Artiklid
Tööl käiv tudeng ei pruugi pärast teenistuseta jäämist riigilt hüvitist saada. Töötukassa teatel pole tööta jäänud inimesel, kes õpib ülikoolis täiskoormusega, õigust töötuna arvel olla ja seega pole tal õigust ka töötuskindlustushüvitisele.
Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul on põhjendus sellisele korrale lihtne – tudengite tööks on õppimine ja neile on toimetulekuks ette nähtud muud tagatised. Üliõpilasel on niigi õigus ravikindlustusele ja neil on võimalik saada õppetoetusi.
Üliõpilaste õiguste eest võitleva Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Maris Mälzer juhtis aga tähelepanu sellele, et töötukassa reeglil on ka omad erandid.
Näiteks on seadustes punkt, mis ütleb, et kui tudeng on enne teenistusest ilmajäämist viimase aasta jooksul vähemalt kuus kuud tööd teinud, siis on tal õigus end töötuna arvele võtta. Samuti on selleks õigus akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel.
Masu ajal tööta jäänud üliõpilasi, kellele riigi toetus töötuskindlustushüvitise näol ära kuluks, on omajagu. Üliõpilaskondade liidu tehtud küsitluse andmetel vähenes töötavate tudengite hulk mullu ligikaudu kümnendiku võrra.
Et uut tööd pole pikka aega kestnud otsingutest hoolimata leitud, tunnistas pea kolmandik tööta jäänud õppuritest. Seejuures märkis enamik vastanutest, et ilma tööta pole võimalik rahaliselt toime tulla.
Mälzeri sõnul on nende andmete põhjal selge, et töölkäimine on suurele hulgale tudengitest toimetulekuks hädavajalik, samas ei ole osal neist praegu töökohta. «Võib arvata, et nende sissetulek tuleb perekonnalt,» ütles ta.
Õppetoetused, millele viitas Vanatalu, ei ole toimetulekuks piisavad. Põhitoetuse suurus on 875 ja lisatoetuse suurus 440 krooni kuus, kokku teeb see 1315 krooni.
Mälzer märkis, et isegi seda raha ei jagu kõikidele üliõpilastele, toetusesaajaid on kogu Eesti tudengkonnast vaid 16 protsenti. Raskustesse sattunud üliõpilastele mõeldud majandusliku toetuse jagamises valitseb üliõpilaste esindaja sõnul aga nii suur segadus, et praegu polegi teada, kui suur on selle saajate hulk, millised on jaotatavad summad ja mis alustel seda kõike tehakse.
Pääsetee
Töötuks jäänud üliõpilane saab end töötukassas arvele võtta:
• kui ta õpib osakoormusega;
• kui ta on viimase aasta jooksul töötanud vähemalt kuus kuud;
• kui ta viibib akadeemilisel puhkusel.
Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit
Siiri Erala
Helve Toomla
•• Kas tööandjal on õigus koostada puhkusegraafikut nii, et töötajate soove ja nõusolekut üldse ei arvestata? Puhkused on jaotatud osadeks nii, et üks osa on kahenädalane ja kaks osa seitsmepäevased.
Töölepinguseaduse § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ilma töötaja nõusolekuta koostada puhkusegraafikut nii, et üks osa on kahenädalane ja kaks osa seitsmepäevased. Tervikliku põhipuhkuse aja määrab siiski tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Kui küsija ei ole oma puhkuse ositi andmise ja selle ajaga nõus ning tööandjaga ajakava muutmises kokkuleppele ei jõuta, võib ta oma põhjendatud nõuded graafiku muutmiseks esitada otsustamiseks töövaidluskomisjonile või kohtule.
Saada oma tööalane küsimus: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Puhkus paika
•• Puhkuste ajakava tuleb paika panna ja töötajatele teatavaks teha hiljemalt märtsi lõpuks.
•• Ära tuleks näidata: kalendri-aasta, mille eest puhkust antakse; kasutamata puhkuse päevad, mis on jäänud ajast enne 1. juulit 2009; puhkuse liik (põhipuhkus, vanemapuhkus); puhkuse algus ja lõpp; puhkuse kestus.
•• Kui ajakava jääb koostamata on töötajal õigus puhkusele jääda siis, kui talle sobib, tuleb vaid 14 kalendripäeva kirjalikult ette teatada.
•• Osal töötajatel on õigus valida puhkust neile sobival ajal: alla 7-aastase lapse vanemal; naise rasedus- või sünnituspuhkuse ajal; vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; töötajal, kes kasvatab 7–10-aastast last, lapse koolivaheajal jt.
