Artiklid
Agne Narusk
Kui tööd pole, tuleb müüa seda, mis on. Miks mitte teadmisi, oskusi või unistusi.
Simmo Soomets töötab sügisest saati rahvuslikke suveniire tootva ettevõtte asutamise kallal. Või mis asutamise enam: mõnisada uhket Pekot ja Kalevipoega on nukumeistrite käe all elu sisse saanud ja nüüd otsib Soomets võimalust neid turustada. Sest nagu ütlevad ärigurud: ettevõtlus pole see, kui midagi valmis nikerdad. Ettevõtlus on see, kui sul õnnestub nikerdatu maha müüa. Soovitatavalt kasumiga.
Noor mees on osaühingu omanik, tegevjuht, turundusjuht ja kui aega jääb, siis nukumeister ka. Kutselised nukutegijad tulevad appi siis, kui on vaja ports valmis teha. Muidu nad palgal ei ole. „Tegelikult on ettevõtte alustamiseks praegu väga hea aeg,” ütleb Soomets. „Sest nii palju hea hinnaga või sootuks tasuta tugiteenust, teadmisi ja soodustusi pole mitte kunagi varem olnud.”
Üks asi on teha oma firma põhjusel, et töökohta enam ei ole ja kuidagi peab ju hinge sees hoidma. 624 ettevõtlusega alustamise toetust on töötukassa välja andnud alates 2009. aasta jaanuarist kuni eelmise kuu lõ-puni. Ja kui lähtuda sellest, miks üks inimene töötukassasse sammud seab, siis on ilmselt tegemist just nimetatud põhjusega.
Teine asi on ära kasutada olukord ja teha teoks ammune mõte. Või unistus – kui soovite. Simmo Soomets on sedasorti mees. Kui äri käima läheb, tahab ta selle jätta kõrvalprojektiks ja ise millegi muuga tegelda. Teeb ta kõike seda pealinna loomeinkubaatoris. Et sinna üldse saada, pidi esitama korraliku äriplaani. Mis tähendas, et tema asjal on jumet ja lootust ellu jääda.
Inkubaatori kuldmunad
Huvitaval kombel pole loomeettevõtteid – neid, kes müüvad oma loomingut – praegusel ajal sugugi vähe. Kui töötukassa abil viimasel aastal oma firma asutajaist tegeleb napilt viis protsenti loomingu ja selle turustamisega, siis näiteks Tallinna kahte ettevõtlusinkubaatorisse tuli tuge saama nii palju loomeinimesi, et sügisel oli vaja kahele olemas-olevale inkubaatorile luua lisaks kolmas – loome oma. Praegu lükkab konsultantide toel seal äri käima ligi 20 inimest. Esindatud on rõivadisainerid, sisearhitektid, fotograafid, tekstiilitootjad, klaasikunstnikud jne. Lisaks kaks grupitäit nn eelinkubatsioonis olijaid.
Töötukassas tuleb ettevõtlusega alustamise toetuse saamiseks teha läbi ettevõtluskoolitus ja koostada ning edukalt kaitsta äriplaan. Edasi tuleb ettevõte käima saada või toetus tagasi maksta. Tallinna ettevõtlusinkubaatorist rahalist toetust ei saa, küll võib arvestada konsultandi toega. Inkubaatorisse minekuks ei pea olema töötuna arvel.
Töötuna ei pea arvel olema, tegelikult isegi ei tohi seda olla ka siis, kui ettevõtluse alustamist minnakse õppima mõnda kutseõppeasutusse, mis korraldab täiskasvanutele mõeldud tasuta kursusi. Tallinna majanduskooli (TMK) ettevõtluse õppejõu Krista Luhatsi sõnul tuleb täiskasvanutele mõeldud äriplaani koostamise koolitusele inimesi ideede ja eesmärkidega seinast seina. „Tundub, et üks rühm kursuslasi on noored emad, kes soovivad käsitööalaseid oskusi ettevõtluses proovile panna,” üt-leb Luhats. „Teine grupp on ette-võtlike ideedega eri eas inimesed, kes tahavad tutvuda äriplaani koostamise ja nõuetega.”
Kui paljud kriisiaja äridest kolme-nelja aasta pärast pinnale on jäänud ja edasi arenenud, näitab aeg.
