Agne Narusk

On inimesi, kes ei tunne oma õigusi ega tea kitsikusse sattununa, kust abi paluda.

Erkki (36) võttis end hilissügisel töötuna arvele. Püsivat töökohta polnud tal juba paar aastat, kõigest juhuotsad siit ja sealt. Enne seda oli ta palgal ehitusfirmas, teenis korralikult ja tööd jagus. Palka maksti ümbrikus, puhkust ei antud ning ravikindlustusest võis ainult unistada.

Millest Erkki praegu elab, ei oska ta ka ise öelda. Kuidagi hing sees seisab ja poissmehe kasin üürikortergi pealinnas enamasti õigel ajal makstud. Sõbrad aitavad ja ülimalt kokkuhoidlik peab olema, jagab ta nippe. Töötukassasse läks mees seepärast, et polnud varem sealt tööd otsinud, ikka vaid ajalehest ja tuttavate kaudu. Aeg on raske, proovida tuleb kõike. Hea, et nüüd on tal ravikindlustus. See on ka kõik, sest majanduslikult pole midagi paremaks läinud – tööd ei ole ning õigust töötutoetust saada samuti mitte.

Kui Erkki viimati töötukassas oma igakuisel visiidil käis, küsis konsultant, ega mehel toetuse jaoks tõendit vaja ole. Ega vist, kehitas Erkki õlgu. Hiljem uuris vanema venna käest, et mida ametnik võis mõelda, mis toetust?

Töötukassa selgitab

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütleb, et kui vaja, saavad nad kinnitada kirjalikult, et inimene on töötu ning otsib nende kaudu tööd, täidab kõiki töötuks olemise tingimusi ja tal pole sissetulekut. Tõendit võib vaja minna toimetulekutoetuse saamiseks. Omavalitsuseti on reeglid erinevad: Tallinnas näiteks seda ei küsita, kuid paljudes teistes omavalitsustes on töötukassa tõendit vaja. Nii ka selles Kesk-Eesti vallas, kus Erkki rahvastikuregistri andmete järgi elab.

Erkki lööb seda kuuldes käega: ei ole sel mõtet, mis siis, et sissetulek kalendrikuus jääb kaugelt alla tuhande krooni. Sest „paberite järgi” elab mees Raplamaal, aga tegelikult Tallinnas. Nii on tema arvates mõlemal pool olemas ettekääne, miks ta toetuse saajate hulgast välja arvata.

Kuid kas see ikka on nii?

Ministeerium selgitab

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen vastab küsimusele: „Kas on nii, et toimetulekutoetust saab taotleda üksnes sealt, kus on inimese elukoht rahvastikuregistri andmetel?” eitavalt.

„Toimetulekutoetuse maksmisel ei ole rahvastikuregistri järgne elukoht seatud otseseks piiranguks. Taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas taotleja alaliselt või püsivalt elab (sotsiaalhoolekande seadus § 22.1 lõige 1),” selgitab Atonen. „Inimese õigusele toetust taotleda ja saada vastab kohaliku omavalitsuse kohustus seda ka menetleda ja maksta. Kui omavalitsus on veendunud, et isik on mingil põhjusel esitanud valeandmeid, on samas seaduses sätestatud vastavad kohaliku omavalitsuse tegutsemise võimalused. Viimasega kaasnevad ka isiku võimalused otsust maavanema juures vaidlustada.”

Niisiis, kui Erkki tõendab üürilepinguga, et elab alaliselt pealinnas, võib ta taotleda siin ka toimetulekutoetust. Mis ei tähenda, et ta selle kohe ka saab, sest tingimusi ja nõudeid, mida arvesse võetakse, jagub.

Toimetulekutoetus

Omavalitsustel ka teisi sotsiaaltoetusi:

•• riigi toimetulekutoetuse saamiseks peab inimese sissetulekute ja väljaminekute vahe jääma alla tuhande krooni.

•• Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.

•• Toimetulekutoetus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S (TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek).

•• Lisaks pakuvad omavalitsused puudustkannatajatele mitmeid sotsiaaltoetusi.

•• Infot toetuste ja tingimuste kohta saab omavalitsuste sotsiaalosakondadest ning sotsiaalministeeriumi veebiaadressilt www.sm.ee. Omavalitsuste kodulehekülgedel paraku enamasti vastav teave puudub.

