Artiklid
Agnes Ojala
RMK-st koondatud raamatupidajad said 2007. aasta tulemustasu tagantjärele kätte.
Osa riigimetsa majandamise keskuse (RMK) endistest raamatupidajatest, kes 2008. aasta jaanuari lõpus koondati, on varasema tööandjaga peetud vaidluse 2007. aasta boonuste üle lõplikult võitnud. Riigikohus ei ole seni ühtegi sel teemal kõrgeima kohtuinstantsini jõudnud asja menetlusse võtnud, jättes jõusse ringkonnakohtu otsuse.
2008. aasta juunis alanud vaidlus käis selle üle, kas RMK peab kogu 2007. aasta tööd teinud, kuid järgmise aasta alguses, enne aastaboonuste väljamaksmist koondatud raamatupidajatele ja asjaajajatele eraldi tulemustasu maksma.
Kuigi RMK maksis töötajaile lisaks koondamisrahale kahe kuu palga, ei olnud see mitte aastaboonus, vaid lisatasu jaanuari jooksul tööotste kiirkorras kokkuvõtmise ja sellega seotud ületunnitöö eest. Nii väitsid raamatupidajad. Tööandja selle tõlgendusega nõus ei olnud.
Nõuab täitmist
Kohus on nüüdseks siiski otsustanud, et töötajaile nende aastaboonust välja ei makstud, nõudes RMK-lt kohustuse tagantjärele täitmist.
RMK personaliosakonna juhataja Ülle Pällo sõnul ei olnud koondatuil õigust saada lisatasu, sest keskus on seda maksnud vaid neile töötajatele, kellel on RMK-ga kehtiv tööleping.
Seitset raamatupidajat ja kaht asjaajajat kohtus esindanud Siiri Grünbaum pidas pikaleveninud vaidlust mõttetuks. „Uues töölepingu seaduses on kirjas, et tööandja majandustulemustest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest,” ütles ta.
Grünbaumi sõnul oli ka varem selge, et väljateenitud tulemustasu tuleb igal juhul töötajale välja maksta, ka siis, kui töötaja on vahepeal töölt lahkunud.
RMK-d esindanud tööõigusbüroo Labour Consulting partner ja jurist Thea Rohtla ei osanud hinnata, milline võiks kohtuasjade mõju olla teistele ettevõtetele.
Taust
Koondati 43 inimest
Viiele 8880 krooni
•• RMK koondas 2008. aasta jaanuaris 43 raamatupidajat ja asjaajajat, sest raamatupidamine tsentraliseeriti.
•• Mais-juulis 2008 esitas 14 koondatut 2007. a tulemustasu nõude töövaidluskomisjoni, kus avaldused ka rahuldati.
•• 2010. aasta veebruari seisuga on jõustunud maakohtu otsused viie raamatupidaja hagides. Välja on mõistetud summa 8880 krooni töötaja kohta.
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et töösuhetest tulenevates vaidlustes peab inimene saama lahenduse mõistliku aja jooksul.
Teisisõnu on inimesel Tederi sõnul õigus eeldada, et teda puudutav küsimus otsustatakse mõistliku aja möödudes ning küsimuse lahendamisega ei viivitata ega venitata põhjendamatult.
Paraku ei suuda enamik töövaidluskomisjone avalduste läbivaatamisel järgida seaduses sätestatud tähtaega, mille kohaselt tuleb esitatud avaldus töövaidluskomisjonis läbi vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast.
Tederi sõnul aga on avaliku võimu organ kohustatud oma ülesandeid täites pidama kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest ning kui ta seda teha ei suuda, tuleb tema tegevust pidada õigusvastaseks.
Õiguskantsler soovitas tööinspektsioonil koostöös sotsiaalministeeriumiga kiiremas korras võtta kasutusele meetmed, mis võimaldaksid töövaidluskomisjonidel inimeste avaldusi kiiremini lahendada: näiteks suurendada töövaidluste läbivaatamiseks ettenähtud töötajate arvu.
Juhul, kui töövaidluskomisjonide võimekuse tõstmiseks ei jätku siiski ressurssi või kui individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tähtaegade järgimine on ebareaalne näiteks lahendatavate asjade keerukuse tõttu, tuleb õiguskantsleri hinnangul vastavalt muuta individuaalse töövaidluse lahendamise seadust, muutes töövaidluste lahendamise tähtaja küll realistlikumaks, kuid sätestades selle siiski võimalikult lühikesena.
Õiguskantsler tegi veebruaris kontrollkäigu tööinspektsiooni, et saada ülevaadet, kas ja kuidas järgib inspektsioon inimeste pöördumistele vastamisel põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
Teder jõudis järeldusele, et reeglina on inspektsioon oma tööd nendes küsimustes hästi teinud. Samuti väärib tema hinnangul tunnustamist asjaolu, et inimestele vastatakse reeglina kiiresti. Küll aga on õiguskantsleri hinnangul murettekitav töövaidluskomisjonidele esitatud avalduste läbivaatamisega seonduv.
Toimetas Kadri Ratt
Helve Toomla , jurist
•• Töötajal on kindel kuupalk. Tööandja tahab seda 20 protsendi võrra vähendada. Kas töötajale oleks kasulikum leppida kokku mitte palga vähendamises, vaid töötamises osalise tööajaga? Kuidas see mõjutab puhkusetasu? Või koondamishüvitist, töötu abiraha jms töötuks jäämise korral?
Eeldan, et tööandja soovib muuta töölepingus kokkulepitud kuupalka ilma, et ta seejuures ka tööaega vähendaks. Kui töötaja soovib lisada ka tööaja vähendamise ja töötada edaspidi osalise tööajaga, tuleks asuda läbi rääkima ja täpsed muudatused töölepingusse kirja panna. Põhimõtteliselt aga ei pea töölepingus ühe tingimuse muutmine tooma kaasa teise muutmist. Võib kokku leppida osalises töö-ajas endise palgaga või vastupidi – endises tööajas väiksema või ka suurema palgaga.
Osaline tööaeg annab rohkem vaba aega, muud kasu ei oska ma sellest leida. Väiksem palk, olgu see täis- või osalise tööaja eest, toob kaasa nii puhkusetasu kui ka keskmise palga vähenemise, seega ka väiksema koondamishüvitise. Töötu abiraha ehk töötutoetus töötaja palgast ei sõltu, küll aga arvutatakse töötuskindlustushüvitist töötasu alusel.
Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta IV kvartalis 12 259 krooni ja brutotunnipalk 74,25 krooni, teatab Statistikaamet. 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 6,5% ja brutotunnipalk 6,7%.
Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. 2009. aasta I kvartalis oli langus 1,5%, II kvartalis 4,4% ja III kvartalis 5,9%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes IV kvartalis 4,6%. 2009. aasta I , II ja III kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5%, 4,1% ja 4,9%. Detsembri lõpu seisuga oli palgatöötajaid 10,5% vähem kui 2008. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,9%) ja kinnisvaraalases tegevuses (1,7%). Brutokuupalk langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (15,9%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (6,6%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,1%). Brutotunnipalk langes kõige enam ehituses (13,8%).
Keskmine brutopalk oli oktoobris 12 226 krooni, novembris 11 891 krooni ja detsembris 12 662 krooni.
2009. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 730 krooni ja tunnis 109,05 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 5,9% ja 6,7% 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (5,1%) ja kinnisvaraalases tegevuses (2,6%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (14,6%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2008 aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (5,1%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3,5%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (13,9%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009 (krooni)
______Aasta_______I kvartal______II kvartal______III kvartal_____IV kvartal
2005__ 8 073_______ 7 427_______ 8 291_______ 7 786_______ 8 690
2006__ 9 407_______ 8 591_______ 9 531_______ 9 068_______10 212
2007__11 336_______10 322_______11 549_______10 899_______12 270
2008__12 912_______12 337_______13 306_______12 512_______13 117
2009__ ____ _______12 147_______12 716_______11 770_______12 259
Täpsem teave:
Mare Kusma
Talitusejuhataja
Palgastatistika talitus
Statistikaamet
Tel 625 9221
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
2009. aastast avaldab Statistikaamet keskmise palga andmeid klassifikaator EMTAK 2008 järgi. 2008. aasta on samuti selle järgi ümber arvutatud. Loe lähemalt: Statistika > Metaandmed > Klassifikaatorid > Üleminek EMTAK 2008-le http://www.stat.ee/30843
Kuigi haigushüvitise maksmise uus kord jõustus juba möödunud aasta juulis, valitseb tööandjate seas endiselt segadus, kuidas hüvitist arvutada.
Maksumaksjate liidu vanemjuristi Martin Hubergi sõnul sai probleem alguse, kui riik otsustas, et 4.–8. haiguspäeva eest hakkab tasuma tööandja, ning sotsiaalministeerium pidi kiiresti välja mõtlema valemi, kuidas hüvitamine toimuma hakkab.
Samas ei arvestanud ministeerium Hubergi sõnul sellega, et määrusesse, mille alusel toimub keskmise töötasu arvutamine, pole eraldi sisse kirjutatud haigushüvitise arvutamise korda. Nii on maksumaksjate liidu poole pöördunud paljud segaduses tööandjad, kes ei tea, kuidas on õige hüvitist määrata.
Kolm võimalust
Nimelt peab tööandja maksma haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja eelneva kuue kuu keskmisest töötasust, kuid Hubergi sõnul annab valitsuse määrus keskmise töötasu arvutamiseks kolm võimalust.
Töötajale väljamakstava hüvitise suurus võib seejuures sõltuvalt lähenemisest kaheksa päeva kestnud haiguse puhul küündida näiteks 913 kroonist 1663 kroonini. Sellises olukorras lähtuks töötaja hea meelega maksimaalse summa tagavast arvutuskäigust ja tööandja hoopis vastupidisest, kuid Hubergi sõnul tuleks siin leida mingi tasakaal.
«Kui see asi kohtusse läheks, siis tõenäoliselt kohus üritaks kompromissi leida,» märkis ta. «Ma ei imesta, kui kohus lihtsalt üritaks võimalikud variandid läbi arvutada ja siis võtaks keskmise.»
Samas ei saa Hubergi sõnul välistada võimalust, kus kohus ütleks, et olukord on põhiseaduse vastane ja hüvitise peab tegelikult maksma haigekassa, sest riik ei ole suutnud seda õigesti reguleerida. «Väga raske on siin öelda, milline lõplik lahend oleks,» tõdes ta.
Ametnik palub süveneda
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Egle Kääratsi sõnul ei ole aga olukord sugugi segane. Erinev lähenemine haigushüvitise väljarehkendamisele võib tema hinnangul tuleneda sellest, kui seadustesse pole piisavalt süvenetud.
Kuna töövõimetusleht antakse kalendripäevades ja tööandja maksab hüvitist kalendripäevades, siis tuleb Kääratsi sõnul keskmist töötasu arvutada samuti kalendripäevapõhiselt ehk siis sama valemi järgi, nagu tehakse puhkusetasu puhul.
Küll aga lähevad erinevalt puhkusetasu arvutamisest haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvuspühad ja riigipühad.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei tohiks haigushüvitise arvutamisel erinevaid summasid tekkida, kuid kui töötaja leiab, et tööandja on arvutanud hüvitise valesti, võiks ta eelkõige pöörduda raamatupidaja poole.
«Kui saadud selgitus töötajat ei rahulda, on tal õigus pöörduda töövaidlust lahendava komisjoni poole vähemmakstud hüvitise nõudes,» ütles Siitam. Siiani pole talle teada olevalt siiski töövaidluskomisjonides selliseid vaidlusi olnud.
Haigushüvitis
• Haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4. päevast.
• 4.–8. päevani maksab tööandja 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust.
• 9. päevast maksab haigekassa 70 protsenti töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks, mille andmed saadakse maksu- ja tolliametist.
Tööandja peab haigushüvitise välja maksma kas 30 päeva jooksul pärast haiguslehe saamist või järgmisel palgapäeval. Haigekassa maksab haigushüvitise välja 30 päeva jooksul pärast lehe jõudmist haigekassasse.
Allikas: haigekassa
Marina Lohk
Lehekülg 1295 / 1593