Ettevõtlustugi
Loomeinkubaator aitab müüa intellektuaalset omandit
•• Ettevõtluse toetamise ja krediidi haldamise sihtasutuse (ESA) rüpes tegutseb pealinnas kaks ettevõtlusinkubaatorit ning sügisest ka loomeinkubaator Veerenni tänaval.
•• Inkubaatorid pakuvad esmalt 2,5–3-kuulist eelinkubatsiooni, millest kandva osa moodustab ettevõtja baaskoolitus. Pärast seda tuleb kaitsta äriplaani. Kui see õnnestub, on võimalik jääda kaheks aastaks inkubatsiooni ehk asuda konsultantide käe all oma äri arendama. Vajaduse korral võib jääda veel kolmandaks aastaks.
•• Inkubaatoris saab mõistliku hinna eest kasutada ühisruume ja infrastruktuuri, rentida pinda, küsida erialast nõu jne.
•• Loomeettevõtjaid tuleb üha juurde, nii otsustati ühiste murede ja küsimustega inimesed koondada loomeinkubaatorisse. Teistest äridest eristab neid intellektuaalse omandi mõiste.
•• Loomeinkubaator pakub alustavatele ja tegutsevatele loomeettevõtjatele ka koolitust, mis kõige sellega kurssi viib.
•• Ettevõtlusinkubaator on olemas ka Tartus ning loomisel Viljandis. Teenust saavad nende linnade elanikud.
Mullu sügisel tehtud küsitlusest selgus, et suurem osa Eesti ettevõtetest koostab töökeskkonna riskianalüüsid ise, spetsialisti hoolde usaldab ohtude hindamise vaid kolmandik.
Põhjustena, miks spetsialisti teenuseid vajalikuks ei peeta, tõid ettevõtjad välja firma väiksuse, töökeskkonna lihtsuse ja selle, et analüüsi tegemiseks on vajalikud oskused-teadmised endal olemas.
Samuti ilmnes, et viiendik ettevõtetest polnud varem spetsialisti koostatud analüüsiga rahule jäänud.
Seaduse järgi peavad tööandjad hoolt kandma selle eest, et ettevõtetes saaks tehtud töökeskkonna riskianalüüs. Kas seda teevad spetsialistid või ettevõte ise, on vaba valik.
Küsitluse teinud terviseameti teatel võiks eeldada, et ettevõtted on huvitatud, et selle töö teeb ära spetsiaalse väljaõppe saanud ja kogemustega asjatundja. Samas ilmnes uuringust, et enamik organisatsioone soovib töökeskkonna riskianalüüsi ka edaspidi peamiselt ise teha. Töötervishoiuspetsialisti rolli nähakse eelkõige keerulisemate töökeskkonna probleemide lahendamisel.
Toimetas: Siiri Erala
Dannar Leitmaa
Üks päev koondame, teine päev võtame uude asutusse tööle – hind riigile 10 miljonit.
Tööturuameti ja töötukassa liitmisel koondatud ja seejärel samasugusele töökohale võetud inimestele miljonitesse ulatunud koondamishüvitiste maksmine polnud vähimalgi määral õigustatud, selgub aprillis avaldatavast riigikontrolli auditi eelnõust.
Tõsi, tegu on veel eelnõuga ja ametlikke allkirju ja vastulauseid auditis ei ole, kuid see on tõsine etteheide sotsiaalministeeriumile, kes 2008. aastal ühinemise tingimused paika pani.
Eelmisel aastal tegevuse lõpetanud tööturuametist koondati nimelt 360 teenistujat, kellest 261 said töö uues töötukassas. Seejuures läks kogu koondamislaine riigile maksma 13,71 miljonit krooni ja uuesti samale tööle saanud inimesed jagasid omavahel ära 9,8 miljonit koondamiskrooni.
Ministeerium ei anna alla
„Riigikontrolli hinnangul tekib koondamishüvitisele õigus siis, kui töösuhe riigiga lõpeb ehk ametnik keeldub talle pakutud ametikohast uues asutuses,” seisab auditi eelnõus. „Koondamishüvitis on ette nähtud kompenseerimaks ametiasutuse likvideerimise tõttu töökoha kaotust ja ärajäänud sissetulekut kuni uue töökoha leidmiseni.”
Sotsiaalministeeriumi ametnikud väidavad aga siiani, et koondamishüvitisi oldi sunnitud maksma, sest riigi tööturuametist läksid inimesed tööle avalik-õiguslikku töötukassasse. „Endise tööturuameti ametniku töötingimused muutusid – töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmib töötajatega töölepingud töölepingu seaduse järgi,” selgitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats.