Loe: www.rmp.ee/toooigus/tls/9170
Andres Reimer
Põllumajandustootjad hakkavad üha rohkem töid tegema üksnes hooajatöölistega.
Aastaaegade vaheldumisest sõltuvad põllumajandustootjad on hakanud kokkuhoidu otsima palgakuludest, asendades püsitöötajad hooajatöölistega. „Raha on liiga vähe, et suurt hulka inimesi aasta ringi ametis pidada. Põllutööliste hulk meie ettevõttes väheneb ja selle asemel tuleb juurde rohkem hooajatöölisi,” ütles Järvamaa Estonia OÜ juht Ain Aasa. „Enamik töid saab masinatega ära teha ja suveks kutsume mõned kohalikud vanad traktoristid pensionile lisa teenima.”
Samal ajal ei palka Estonia OÜ kokkuhoiu pärast tänavu juhuslikke hooajatöölisi, näiteks trimmerdamistöid pakub ettevõte vaid neljale-viiele kohalikule koolinoorele. Üldse on Eestis sel aastal hooajatööd saada märksa keerulisem, lihtsamalt leiab tööotsa Rootsis metsalõikusel või Soomes marjapõllul.
Masinad nõuavad oskajat
Eesti põllumajandusettevõtetel tekkis vajadus alalisest tööjõust loobuda eelmisel aastal pärast hooajatööde lõppu, kui turunõudluse langus hakkas kärpima nende sissetulekuid. „Hooajatööliste eelistamine tekkis üksnes halbade finantsolude mõjul,” selgitas Virumaa põllumeeste liidu esimees Ülo Niisuke.
Traktoristidele on kujunenud hooajaline töötamine tavaliseks, ehkki tänavune lumerohke talv on mehi Niisukese sõnul tavapärasest rohkem rakkes hoidnud.
Tartumaa Haage Agros seevastu kavatsetakse ka edaspidi pikaajalistele töölepingutele kindlaks jääda. „Hooajatööline pole tasemel, sest talle ei saa usaldada keerulist tehnikat,” ütles Haage Agro juhataja Andres Härm. „Meie eelistame rohkem tehnikasse investeerida, see on aga võimalik üksnes püsiva tööjõu olemasolu korral.”
Traditsiooniliselt kasutavad juba alates aprillist hooajalist tööjõudu köögiviljakasvatajad, kes on aga oma värbamisskeemi üles ehitanud nn turuvarblaste palkamisele. Juhutööliste kasutamise muudab võimalikuks asjaolu, et taimede istutamine ja rohimine nõuab küll hoolsust, kuid mitte erilist ettevalmistust. „Suvel võtame iga päev Keilas 40 inimest bussi peale ja maksame kord nädalas palga välja,” selgitas Kadarbiku talu peremees Ants Pakk. „Meie mingit pikaajalist lepingut ei sõlmi, võtame bussile põhimõttel „kes ees, see mees”.”
Kui eelmisel aastal küsisid juhutöölised päevapalgaks ligi 450 krooni, siis nüüd kavatseb Pakk maksta vähem. „Ei taha seda palganumbrit praegu veel välja reklaamida, sest eks aeg näitab, milliseks see kujuneb.”
Kuigi paljud hooajatöölised töötavad Kadarbiku talus kogu hooaja vältel, ei paku see siiski lootustandvat võimalust tänavu värskelt töö kaotanud inimestele.
Hooajatööliste kohtlemise ja seisundi kohta aga praegu ülevaadet ei ole, sest uue tööseaduse rakendamise tõttu asub tööinspektsioon alles praegu töösuhteid regulaarselt kontrollima.
„Mõni aeg tagasi läksid väikekatlamajad üle hooajatööliste kasutamisele, palgates katlakütja üksnes kütteperioodiks,” ütles tööinspektsiooni Tartu jurist Neenu Pavel. „Näib, et hooajatöölisena leiba teenides oleks kasulik omada üheaegselt nii traktoristi kui ka katlakütja ametit.”
Töötukassa tagab hooajatöölistele katkematu sotsiaalkindlustuse, kuid ei taga korduvalt töötuskindlustushüvitist.
Mida ütleb seadus?
Hooajalise traktoristi töötsükkel töötukassas
Oktoober 2009 – endine traktorist võtab ennast töötuna arvele ja talle hakatakse arvestama 270 päeva pikkust töötuskindlustushüvitist, töötuskindlustusstaaž nullitakse.
