Artiklid
Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, sellest 13% suunatakse ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele.
Kogumispensioni II samba arvestamise põhimõtte järgi kogub töötav inimene enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.
Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatati kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus ehk riik maksab siis 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi.
Alates 2010. aastast oli avalduse alusel võimalik jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist. Erandina säilis 1954. aastal ja varem sündinutele võimalus avalduse alusel jätkata 2010. aastast sissemaksete tegemist seni kehtinud 2+4% süsteemi järgi.
Lapsehoolduspuhkusel viibivatele liitujatele oli samuti peatatud 1% maksmine (vastavalt vanemahüvitise seadusele) ning see jätkub alates 2011. aastast. Ka vanemahüvitise saajal oli õigus esitada kogumispensioni sissemaksete jätkamise avaldus ning makset hakatakse kinni pidama siis, kui last hooldav vanem läheb tagasi tööle.
2011. aastast jätkub sissemaksete süsteem 1+2% reegli alusel.
2012. aastast taastub esialgne 2+4% süsteem.
Nendele liitujatele, kes jätkavad 2010. aastast vabatahtlikult sissemaksete tegemist, hakkab 2011. aastal kehtima 2+2% süsteem ning aastateks 2014-2017 kehtestatakse vabatahtlikele jätkajatele kompensatsioonisüsteem 2+6%.
2013. aastal on avalduse alusel on võimalus teha sissemakseid 3+6% süsteemi kohaselt ka nendele isikutel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud. Seaduses on täiendavalt sätestatud tingimus, et kõrgemate maksemäärade rakendamise võib aasta võrra edasi lükata juhul kui majanduse nominaalkasv ei ole ületanud 5 protsenti. Niipea kui majanduse kasvu kriteerium on täidetud, käivitab kompensatsioonisüsteem automaatselt. Kui tingimus ei ole 2017. aastaks täidetud, siis tõdetakse, et kriteeriume ei ole reaalselt võimalik täita ning plaanist loobutakse.
Kui isik ei jätka sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 0 0
2011 1+2 1+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+4
2014 – 2017
Avalduse esitamisel 3+6 3+6
Kui isik jätkab sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 2+4 2+0
2011 2+4 2+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+6
2014 – 2017
avalduse esitamisel - 3+6
Lähemalt saab lugeda Pensionikeskuse kodulehelt:
http://www.pensionikeskus.ee/?id=3006
Raul Veede
Vanaduspension on viimasel paaril aastal kasvanud kiiremini kui kogu majanduse toodang, palgad ja tarbijahinnad. Kui pensioniealisi on järjest rohkem ja tööealisi järjest vähem, on pensioniea tõstmine üsna loogiline, kirjutab statistikaameti peadirektor Priit Potisepp statistikaameti blogis.
Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Milline on aga selle otsuse taga olev loogika?
Riigipensioni mõjutab oluliselt rahvastiku struktuur: sünnid, surmad ja ränne. Et pensionimaksmisega edaspidi hakkama saada, tuleb prognoosida rahvastiku struktuuri 10, 20, 30 ja 40 aasta pärast. Selle juures on abiks interaktiivne rahvastikupüramiid.
Et rahvastik säiliks, peab summaarne sündimuskordaja (elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul) olema vähemalt 2,1. 1970-80 jäi see vahemikku 2,01-2,26, 1990ndail langes 1,28ni ja tõusis 2008. aastaks taas 1,66ni. Statistikaamet eeldab rahvastikuprognoosis, et selle sajandi keskpaigaks jõuab kordaja taas 1970ndate-1980ndate tasemele.
Surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta tõusis 1990ndate alguses, kuid langes hiljem 1985. aasta tasemele. Eeldatavasti väheneb suremus ka edaspidi, tõstes tasapisi oodatavat eluiga.
Töötava rahvastiku ja pensioniealiste suhe oli meil kõrgeim 1980ndate keskel: 5,3 tööealist ühe pensioniealise kohta. ehkki tollal oli tegelik pensioniiga madalam. Praeguseks on see 3,6 ning muutub jõuab 2050. aastaks 2,2ni.
Viimase kümnendi teisel poolel (2005-2009) kasvas vanaduspension keskmiselt 16,5% aastas, tarbijahinnad aga 5,1% aastas. Vanaduspensionite osatähtsus majanduse kogutoodangus on kasvanud. 2008-2009 kasvas keskmine pension palkadest kiiremini, moodustades 2009 koguni 47% netopalgast.
Kui inimesed elavad kauem, kasvab pensionide osakaal veelgi. Samas kahaneb tööealiste osatähtsus rahvastikus. Üks võimalus süsteemi tasakaalus hoida ongi pensioniea tõus, ehkki poliitilised ja majanduslikud tegurid võivad olla kaalukamad.
Loe ise pikemat juttu statistikaameti blogist
(http://statistikaamet.wordpress.com/2010/05/07/rahvastikustatistikast-pensioniea-tostmise-valguses/).
Mängi ka interaktiivse rahvastikupüramiidiga (http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/), see on lõbus ja aitab tööaega viita.
Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustuse seaduses on kinnitatud töötuskindlustusmakse määrad:
1)Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% kuni 2,8% talle makstud palgalt
2)Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25% kuni 1,4% palgafondilt.
Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele ja see kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Periood Tööandja Töötaja
01.01.2013.a. – 31.12.2014.a. 1,0 % 2,0 %
01.08.2009.a. – 31.12.2012.a. 1,4 % 2,8 %
01.06.2009.a. – 31.07.2009.a. 1 % 2 %
2006.a. – 31.05.2009.a. 0,3 % 0,6 %
2003.a. – 2005.a. 0,5 % 1 %
2002.a. 0,5 % 1 %
Lähemalt leiab infot töötuskindlustusmakse kohta Töötukassa kodulehelt
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12643
Töötasu alammäärad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Kuni 30.juunini 2009.a. kehtiva Palgaseadusega on seotud määrused nimetusega “Palga alammäära kehtestamine”.
Alates 01.07.2009.a. kehtima hakanud Töölepingu seadusega on seotud määrus nimetusega “Töötasu alammäära kehtestamine”.
2012.a. kehtib tunnipalga alammäär 1.80 eurot ja töötasu alammäär 290 eurot täistööajaga töötamise korral vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega “Töötasu alammäära kehtestamine” nr 169 ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011055 ).
Töötasu (palga) alammäärad aastate jooksul:
Alates Töötasu alammäär tunnis Töötasu alammäär kuus täistööaja korral01.01.2015 2.34 eurot 390 eurot
01.01.2014 2.13 eurot 355 eurot
01.01.2013 1.90 eurot 320 eurot
01.01.2012 1.80 eurot 290 eurot01.01.2011 1.73 eurot 278.02 eurot
01.07.2009 27 krooni 4350 krooni
01.01.2008 27 krooni 4350 krooni
01.01.2007 21 krooni ja 50 senti 3600 krooni
01.01.2006 17 krooni ja 80 senti 3000 krooni
01.01.2005 15 krooni 90 senti 2690 krooni
01.01.2004 14 krooni ja 60 senti 2480 krooni
01.01.2003 12 krooni ja 90 senti 2160 krooni
01.01.2002 10 krooni 95 senti 1850 krooni
01.01.2001 9 krooni 40 senti 1600 krooni
01.01.2000 8 krooni 25 senti 1400 krooni01.01.1999 7 krooni 35 senti 1250 krooni
01.01.1998 6 krooni 50 senti 1100 krooni
01.02.1997 5 krooni 845 krooni
01.01.1996 4 krooni 680 krooni
Kuigi viimastel nädalatel on töötute arv vähenenud ja tõenäoliselt jätkub langus ka edaspidi, pole see töötukassa esindajate hinnangul piisav põhjus, et vähendada mullu 4,2 protsendini tõstetud töötuskindlustusmakset.
Töötukassa selle aasta prognoosi järgi on töötuskindlustuse kulud tänu oodatavale majandusolukorra taastumisele ja töötute arvu stabiliseerumisele vähenemas. See pole töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli ning töötukassa nõukokku kuuluvate tööandjate esindaja Tarmo Kriisi ja ametiühingute juhi Harri Taliga arvates piisav põhjus, et maksemäära alandada.
Praegu on töötuskindlustusmakse määr töötajale 2,8 protsenti ja tööandjale 1,4 protsenti, enne 2009. aasta 1. juunit olid määrad vastavalt 0,6 ja 0,3 protsenti. Paaveli sõnul võiksid väiksemad maksemäärad uuesti kõne alla tulla alles siis, kui töötukassa reservid on samal tasemel, mis enne majanduskriisi.
«Siis saab vaadata reservidele peale ja tuliste, loodetavasti rahulike vaidluste käigus kokku leppida, kui suur peaks olema ikkagi see reserv, mida töötukassa peaks säilitama tulevaste analoogsete juhtumite tarbeks.»
«Me oleme siin ise välja pakkunud, et võib-olla peaks see olema näiteks kolme aasta väljamaksete vajadus,» rääkis Paavel.
Selleks aastaks on töötukassa töötuskindlustushüvitise kuluks ennustanud 1,17 miljardit krooni, seega oleksid kolme aasta kulud üle 3 miljardi krooni. Sellise summa kogumine tähendab aga, et maksemäärade alanemist pole lähiaastatel loota.
«Igal juhul mina seda maksemäärade langetamist täna küll lähemate aastate jooksul ei näe,» lausus Paavel.
Taliga lisas, et eelmisel aastal läks töötukassast välja 775 miljonit rohkem kui sisse tuli. Praeguste maksemäärade püsides õnnestub selle aasta lõpuks sellest miinusest tasa teha ehk kaks kolmandikku. «Reserv on siis ikkagi väiksem kui ta oli 2009. aasta alguses,» märkis ta.
Ka Taliga tõstatas küsimuse, et kui suureks töötukassa reservi maksuraha abiga kasvatama peaks.
«Lihtsalt niisama raha kokku korjata ei ole põhjust. Seda enam, et siis tekivad igasugused head ideed, kuidas seda raha tuuri panna,» ütles Taliga.
Samas ei pooldanud Taliga ka neid avalikkuses üles kerkinud ideid, et reservi poleks praegu üldse vaja koguda ja kogu raha tuleks töötute olukorra parandamiseks praegu välja maksta.
«See on selline kriidiga jää peale kirjutatud lubadus, millesse mina karvavõrdki ei usu. See on mõtteuid, millega pöörataks pea peale kogu Eesti Töötukassa ja Eesti töötuskindlustuse põhimõtted,» oli Taliga kriitiline.
Kriis lisas oma kommentaaris, et tõenäoliselt ei kergene töötajate ja tööandjate maksukoorem enne, kui riigieelarve on jälle ülejäägis.
Siiri Erala
Lehekülg 1279 / 1591