Ometi toob riigikontroll otse välja, et isegi juhul, kui valitsusasutus likvideeritakse või korraldatakse ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, pole koondamishüvitiste maksmine mõeldud neile teenistujatele, kes uues asutuses töökoha vastu võtavad.
Riigikontroll teeb seejuures rahandusministeeriumile ettepaneku seadust parandada.
Ka rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Tiina Tamm möönab, et kümnemiljonilisest kingitusest oleks saanud hoiduda. „Koondamissituatsiooni tekkimist saab vältida, kui asutuse ümberkorraldamist reguleerivates õigusakti rakendussätetes näha ette uuele töökorraldusele ülemineku tingimused,” lausus Tamm. „See võimalus on asutusel kogu aeg olemas olnud ja on ka tulevikus.”
Rahandusministeerium aga seadust ümber teha ei kavatse, vaid järgmisel korral üritatakse koos teiste ministeeriumidega tähelepanelikum olla.
Tööturuameti juhtum on Eestis ainulaadne, sest ei varem ega hiljem ei ole riigiasutust avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks ümber kujundatud. Seetõttu ei saavat Kääratsi sõnul võrrelda juhtumit ei terviseameti ega politsei- ja piirivalveameti loomisega. „Tegu pole apsakaga,” kinnitas Käärats.
Suur liitus väiksega
•• Töötukassa oli enne ühinemist 25 töötajaga organisatsioon, tööturuamet see-eest 360 ametnikuga suurem organisatsioon. Ometi otsustati koondada just tööturuamet ja seega maksta suuremale hulgale inimestest koondamishüvitist.
•• Vahetult pärast 4. detsembril 2008 valitsuse heakskiidu saanud ametite ümberkorraldamise otsust põhjendas sotsiaalministeerium sellist valikut avalik-õigusliku organisatsiooni eelistamisega, kuna selle juhtimises saavad võrdsetel alustel osaleda nii riik kui ka tööandjate ja töötajate esindajad. Tööturuametis osalesid juhtimises vaid riigi esindajad.
•• Tööturuameti töötajatele tehti enne uue ameti töölehakkamist ettepanek sõlmida tööleping töötukassaga, ja neil, kes lepingut ei sõlminud, avanes võimalus osaleda avalikul konkursil. Koondamishüvitisi said aga eranditult kõik töötukassa teenistujad.
•• Uude ametisse saanud inimesi ootas ees ka palgatõus, sest varem oli tööturuameti konsultantide palk olnud väike.
28. jaanuaril 2009 võttis Riigikogu vastu seaduse, millega lõpetati alates 30.04.2009 Tööturuameti tegevus ja anti ülesanded üle Eesti Töötukassale. Töötukassa võttis üle Tööturuameti ülesanded alates 1. maist 2009.
Tööturuameti likvideerimisel vabastati ametnikud avalikust teenistusest, sest kehtiva õiguse kohaselt ei olnud üleminek avalikust teenistusest töölepingulisse suhtesse võimalik isegi siis, kui jätkatakse täpselt samade ülesannete täitmist. Seda põhjusel, et Tööturuameti inimeste teenistussuhteid reguleeris avaliku teenistuse seadus ja töötukassas töösuhteid töölepinguseadus. Arvestades avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel töötamise erisusi, vabastatati Tööturuameti ametnikud ATS-i § 115 lg 1 alusel seose asutuse likvideerimisega.
Endise Tööturuameti ametnikke töötingimused muutusid – Töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmis töötajatega töölepingud töölepingu seaduse alusel. Töötingimuste muudatus algas nii põhilisest kui personali õigusliku staatuse muutusest. Tulenevalt erinevast õiguslikust alusest on erinev põhi- ja lisapuhkuse nõudeõigus, lisatasude skeem; tööstaaži arvestamise põhimõtted; pensioniõiguse erisus. Ehk siis õiguslikult on ekslik ja eksitav väide, et tegemist on ametnikega, kes jätkasid ametnikena.
Sotsiaalministeerium tööpoliitika kujundajana ei saa mööda minna töösuhete reeglitest ja neid meelevaldselt sisustada. Samale seisukohale jõudsid viidatud seaduseelnõu menetlemise käigus nii teised ministeeriumid kui Riigikogu.