Aprill 2010 – traktorist teavitab töötukassat oma tööleasumisest, tema töötuna arvel olek lõpetatakse ning selleks ajaks on ta kasutanud talle määratud töötuskindlustushüvitise maksmise ajast 175 päeva.
September 2010 – hooajaline töösuhe lõpeb ja alates 1. oktoobrist 2010 võtab traktorist ennast uuesti töötuna arvele. Hüvitise jätkamiseks on oluline võtta end arvele 12 kuu jooksul arvates töötuskindlustusstaaži nullimise päevast. Siis on tal hüvitist saada veel 95 päeva.
Aprill 2011 – traktorist läheb jälle tööle ja töötab kuni 30. septembrini 2011.
Oktoober 2011 – traktorist võtab end töötuna arvele. Ta on vahepeal töötanud 183 päeva, mis annab õiguse saada töötutoetust kuni 270 päeva.
Allikas: töötukassa
Kristiina Viiron
Tänavu vähendatakse töötutele mõeldud koolitusi, rõhk on palgatoetusel ja tööpraktikal.
Viiekümnendates eluaastates Maret jäi tööta mullu märtsis, kui tema tööandja – puidutöökoda – pankrotti läks. Aprilli lõpus pakuti Maretile töötukassast koolitust: nädal arvutiõpet ja nädal tööotsingukoolitust, kus õpetati, kuidas end tööle pakkuda.
Vabade töökohtadega pole Raplas, kus Maret elab, just laiutada. Ta saatis oma CV Raplamaa uude toidutehasesse ja ka vastsesse spordihoonesse, kuid tulemuseta. Tööd leidis Maret hiljuti hoopis tuttava kaudu ja käib nüüd poole kohaga koristamas.
Niisuguseid lugusid koolitustel käimisest võivad pajatada tuhanded Eestimaa töötud, kes vaatamata ponnistustele pole tööd saanud. Vaid iga kuues eelmise aasta esimeses pooles töötukassa koolituse lõpetanu sai järgmiste kuude jooksul tööle. „Kõige madalam oli tulemuslikkus Ida-Virumaal, kus koolituse järel sai tööle alla kümnendiku lõpetanutest,” tõdeb töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. Ettevõtluse alustamise toetusega lõi iseendale töökoha ligi neljandik ettevõt-luskoolituse läbinuid ja see kandis suuremahulistest koolitustest ka kõige enam vilja. „Paraku ei leidnud valdav enamus sellegi koolituse läbinutest endale rakendust,” nendib Lühiste. „Kõige nõrgemad tulemused töölesaamise mõttes olid mahukatest koolitustest juhilubade, eesti keele, arvuti- ja tööotsingukoolitusel.”
Toetus töötu palkamiseks
Tänavu ei kavatse töötukassa koolitamist sellises mahus jätkata: selle aasta eelarvest on koolitusteks ette nähtud veerand varasema poole asemel. Summades tähendab see mulluse 219 miljoni asemel 98 miljonit krooni.
„Praegu on suurim probleem töökohtade nappus, mida ei saa lahendada koolituste pakkumisega,” põhjendab Lühiste.
Sel aastal pääseb aktiivselt tööd otsinud inimene töötukassa kaudu koolitusele vaid siis, kui see koolitus aitab tal tõesti tööd leida – näiteks on silmapiiril võimalikke töökohti, kus saaks uusi oskusi rakendada.
Otseste koolituste asemel toetab töötukassa senisest enam tööandjaid, makstes neile palgatoetust, kui nad võtavad ametisse või praktikale pikemat aega tööta olnud inimese. „Praktikal saab õppida töövõtteid ning tööandjal on võimalus õpetada inimene n-ö oma käe järgi välja. Praktika tulemuslikkus on olnud tööturukoolitusest märgatavalt parem,” selgitab Lühiste. „Enamikus maakondades said tööturu raskest olukorrast hoolimata tööle ligi pooled neist, kes läinud aasta esimeses pooles praktikal olid.”
Palgatoetus võib aidata küll inimese praegu kiirelt tööle, kuid pikemas perspektiivis on see ebaefektiivne, seab Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets nädala eest Eesti Päevalehele antud intervjuus meetme tõhususe küsimärgi alla. „Ettevõtted hakkavad varem või hiljem tööjõudu asendama – tavaline töötaja asendatakse subsideeritud töötajaga. Ettevõte hoiab lihtsalt palgakulusid kokku,” prognoosib Eamets. (EPL 04.03)
Tänavu on töötukassa teenuste ja nendega seotud toetuste eelarve 422 miljonit krooni, millest 98 miljonit on kavandatud koolitusteks.