•• Väga hea nn õppematerjal toimetulekutoetuse kohta on Viljandi linna koduleheküljel www.viljandi.ee. Ehkki see on mõeldud sealsetele elanikele, kehtivad need üldised põhi-mõtted enamasti kõikjal.

Alates esmaspäevast, 15. veebruarist saab Maksu- ja Tolliametile (MTA-le) tuludeklaratsioone esitada elektroonselt e-maksuametis/e-tollis, samast ajast väljastavad MTA teeninduskohad ka eeltäidetud andmetega tuludeklaratsioonide väljatrükke.

2009. aasta tuludeklaratsioonis saab kasutada täiendavat maksuvabastust kuni 17-aastase lapse puhul alates teisest lapsest, aasta tagasi sai soodustust alates esimesest lapsest. MTA pakub soodustuse saajatele laste eeltäidetud andmeid.

Esmakordselt on võimalus kasutada lisaks eesti- ja venekeelsele ka ingliskeelset deklaratsiooni vormi.

Deklareerimisel saab tänavu kasutada lühivarianti. Juhul, kui maksumaksjal ei ole MTA poolt eeltäidetud andmetele midagi lisada, saab deklaratsiooni kohe kinnitada.

Käesoleval aastal kantakse MTA poolt eeltäidetud deklaratsioonile esmakordselt ka eelmiselt deklaratsioonilt võetud eluasemelaenu andmed.
Samuti kuvatakse maksumaksjale eelseisev maamaksu kohustus ning antakse võimalus jätta tagastatav tulumaks maamaksu katteks. Ülejäänud summa tagastatakse pärast maamaksu tasumise tähtaega.

Äriregistrisse kantud või MTA-s registreeritud FIE tegevusala eeltäidetakse, kui eeltäidetud andmed deklaratsioonil puuduvad, saab FIE teha valiku vastavalt tegevusalade klassifikaatorile.

Abikaasade ühisdeklaratsiooni korral on võimalik tutvuda nii enda kui abikaasa maksunõuete või muude kohustustega.
Kuna oodata on palju ühisdeklaratsioone, siis juhib maksuhaldur tähelepanu, et ühise tuludeklaratsiooni esitamiseks või ühisdeklaratsiooni muutmiseks üksikdeklaratsiooniks on nõutav mõlema abikaasa nõusolek.

E-maksuametisse/e-tolli sisenemiseks soovitame kasutada ID-kaarti, mis on kõige turvalisem ning kiirem viis. E-maksuametist/e-tollist väljumiseks kasutage aga turvalisuse huvides kindlasti nuppu "välju".

Tähtajad:

26. veebruar - tulumaksu tagastamise algus e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni esitanud klientidele
31. märts - tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg
20. aprill - tulumaksu tagastamise algus paberdeklaratsiooni esitanud klientidele
1. juuli - juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg
1. oktoober - juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg neile, kes deklareerivad ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest

Lisainfot saab MTA kodulehel olevast teemaveebist www.emta.ee/tuludeklareerimine ning infotelefonidelt: 1811 - deklareerimise kohta käivad küsimused; 8800811 - info füüsiliste isikute maksustamise kohta; 8800815 - abi elektroonsel deklareerimisel ja e-maksuameti kasutamisel. Infotelefonid töötavad esmaspäevast neljapäevani kell 8.30-16.30 ja reedeti 8.30-15.30.

Ajakirjanikele on täiendavat materjali pressimaterjalide all, samast leiab ka venekeelse teksti.

Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulu- ja sotsiaalmaksuseaduste muudatused, mille peamine eesmärk on aidata pikka aega töötute inimeste tööjõuturule tagasitoomisele.

Rahandusministeeriumi eelnõu võimaldab tööandjal maksta töötaja eest sotsiaalmaksu vaid tegelikult tasutud palgalt, juhul kui tööle võetakse vähemalt 9 kuud töötuna registreeritud inimene. Praeguse korra kohaselt tuleb maksta kõigi töötajate puhul sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt, milleks on 4350 krooni kuus. Soodustus puudutab töötuid, kes enne tööleasumist on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 9 kuud Töötukassas arvel ning see kehtib tööandjale ühe aasta jooksul.