Viide Rahandusministeeriumi seisukohale, et see on ainus juhtum, mille puhul kasutati sellist skeemi, on ühest küljest õige, aga jätab taas kord avamata tausta – nimelt ei ole meile teadaolevalt rohkem juhtumeid, mille puhul riigiasutus kujundataks ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Seega ei olegi seda juhtumit millegagi võrrelda. Tegemist ei olnud õiguslikult ametite ümberkorraldamisega, töötukassa õiguslik vorm (valik õiguslik juriidiline isik, mille juhtimisse on kaasatud sotsiaalpartnerid) oli muu hulgas üks tööturu struktuurireformi tingimusi, mis lepiti kokku sotsiaalpartneritega.
Töötukassa ning Tööturuameti liitmise eesmärk oli parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti tulemuslikkust inimeste tööleaitamisel. Töötukassa muutis oma maakondlike osakondade töökorraldust ja tugevdas koosseise, et konsultantidel oleks võimalik pühenduda inimeste tööleaitamisele ning pakkuda neile kiiret ja vajadustele vastavat abi töö leidmiseks. Klientide paremaks teenindamiseks loodi maakondlikesse osakondadesse infolauad, kust on võimalik saada esmast teavet Töötukassa teenuste ja töökorralduse kohta. Samuti pikenesid teenindusajad.
Tööturuameti lõpetamist reguleeriva seaduse seletuskiri.
Jana Rosenfeld
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
Tööl käiv tudeng ei pruugi pärast teenistuseta jäämist riigilt hüvitist saada. Töötukassa teatel pole tööta jäänud inimesel, kes õpib ülikoolis täiskoormusega, õigust töötuna arvel olla ja seega pole tal õigust ka töötuskindlustushüvitisele.
Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul on põhjendus sellisele korrale lihtne – tudengite tööks on õppimine ja neile on toimetulekuks ette nähtud muud tagatised. Üliõpilasel on niigi õigus ravikindlustusele ja neil on võimalik saada õppetoetusi.
Üliõpilaste õiguste eest võitleva Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Maris Mälzer juhtis aga tähelepanu sellele, et töötukassa reeglil on ka omad erandid.
Näiteks on seadustes punkt, mis ütleb, et kui tudeng on enne teenistusest ilmajäämist viimase aasta jooksul vähemalt kuus kuud tööd teinud, siis on tal õigus end töötuna arvele võtta. Samuti on selleks õigus akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel.
Masu ajal tööta jäänud üliõpilasi, kellele riigi toetus töötuskindlustushüvitise näol ära kuluks, on omajagu. Üliõpilaskondade liidu tehtud küsitluse andmetel vähenes töötavate tudengite hulk mullu ligikaudu kümnendiku võrra.
Et uut tööd pole pikka aega kestnud otsingutest hoolimata leitud, tunnistas pea kolmandik tööta jäänud õppuritest. Seejuures märkis enamik vastanutest, et ilma tööta pole võimalik rahaliselt toime tulla.
Mälzeri sõnul on nende andmete põhjal selge, et töölkäimine on suurele hulgale tudengitest toimetulekuks hädavajalik, samas ei ole osal neist praegu töökohta. «Võib arvata, et nende sissetulek tuleb perekonnalt,» ütles ta.
Õppetoetused, millele viitas Vanatalu, ei ole toimetulekuks piisavad. Põhitoetuse suurus on 875 ja lisatoetuse suurus 440 krooni kuus, kokku teeb see 1315 krooni.
Mälzer märkis, et isegi seda raha ei jagu kõikidele üliõpilastele, toetusesaajaid on kogu Eesti tudengkonnast vaid 16 protsenti. Raskustesse sattunud üliõpilastele mõeldud majandusliku toetuse jagamises valitseb üliõpilaste esindaja sõnul aga nii suur segadus, et praegu polegi teada, kui suur on selle saajate hulk, millised on jaotatavad summad ja mis alustel seda kõike tehakse.
Pääsetee
Töötuks jäänud üliõpilane saab end töötukassas arvele võtta:
• kui ta õpib osakoormusega;
• kui ta on viimase aasta jooksul töötanud vähemalt kuus kuud;
• kui ta viibib akadeemilisel puhkusel.
Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit
Siiri Erala
Lehekülg 1291 / 1592