Tööturukoolitusest siiski ka abi
•• Mitte kõikjal ei jäänud koolitused töötutele tulutuks: Jõgeva-, Saare- ja Lääne-Virumaal sai tööd iga neljas koolitatu.
•• Ettevõtluskoolitused olid tõhusaimad Lääne-Virumaal ning Järva-, Valga- ja Põlvamaal, kus rakendust leidis 50% lõpetajatest. On olnud ka ametikoolitusi, mille tulemusel on tööle saanud ligi pooled lõpetajad, näiteks koristajakoolitus Harju-, Viljandi-, Tartu-, Pärnu- ja Jõgevamaal.
•• Näiteks OÜ Puhastusekspert koolitas mullu koostöös töötukassaga välja 39 gruppi puhastusteenindajaid, kokku lõpetas koolituse 438 inimest (osa tänavu). „Paljudele pakutakse ettevõtetes esialgu tööd ka haigete või puhkusel olevate töötajate asendajana,” ütles ettevõtte juhataja Helge Alt.
••Viimati lõppenud Puhastus-eksperdi koolitustel osalenutest on Alti teada tööpakkumise saanud veidi üle neljandiku.
••„Kahjuks on olnud ka olukordi, kus pakkumisi on rohkem kui huvitatuid,” tuleb Altil tõdeda. K. V.
Kadri Ibrus
Lapsevanemad peavad meeles pidama, et koondamishüvitist peetakse sissetulekuks.
Margus Reimandile vanemahüvitise maksmine lõppes mullu novembris. Kaks nädalat enne seda võttis ta ühendust tööandjaga ja kuulis kurba uudist – töö nappuse tõttu pakuti koondamist. „Kirjutasin sellele alla, sest paremat valikut polnud. Täpselt üks päev enne vanemahüvitise lõppu,” rääkis Reimand.
Nädal tagasi sai Reimand aga sotsiaalkindlustusametist kirja, et saadud vanemahüvitisest tuleb viimase kuu jagu nüüd tagastada – kuna tal polnud õigust vanemahüvitise saamise ajal sissetulekut saada. S.t koondamishüvitist peeti sissetulekuks ja summa küündis üle selle piiri, kui palju sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu vanemahüvitise saaja võib teenida.
„Oleksin ma koondamispaberitele üks päev hiljem alla kirjutanud, ei oleks seda juhtunud,” kahetses Reimand. Mehe sõnul ei tulnud ta selle pealegi, et koondamishüvitise saamine võiks minna vastuollu vanemahüvitise saamisega, ja ka tööandja ei teavitanud teda.
Pole üksikjuhtum
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juhi Elve Tontsi sõnul tuleb seadusest tulenevalt sissetuleku saamisest esiteks ametit teavitada – mida Reimand ei teinud. Ning tõesti, seaduse järgi tuleb vanemahüvitis sellisel juhul tagastada. Tontsi sõnul pole see üksikjuhtum, vaid seda on juhtunud koondamishüvitiste maksmise tõttu varemgi ja mitte ainult vanemahüvitise, vaid ka teiste peretoetuste ja pensionide puhul.
Ministeerium alustas menetlust
•• Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet ja ministeeriumi tööõiguse eksperdid tutvusid Eesti Päevalehe vahendusel Reimandi juhtumiga ning otsustasid asjas eraldi menetlust alustada, kuna seadust võib nende hinnangul tõlgendada kaheti ja pole kindel, kas mees peab vanemahüvitise tagastama.
•• Ühest küljest on tõesti vanemahüvitise seaduse eesmärgiks tagada inimesele sissetulek teatud ulatuses (see ei ole palk) ja sel ajal tohib tema üldine ametlik sissetulek olla vaid kindlates piirides.
•• Teisalt aga, selgitas Malvet – kui koondamishüvitist makstakse vanemahüvitisele eelnenud perioodi eest, siis ei peaks seda arvestama sissetulekuna, mis nullib vanemahüvitise. Seetõttu on nüüd oluline uurida, kuidas täpselt on Reimandi koondamine sõnastatud.
•• „Igal juhul, kui koondamisrahad oleks välja makstud järgmise kuu alguses, ei oleks üldse mingit probleemi,” hindas Malvet olukorda.
Lehekülg 1290 / 1590