Seadusemuudatus keskendub püsivalt töötutele, kelle Töötukassa toetused on lõppemas.

„Nagu iga toetuse, nii ka selle soodustuse puhul on võtmeküsimus toetuse suunamine tegelikele abivajajatele. Rahaabist paremad on meetmed, mis loovad paremat keskkonda töötute palkamiseks,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.

Eelnõu loob paremad eeldused ka osalise tööajaga töökohtade tekkeks, kuna lubab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summeeritud arvestust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja saab võimaluse maksta sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, kui arvesse võetakse ka teise tööandja juures tasutud sotsiaalmaks.
Muudatus loob pinnase uute töökohtade tekkeks, sest osalise tööajaga ametikohtade loomine kujuneb tööandjale varasemast jõukohasemaks.

Seadusemuudatusega on plaanis leevendada ka füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) sotsiaalmaksukoormust. FIEd saavad võimaluse vähendada oma sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu haiguse 4.–8. päeva eest arvestatava hüvitise võrra. Hüvitis maksustatakse analoogselt töötajatele tasutava haigushüvitisega. Edaspidi ei maksustata sotsiaalmaksuga ka võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavale isikule tasutud kokkuleppelist haigushüvitist.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda e-Õiguses: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=281371


Lugupidamisega

Piret Seeman
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 611 3035
Mobiil: 524 4244
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Helve Toomla , jurist

•• Aeg-ajalt kehtestab tööandja meile osalise tööaja. Töötame niikuinii miinimumpalgaga ja kui sellest saame veel ainult 60 protsenti kätte, siis loomulikult proovib igaüks kuskilt mingit lisatööd leida, et ära elada. Aga lisatöö tegemine on raske, kui põhitööandja ei tea tegelikult kunagi ette, kui kaua osaline tööaeg kestab. Kas seadus näeb ette etteteatamise tähtaegu osalisele tööajale üleviimisel ja uuesti täistööajale naasmisel?

Kahjuks ei selgu küsimusest, kas selliste üleviimiste puhul muudetakse töötajate nõusolekul nende töölepinguid või teeb tööandja seda töölepinguseaduse (TLS) § 37 alusel. Töölepingu tingimusi, sh töötasu ja -aja osas, saab üldjuhul muuta ainult poolte kokkuleppel. Muuta saab tingimusi nii teatud tähtajani kui ka alaliselt. Seadus ei näe muutmiseks ette mingeid tähtaegu, kuid kui tööandja muudatuse allkirjastamiseks esitab, tuleks kindlasti võtta mõistlik aeg, et sellega põhjalikult tutvuda ja meeles pidada, et allkiri lepingus tähendab tingimustega nõustumist.

Erandina annab TLS § 37 tööandjale võimaluse ühepoolselt – ilma töölepingut muutmata ja töötaja nõusolekut küsimata – töötasu ja töö ulatust vähendada, kui tegemist on ettenägematute, tööandjast mitteolenevate majanduslike põhjustega. Selle sätte alusel võib töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, kuid mitte alla kehtiva töötasu alammäära – 4350 krooni kuu kohta. Töötajal on seejuures õigus vähendada oma töö tegemist võrdeliselt töötasu vähendamisega. Tavaliselt teatab tööandja koos töötasu vähendamisega ka tööaja vähendamisest. Palga vähendamisest peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva, samuti tuleb töötajate või nende esindajatega konsulteerida, selgitada, miks on hädavajalik palka kärpida. Töötajale on seadus sel puhul jätnud ainult kaks võimalust – leppida vähendatud palgaga või tööleping TLS § 37 lg 5 alusel üles öelda.

Kui küsija töölepingut tema nõusolekul ei ole muudetud või tööandja ei ole rakendanud ka seaduses antud võimalust palga vähendamiseks ettenähtud tingimustel, on palga vähendamine ja osalisele tööajale üleviimine ebaseaduslik.

•• Kaks aastat tagasi naasin lapsehoolduspuhkuselt. Kuu aega hiljem pakuti mulle titapuhkusele mineva kolleegi ametikohta, et teda sel ajal asendaksin. Nii on ka töölepingus. Nüüd langetas tööandja põhipalka ja sel nädalal peame ka uued töölepingud allkirjastama. Millised on minu õigused, kui ma ei ole sellega nõus? Ja kui töötaja, keda asendan, naaseb tööle, siis kas minul kui asendajal on õigus saada koondamist või mitte?

