, siis on see töölähetus ja klassijuhatajale tuleb lisaks lähetusega kaasnevate kulude hüvitamisele maksta päevaraha vähemalt 350 krooni. Kui aga Soome-sõit on vabatahtlik ja selles on kokku lepitud ainult lapsevanematega, siis tuleb seda teha töövälisel ajal kas puhkepäeval või puhkusepäeval, ka näiteks tasustamata ehk palgata puhkuse päeval. Sel juhul ei saa tööandjalt nõuda päevaraha maksmist ega kulude hüvitamist.
•• Kui töökoht on Tallinnas ja minu soovil maksab ettevõte kinni tasulise mitmepäevase koolituse Tartus, siis kas mul on õigus saada ka päevaraha ning majutus- ja transpordikulude hüvitamist?
Kui tööandja loeb tööalase koolituse tööülesande täitmiseks, olgugi, et sellest osavõtt toimub töötaja initsiatiivil, siis on see töölähetus. Tööandja peab hüvitama lähetusega kaasnevad kulud, sh majutus- ja transpordikulud. Päevaraha Eesti-siseses lähetuses enam ette nähtud ei ole. Küsijal tuleks enne koolitusele sõitu taotleda töölähetust. Kui tööandja soostub, teeb ta selle kohta kirjaliku otsustuse.
Agne Narusk
Koolitusele minnes uuri, millal on kool ja töötukassa otsustanud toetused välja maksta.
Jaanuaris koolituskaardi alusel raamatupidamist õppima läinud Krista ootas kannatlikult kuni eelmise nädalani, et tema pangakontole laekuks töötukassa poolt väljalubatud igakuine sõidutoetus ning stipendium. Ehkki neid tuleb maksta igal järgneval kuul, sai Krista jaanuarikuu sõidukompensatsiooni kätte 29. aprillil, stipendiumi veidi varem ehk 4. märtsil. Nüüd hakkab koolitus läbi saama, kuid nelja kuu raha pole ikka tulnud. „Saatsin töötukassasse järelepärimise, sealt vastati, et makstakse eurorahadest, asi nõuab väga põhjalikku kontrolli. Sellise jutu peale polegi kohe midagi öelda,” sõnas Krista.
Töötukassa koduleheküljel seisab sõnaselgelt, et sõidukompensatsiooni ja stipendiumit makstakse tagantjärele iga kuu. Ja tõepoolest, tegemist on eurorahaga. Kuid antud juhul taandub asi ilmselgelt asjaolule, et ametnik jättis Krista kirjalikult esitatud küsimusele lihtsalt vastamata. Õigemini – saatis vastuseks koduleheküljelt pärit üldised reeglid pikituna Krista enda kirjapanduga ning manitses lõpetuseks, et eurorahadega ongi nii.
Mittemidagiütlev kiri
„Teile on jaanuarikuu kahe koolituspäeva eest arvestatud sõi-dutoetust 186 krooni. Euroopa sotsiaalfondi projekti kaudu finantseeritavatele koolituste dokumentidele on kehtestatud väga ranged nõudmised ja seetõttu toimub sõidutoetuse väljamaksmine pärast koolitusfirma poolt esitatud osavõtu arvestuse kontrollimist. Sõidutoetus laekub koolitusel osalenud isiku kontole niipea, kui andmed kontrollitud,” seisab 15. aprillil töötukassast teele läinud kirjas. Krista küsimus on õigustatud: miks üldse on ameti koduleheküljel must-valgelt ära toodud reeglid, kui neist niikuinii kinni ei peeta? „Kas oskate aidata leida inimest, kes suudaks üheselt ja arusaadavalt vastata küsimusele: kuidas maksab töötukassa koolituskaardi omanikele lahkelt lubatud stipendiumi ja sõiduraha?” palub Krista toimetuselt abi.
Pärast toimetuse telefoni-kõnet töötukassasse helistas Kristale õppeasutuse sekretär, kes rääkis, et koolil ja töötukassal on omavaheline kokkulepe, et stipendium ja sõidutoetus makstakse välja korraga siis, kui kursus juunis lõpeb. Nii lihtne juhtumi lahendus ongi ja selle edastamiseks piisanuks ühest selgitavast lausest. Ei tulnud seda ei Krista töötukassa konsultandi ega ka mitte avalike suhete osakonnast teele läkitatud kirjast. Nii tuli sõiduraha küsida abikaasalt ja loota, et ehk ikka kunagi saab see eelarveauk peres lapitud. Segaseks jäi seegi, miks peeti vajalikuks ühe kuu hüvitis ja stipendium siiski teele panna.
„Koolitaja esitab meile osa-võtugraafikud pärast koolituse lõppu 12. juunil. Kliendile arvestame stipendiumi ja sõidutoetuse, kui koolitaja on esitanud kulusid tõendava osavõtugraafiku,” kinnitas töötukassa teenusejuht Karin Andre. „Vabandame kliendi ees, kes pole saanud meie konsultandilt üheselt mõistetavat vastust oma küsimusele.”
Aasta algusest kuni mai lõpuni on töötukassa kaudu koolitustel osalenud kokku 5739 inimest, nendest 2030 on täiendanud enda erialaseid teadmisi ja oskusi koolituskaarti kasutades, vahendas töötukassa. Kõige sagedamini on koolituskaarti kasutatud ametialase tarkvara õppeks ja finants- ning transpordivaldkonna teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Stipendiumi on õigus saada tööturukoolitusel, tööharjutusel ja tööpraktikal osalejatel, sel aastal on neid olnud 8762 inimest.
Sõidutoetus
1. juunist maksimummäär
400 krooni päevas:
•• Aluseks võetakse lühim vahemaa elukoha ja tööturuteenuse toimumiskoha vahel.
•• Toetust ei maksta, kui vahemaa ühel suunal on alla 500 meetri, vahemaa 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.
•• Sõidukulud hüvitatakse
1 kroon ja 50 senti iga kilomeetri kohta, maksimaalselt
400 krooni ühe päeva eest.
•• Sõidutoetust ei maksta nende päevade eest, mil teenusel ei osaletud, ja alati makstakse seda tagantjärele.
•• Stipendiumi päevamäär on 60 krooni.
•• Seda arvutatakse esitatud andmete alusel iga päeva eest.
Allikas: töötukassa
Kaido Loor
AB Soraineni partner
Paul Künnap
advokaat
Eestis on tuhandeid töötajaid, kelle peamine tegevus seisneb erinevate teenuste osutamises Soomes. Enamik neist on tihedalt Eestiga seotud, siin on nende kodud ja pered.
Mõni aasta tagasi maksti ilmselt suurema osa selliste töötajate kõik maksud Eestis. Soome riik pahandas ning lasi 2006. aasta jõulude ajal teha kiirkorras seadusemuudatused, mille eesmärk oli olukorda muuta. Kas selle või Soome tihti madalamate maksude tõttu ongi tegelikkus muutunud. Praegu näib, et töötajate tulumaks makstakse enamasti Soome (Soomes viibitud aja või renditöötaja erisätete tõttu) ning sotsiaalmaks Eestisse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4701/arv_kolumn_uus_470101.html
Muid liiki lepinguid peale töölepingu, nagu käsunduslepingut või töövõtulepingut eelistatakse põhjusel, et erinevalt töölepingust ei kohusta need tellijat tagama teenuse osutajale kindlat töömahtu ega miinimumtasu ning nende lõpetamine on tellijale lihtsam ja odavam.
Samuti ei ole kaasaegsete töötamise vormide juures (näiteks kaugtöö, kus töötaja võib tööülesandeid täita kodus) alati sugugi lihtne eristada, kas poolte suhtel on töölepingu iseloom või mitte.
Miks on eristamine oluline?
Töölepingu asemel muud liiki lepingu sõlmimine olukorras, kus poolte suhtel on tegelikult töölepinguline iseloom, hõlmab endas tööandja jaoks mitmeid riske. Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel.
Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et poolte vahel ei olnud tegu töösuhtega ja pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Oma 25.01.2010. a lahendis nr 3 2 1 160 09 rõhutas Riigikohus taas põhimõtet, mille kohaselt loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle sõlmituks tööleping, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
Mille järgi eristada lepinguid?
Töösuhte olemasolu ei saa hinnata üksnes poolte vahel allkirjastatud lepingu pealkirja ja sätete järgi, lähtuda tuleb suhte tegelikust olemusest. Riigikohus on oma varasemates lahendites öelnud, et suhte olemuse üle otsustamisel tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet. Seega tuleb vaadata, mil määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale, milline on töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut teistest võlaõiguslikest lepingutest.
Hinnata tuleb eelkõige seda, kuivõrd on teenuse osutaja otsustusvabadust piiratud (kas ta peab alluma töö tellija täpsetele juhtnööridele, teostama ülesandeid töö tellija poolt määratud ajal, kohas ja viisil), kellele kuuluvad töövahendid ja materjalid, kas töö tellija poolt makstav tasu moodustab enamuse teenuse osutaja sissetulekust, kas teenuse osutaja tegevus väljaspool suhteid töö tellijaga on piiratud konkurentsipiirangu kaudu jms. Mida rohkem tellija tööprotsessi ja teenuse osutaja tegevust kontrollib, seda tõenäolisemalt on poolte vahel tegu töösuhtega.
Kokkuvõte
Kui füüsiliselt isikult tellitakse tööd või teenust ning tegu ei ole klassikalise töösuhtega, on soovitatav eelnevalt kaaluda, kas tegu on pigem töösuhtega või mitte. Kui töölepingu asemel vormistatakse poole vahel muud liiki võlaõiguslik leping olenemata sellest, et suhtel on töölepinguline iseloom, kvalifitseerub leping ikkagi töösuhteks koos kõigi vastavate järelmitega. Kui suhtel töölepinguline iseloom puudub, on töölepingu sõlmimine ebaotstarbekas, kuna see piirab töö tellijat võrreldes muud liiki lepingutega rohkem ning ei ole majanduslikult õigustatud.
Artikkel ilmus advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius uudiskirjas.
Heili Haabu
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat
Agne Narusk
Kõige kehvemini on tööturul läinud neil umbes 26 900 inimesel, kel on ainult keskharidus.
Tüüpiline Eesti töötu on parimas tööeas mees ehk täpsemalt 25–54-aastane, näitab kiire pilguheit töötukassa statistikale. Töötuse nägu manab ette teisigi huvitavaid ilmeid, mõni neist ootuspärane, mõni üllatav.
Töötu koondportree on Eestis järgmine: eelnimetatud vanuses mees üldkeskhariduse või pärast põhikooli või keskkooli saadud kutsekooli tunnistusega; suure tõenäosusega tegutses ta enne töötuks jäämist oskus- või käsitöölisena ning on töötuna arvel olnud juba pikemat aega. Töökoha kaotas ta ilmselt koondamise tõttu. See on üldistatud profiil.
Täpsemalt näitab töötukassa eelmise kvartali statistika järgmist:
•• Eestis on 36 332 25–54-aastast meest, kes 31. märtsi seisuga olid töötud. Naistest rohkem on töötuid ka 16–24-aastaste ning üle 55-aastaste meeste seas. Kuid pole põhjust arvata, et naistel läheb siin oluliselt paremini: ilma tööta on 30 434 parimas (töö)eas naist.
•• Kõige rohkem on töötuid tõe-poolest nn II haridustasemega inimeste ridades. Kuid töötukassas on end aasta esimesel kolmel kuul arvele võtnud 23 inimest, kel puudub algharidus. 2074 on neid, kel on vaid algharidus. Ja skaala teise otsa minnes: arvel on 38 doktorit ja 2446 magistrit.
Teine haridustase märgib kas põhiharidust koos kutseharidusega, kutsekeskharidust põhikooli, keskkooli baasil või üldkeskharidust. Teise haridustaseme omanikke on riigis kõige rohkem, nii on ka töötute ridades selliseid inimesi kõige rohkem – 56 068. Arve silmitsedes on näha, et kõige kehvemini on läinud neil, kel kutseoskusi lisaks keskharidusele ette näidata pole (26 902 üldkeskharidusega töötut).
Inimesi on lihtsalt üle
•• Kui vaadata, mis alal töötuks jäänud inimesed enne tegutsesid, tuleb välja, et neist 21 963 olid oskus- ja käsitöölised, 14 625 lihttöölised, 12 736 teenindus- ja müügitöötajad. Kõige vähem on töötuna arvel põllu- ja kalamehi.
•• Et riskigruppideks on kaua ilma tööta olnud ning eesti keelt mitteoskavad inimesed, on ammu teada. Nii on registreeritud töötute osakaal pikaajaliste töötute seas 47,4 protsenti, eesti keele mitteoskajate seas 35,7 protsenti, ütlevad viimased andmed. Vaevalt, et kuu lõpus arve kokku lüües siin midagi on muutunud. Kui, siis veelgi hullemaks.
Mitte midagi uut pole selleski, et pikaajaline töötus uuristab nagu uss järjekindlalt oma tunnelit just noorte ridades.
•• Miks eestlased töötukassasse satuvad? Peamine töö kaotamise põhjus on siiani koondamine – sel moel jäi kolme kuuga „üle” 7490 eestimaalast. Üllatuslikult on teine suur töö kaotamise põhjus lihtsamast lihtsam tähtajalise töölepingu lõppemine – kuupäev kukub ja tuleb minna. Seda tõdes 3523 inimest.
•• End ametlike töötute ridadesse kandnute seas oli neid, kes enne seda jõudsid töötada vähem kui kuus kuud, 26 881. 16 697 inimese puhul tuli tõdeda varasema töökogemuse puudumist. Viimaste hulgas on aga neidki, kel töökogemus on küll olemas, kuid ametnikele on see mainimata jäänud.
Kuu lõpus saame teada selle kvartali näitajad. Et jõujooned siin kardinaalselt muutuksid, pole oodata. Huvitav on jälgida pigem seda, kuhu kõik need 67 000 elu parimas eas (pluss mitte nii heas eas) inimest otsustavad oma kasutamata energia lähiajal suunata.
Lehekülg 1275 / 1592