Küsija sõlmis 2007. aastal tähtajalise töölepingu. Tähtaja saabumisel, st kolleegi tööle asumisel tööleping lõpeb. Koondamine võib kõne alla tulla ainult sel juhul, kui tööandjal tekib koondamise olukord enne tähtaja saabumist. Töötaja ise enda koondamist nõuda ei saa, samuti ei ole tal nõudeõigust alalisele töökohale. Kui vaba alaline sobiv töökoht tekib, on tööandja küll kohustatud sellest TLS § 28 lg 2 p 9 alusel tähtajalise töölepinguga töötajat teavitama, kuid tal ei ole kohustust ajutist töötajat sellele kohale üle viia, see toimub ikka poolte kokkuleppel.

Töölepingut, olgu tegemist tähtajalise või tähtajatu lepinguga, saab muuta poolte kokkuleppel. Kui küsija keeldub palgatingimuse muutmisele lepingus alla kirjutamast, jääb kehtima senine töötasutingimus.

•• Töötajal on kindel kuupalk, tööandja tahab seda 20 protsendi võrra vähendada. Kas töötajale oleks kasulikum kokku leppida palga vähendamises või hoopis osalise tööajaga töötamises? Kuidas mõjutab see puhkusetasu, koondamishüvitist või töötu abiraha töötuks jäämise korral?

Eeldan, et tööandja soovib muuta töölepingus kokku lepitud kuupalka ilma seejuures tööaega vähendamata. Kui töötaja soovib lisada ka tööaja vähendamise ja töötada osalise tööajaga, tuleks asuda läbi rääkima ja täpsed muudatused töölepingusse kirja panna. Põhimõtteliselt ei pea töölepingus ühe tingimuse muutmine tooma kaasa teise muutmist. Võib kokku leppida osalises tööajas endise palgaga või vastupidi – endises tööajas väiksema või ka suurema palgaga.

Osaline tööaeg annab rohkem vaba aega, muud kasu ei oska ma sellest leida. Väiksem palk, olgu see täis- või osalise tööaja eest, toob kaasa nii puhkusetasu kui ka keskmise palga vähenemise, seega ka väiksema koondamishüvitise. Töötu abiraha ehk töötutoetus töötaja palgast ei sõltu, küll aga arvutatakse töötuskindlustushüvitist töötasu alusel.

Alates tänasest leiab tulude deklareerimist puudutavat informatsioooni maksuhalduri uuelt temaatiliselt veebilehelt www.emta.ee/tuludeklareerimine. Samuti on esmakordselt kasutusele võetud foorum, kus küsimustele vastavad maksuspetsialistid.

Temaatiline veebileht „Abiks tulude deklareerijale” on loodud selleks, et tulude deklareerimist puudutav info oleks lihtsalt ja kiiresti leitav. Selleks, et maksumaksjad saaksid oma tulude deklareerimist puudutavatele küsimustele kiired vastused, on sel aastal esmakordselt kasutusele võetud foorum.
"Püüame kõikide küsimustele vastata hiljemalt järgmiseks tööpäevaks," ütles teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. "Loodan, et kliendid kasutavad seda võimalust aktiivselt," lisas ta.

Veeb on jaotatud suuremate teemade kaupa rubriikidesse, kust saab infot koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamise, välisriigis saadud tulude deklareerimise, FIEsid puudutava, ühisdeklaratsiooni täitmise, väärtpaberite ja vara võõrandamise jpm kohta. Samuti edastatakse teadete rubriigis tulude deklareerimisega seotud uudiseid.

Maksu- ja Tolliameti teeninduskohtades saab paberil tuludeklaratsioone esitada alates jaanuari algusest, elektrooniline deklareerimine algab 15. veebruaril. Deklaratsioonide esitamise tähtaeg on 31. märts.

Tulude deklareerimist puudutavat informatsiooni saab ka infotelefonilt 1811, mis töötab esmaspäevast neljapäevani kella 8.30-16.30 ja reedeti 8.30-15.30. Maksu- ja tollikeskuste teeninduskohtade kontaktandmed ja lahtiolekuajad on leitavad siit.

Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist