Aegumine

* 01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse alusel aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
* Aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
* Enne uue seaduse kehtima hakkamist väljatöötatud põhi- ja lisapuhkused aeguvad nelja aasta jooksul. Enne 01.07.2009 väljatöötatud ja aegumata puhkused aeguvad 01.07.2013.
* Seaduse jõustumisest 01.07.2009 - 31.12.2009 väljatöötatud puhkus 14 kalendripäeva aegub 01.01.2011. Seega saab seda puhkust kasutada 2009. ja 2010. aasta jooksul.
* 01.01.2010 - 31.12.2010 kalendriaasta puhkus 28 kalendripäeva aegub 01.01.2012. Seega saab seda puhkust kasutada 2010. ja 2011. aasta jooksul. Samast põhimõttest tuleb lähtuda puhkuse andmisel ka järgnevatel kalendriaastatel.

Tasaarvestamine

01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse alusel tuleb minna üle tööaastapõhiselt puhkusearvestuselt kalendriaastapõhisele puhkusearvestusele.

Selleks tuleb:

* välja selgitada väljatöötatud kasutamata ja aegumata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus seisuga 31.12.2009 (puhkusejääk);
* tasaarvestamise käigus puhkusejääk liita 2010. kalendriaasta puhkusenõudele (28 kalendripäeva) või sellest lahutada;
* tasaarvestus teha 2010. aasta jooksul.

Kuidas teha tasaarvestust juhul, kui töötajal on jäänud eelmistel aastatel osa puhkust välja võtmata.

Töötajal on seisuga 31.12.2009 väljavõtmata 10 kalendripäeva väljatöötatud puhkust. Tema saadaolev puhkus liidetakse 2010. kalendriaasta puhkusele. Kui töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva, siis on töötajal tasaarvestamise tulemusena õigus saada 38 (28+10) kalendripäeva puhkust.

Mida saadud tasaarvestustulemusega teha? Tööandja peab andma töötajale kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust. Ülejäänud 10 kalendripäeva osas lepivad töötaja ja tööandja kokku, millal töötaja neid kasutama hakkab – kas puhkus kasutatakse ära 2010. aastal või hiljem. Siinjuures tuleb arvestada, millal puhkused aeguvad.

Kuidas teha tasaarvestust juhul, kui töötaja on eelmistel aastatel puhkust ette saanud.

Töötajal on seisuga 31.12.2009 väljavõetud 10 kalendripäeva väljatöötamata puhkust. Ette saadud puhkus lahutatakse 2010. kalendriaasta puhkusest. Kui töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva, siis on töötajal tasaarvestamise tulemusena õigus saada 18 (28-10) kalendripäeva puhkust.

Mida saadud tasaarvestustulemusega teha? Tööandja peab andma töötajale kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust. Kuna töötajal on tasaarvestuse tulemusel õigus saada 18 kalendripäeva puhkust, peab tööandja 2010. aastal andma töötaja soovil täiendavalt 10 kalendripäeva puhkust.

Viimati uuendatud: 16. Detsember 2009 kell 9:33

Agne Narusk

Jurist: paistab, et töövaidluskomisjonis ilma esindajata enam hakkama ei saa.

Enda koondamise vaidlustanud kolmeaastase lapse emale mõjus töövaidluskomisjonis külma dušina selgitus, et nn võidu korral kaotab ta rahaliselt ja töökohta ikka tagasi ei saa. „Mis mõte vaidlustamisel üldse on, kui juba ette on teada, et nii või naa jääb kaotajaks nõrgem ehk siis töötaja?” küsib pettunud naine. „Tööandja ei kaota aga mitte midagi, isegi kui tegutseb seadusvastaselt.”

Kogu lugu sai alguse 1. septembril, kui Kaia (nimi muudetud) läks pärast kahe ja poole aastast lapsepuhkust tagasi tööle. Avalduse oli ta tööandjale viinud juba paar kuud varem. Kohe esimesel tööpäeval sai Kaia koondamisteate. Viiele koondatule kümnest pakuti teist tööd, kuid mitte Kaiale. Ometi on alla kolmeaastase lapse emal sellises olukorras eelisõigus tööle jääda. Miks pakuti aga tööd hoopis teistele, ei soostunud tööandja, Eesti üks suuremaid panku, naisele selgitama.

Kaia tegi avalduse töövaidluskomisjonile, milles taotles töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja enda tööle ennistamist, tööandjale n-ö trahviks kolme kuu töötasu suuruse hüvitise maksmise kohustust.

Tööandja: lõpetage leping

Istungipäeval luges töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts ette töötaja avalduse, tööandja vastuse ning nentis fakti, et tööandja on vastavalt seadusele maksnud koondamishüvitisena välja nelja kuu töötasu (kolm kuud etteteatamisaja puudumise eest + üks kuu koondamishüvitist). Tööandja palus oma vastuses igal juhul – mis selle istungi tulemus ka poleks – vaidleja töölepingu koondamispäeva kuupäevaga lõpetada. Edasi sai Kaia aega viis minutit, et otsustada: kas ta võtab oma avalduse tagasi ja loobub kõikidest nõuetest ning talle jääb alles hüvitis või maksab koondamishüvitise tagasi, töökohast jääb ilma niikuinii.

„Kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse teatud alusel, näiteks koondamise tõttu tühiseks, tekib tööandjal õigus kõik selle tühise ülesütlemise alusel väljamakstu ka tagasi saada – antud juhul nelja kuu hüvitis,” selgitas Ilona Küüts istungil toimunut. „Seda saigi avaldaja huvides talle selgitatud, et kui me ka tunnistame töölepingu ülesütlemise koondamise tõttu tühiseks, siis tööandja taotlusel tuleb tööleping ikkagi lõpetada.” Kui tööandjalt mõistetakse välja kolme kuu töötasu suurune kompensatsioon, tuleb nelja kuu koondamisraha tagasi maksta ning ta jääb lõpuks ühe kuu rahaga miinusesse, sai naine kuulda. „Küsisime, kas tööandja esindaja oleks nõus asja arutamise edasi lükkama, et avaldaja saaks juriidilist nõu ja järele mõelda, kas jääb nõuete juurde, kuid Tallinnast tulnud esindaja ei olnud nõus veel ühte tööpäeva kaotama,” rääkis Küüts. „Avaldajale võimaldati viis minutit vaheaega, mille järel ta otsustas nõuetest loobuda. Talle sai öeldud, et see peab olema tema vaba tahe, ning ta kinnitas, et see on seda. Leian, et töötaja võitis igal juhul.”

„Ma oleks lisaks nelja kuu rahale kaotanud õiguse 270-päevasele töötuskindlustushüvitisele, mida maksab töötukassa,” põhjendas Kaia oma kiiret otsust. Või mis otsust: naine tunnistab, et ei suutnud nii suure surve all selgelt mõelda ja siiani kripeldab hinges küsimus, kas temaga käituti õigesti. Aps tuli mõttekäigus sisse tõepoolest: töötuskindlustushüvitist oleks ta saanud edasi ka siis, kui oleks otsustanud vaidlust jätkata.

„Kas tööandja oli ikka esitanud nõude koondamishüvitiste tagastamiseks?” küsis juhtunust lugedes jurist Helve Toomla. „Kui oli, siis poleks töövaidluskomisjon ju ilmtingimata pidanud seda nõuet täies ulatuses rahuldama, oleks olnud võimalik ju kõiki asjaolusid arvestada, näiteks seda, et tööandja ei täitnud oma seadusest tulenevat kohustust eelisõiguse tagamisel jpm.”

Toomla hinnangul oleks sellistes asjades hädasti vaja riigikohtu lahendit. Praegu võetakse otsuse tegemisel aluseks kunagine riigikohtu lahend – pole koondamist, pole ka õigust vastavale hüvitisele. „Paistab, et ilma advokaadita ei tule ka töötajad enam töövaidluskomisjonis toime.”

Kümmekond loobumist kuus

•• Tööinspektsiooni eestkõneleja Heidi Vilu sõnul oli viimase kuu aja jooksul töövaidluskomisjonides kümmekond sellist juhtumit, kus avaldaja oma nõudest loobus.

•• Üldse registreeriti 23. oktoobrist 23. novembrini tööinspektsioonis 457 töövaidlusasja, millest 445 juhul on avaldajaks töötaja ja 12 juhul tööandja.

•• 185 juhul on tegemist maksmata töötasu nõudega, 122 juhul maksmata jäänud lõpparve nõudega, 107 juhul on vaidlustatud töölepingu ülesütlemist.

•• Tööandjatele on enamasti probleemiks töötaja põhjuseta töölt lahkumine.

Kommentaar : Äärmiselt kahetsusväärne juhtum

Egle Käärats, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler:

•• Tööandja väidetav vastus, et teise töö pakkumise ja eelisõiguse rakendamine ei olnud põhjendatud, on asjatundmatu. TLS § 89 lg 5 alusel on alla kolmeaastast last kasvataval töötajal eelisõigus tööle jäämisel, seda pidanuks tööandja hindama.

•• TLS § 92 lg 2 alusel pidanuks töövaidluse lahendaja kasutama nn pööratud tõendamiskohustust ehk õiguspärast käitumist peab tõendama tööandja, mitte ebaseaduslikkust töötaja. Seda esitatud kirjelduse järgi töövaidluskomisjon oma nõuandes hinnanud/arvestanud ei ole.

•• Tööle ennistamist tõepoolest enam nõuda ei saa (v.a rasedad, rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajad või töötajate esindajad.) Töösuhe on väga isiklik suhe ja seega on keeruline seda jätkata, kui inimestevahelised suhted on lõplikult rikutud.

•• Lapsevanema kaitseks on seatud eelviidatud pööratud tõendamiskohustus, st vaidluse korral eeldab vaidlusorgan rikkumist ja nimetatud juhtumi korral pidanuks tööandja sisuliselt põhjendama koondamist ja töötajate valikut.

•• TLS § 109 lg 1 alusel ei ole kohus või töövaidluskomisjon seotud kolme kuu töötasu suuruse hüvitise määramisega, vaid võib seda muuta sõltuvalt asjaoludest. Seega, nimetatud juhul pidanuks töövaidluskomisjon hindama tööandja õigusvastase käitumise raskust ja asjaoludest lähtuvalt määrama õiglase hüvitise.

•• Ekslik on väide, et töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamise korral TLS § 107 lg 2 alusel jääb inimene ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist. Kui tööandja koondab töötaja, töötaja vaidlustab koondamise ja töövaidlusorgan tunnistab ülesütlemise ebaseaduslikuks, kuid lõpetab töölepingu sõltumata sellest, kumb pooltest lõpetamist taotleb, on tegemist nn sunnitud töötusega ja sellest tulenevalt on töötajal õigus töötuskindlustus-hüvitisele (vt töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1).

•• Koondamishüvitis ja tööandjale antud võimalus etteteatamist rahaga hüvitada on eri asjad. Seega, kui vaidluse lõpuks selgub, et tegemist ei olnud koondamisega, ei ole mõistagi töötajal õigust koondamishüvitisele. Etteteatamisaja asemel makstud hüvitise koondamishüvitisena tagasi nõudmisel ei ole mingit alust. Etteteatamise nn kinnimaksmine on tööandja valik.

•• Kokkuvõttes on nimetatud juhtum äärmiselt kahetsusväärne, sest eksitava nõuande tõttu on töötaja loobunud oma nõude menetlemisest ja kaotanud sellega osaliselt talle ette nähtud hüvitised ja õigused.

Agne Narusk

Netiportaalid pakuvad asjalikke näpunäiteid, mida tähtsate otsuste tegemisel arvestada.

www.hm.ee

Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehest võikski alustada. Sealt leiab põhjaliku hariduspuu, mis aitab selgeks teha, mida on selleks vaja, et ühte või teise kooli astuda. Milline on Eesti tasemeharidus, millised võimalused on põhikooli-, gümnaasiumi- või kutsekooli lõpetajal, kus saavad õppida täiskasvanud ja palju muud. Kui põhimõisted selged, võib edasi liikuda.

www.rajaleidja.ee

See põhjalik karjääri planeerimist toetav portaal abistab nii noori kui ka täiskasvanuid ning pakub hariduse, tööturu ja elukutsete teemalist infot. Portaalil on kolm alajaotust: noorele, täiskasvanule ja suunajale (lapsevanem, õpetaja jt). Siit leiab koolilõpetaja riigieksamite ettevalmistuskursused, lahtiste uste päevade toimumisajad, õppeasutuste kontaktandmed, erinevaid töövõimalusi, teavet välismaal õppimise ja töötamise kohta. Lisaks sündmused, stipendiumid ja konkursid. Alustuseks võiks täita ära mõne sealse testi, mine tea, ehk aitab eesmärgile lähemale.

Rajaleidja täiskasvanuosast saab lugeda Eesti tööturu prognoosidest ja erinevatest täiendusõppe võimalustest. Sealt leiab infot tööle kandideerimise kohta ning vajaliku dokumentatsiooni, samuti viiteid lepingutele ja palgainfot.

Hiljuti tegi portaal läbi põhjaliku uuenduskuuri ning on nüüd selgema ja lihtsama väljanägemisega. Portaali pani käima ja koostas sisu SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus.

www.tugi.ee

See portaal on pigem mõeldud neile, kes jäänud töötuks, plaanivad töökohavahetust või ettevõtlusega alustamist ning on ühtlasi Lõuna-Eesti kandi inimesed. Kuid nõu võivad meili teel küsida ka õpilased. E-nõustamine on mugav: ei pea ise kohale tulema ja võib ka anonüümseks jääda. Tasuta pealekauba.

www.valgamv.ee/web.nsf/

Kutsenõustamine Valgamaa õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele. Kodust lahkumata saab teha mitmeid huvitavaid teste, lugeda ametikirjeldusi, otsida erialast kirjandust, leida vajalikke internetiviiteid jne.

www.nip.ee/

Noorteportaal, kuhu noored ise on koondanud kõik vajaliku, mida eakaaslastel peaks vaja minema. Piisab, kui uurida NIP-d, siis pole rohkem vaja interneti rägastikus uidata. Infot saab õppimise, töötamise, välismaale mineku, vabatahtliku tegevuse jms kohta.

www.kny.ee/

Lõpetuseks: siit leiab kõikide karjäärinõustajate kontaktid, et silmast silma kohtumine kokku leppida. See on Eesti karjäärinõustajate ühingu kodulehekülg. Oma tegemisi tutvustavad nad nii: „Karjäärinõustaja abistab ja toetab inimesi karjääri planeerimisel, elukutse, töö, koolituse ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel ning tööotsimisoskuste arendamisel.”

Helve Toomla

Arvestuse üleminek tööaastalt kalendri-aastale sunnib töötajat puhkust võlgu võtma.

Kui seni anti töötajale puhkust tööaasta eest, siis uue töölepinguseaduse järgi saab puhkust võtta iga kalendriaasta eest. Kuidas nüüd puhkusepäevi arvutada nii, et iga töötaja saaks kätte selle, mis talle seadusega kuulub, tekitab üksjagu segadust.

Levinud seisukoha järgi on asi väga lihtne – selgitame välja, kui palju on igal töötajal 31. detsembri 2009. aasta seisuga väljateenitud ja -teenimata puhkusepäevi ning lisame need järgmise aasta puhkusele. Või vastupidi: vähendame nende võrra puhkust.

Oletame, et töötaja Ants on kunagi tööle tulnud 2. juulil. Tema viimane tööaasta oli 2. juuli 2008 – 1. juuli 2009 ja selle eest puhkas ta tänavu juulis ettenähtud 28 kalendripäeva kenasti ära. 31. detsembri seisuga on sama inimene välja teeninud puhkust 14 kalendripäeva töö eest, mida ta tegi 2. juulist kuni 31. detsembrini (puhkuseaeg juulis arvatakse puhkuse õigust andva tööaasta hulka). Seega peaks selgituse kohaselt olema Antsu puhkus tuleval aastal 42 kalendripäeva (14 päeva 2009. aasta eest ja 28 päeva kogu järgmise kalendriaasta eest). Kui töötaja kogu selle puhkuse näiteks 2010. aasta juunis-juulis ära kasutab, on ta saanud sama kalendriaasta eest puhkust avansina ehk laenuna poole aasta eest – juulist detsembrini kokku 14 kalendripäeva.

Oletame edasi, et Ants tuleb puhkuselt tagasi ja mõne nädala pärast ta koondatakse. Sel juhul on tööandjal õigus töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 78 lõike 3 alusel laen ehk avansina saadud puhkuseosa tasu ilma töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada. Töötajale tähendab see, et ta jääb ilma ligikaudu poolest kuutöötasust. Siinjuures tasuks meenutada, et kehtivuse kaotanud palgaseaduse kohaselt ei olnud koondamise korral selline kinnipidamine lubatud, nüüd on see võimalik olenemata töölepingu lõpetamise alusest.

Puhkus võlgu?

Samasugune olukord võib tekkida ka tööandjal, kui töötaja tööleping lõpeb nii, et tal polegi palka, millest saaks puhkusetasu kinni pidada. Tööandja eelis on küll see, et põhimõtteliselt võib tema minna seda töövaidlusorgani kaudu tagasi nõudma, kui töötaja raha tagastamisest vabatahtlikult keeldub. Töötajal pole selles osas midagi vaielda: seadus ütleb, et puhkust saab ainult töötatud aja eest ja tema ei olnud tervet puhkust välja teeninud. Ehk siis jäi ta võlgu.

Uue korraga kaasnevatest selgitusest loeme välja, et järgmisel kalendriaastal ja edaspidigi sunnitakse igal aastal tööandjat andma ja töötajat võtma puhkust avansina ehk laenuna. Ometigi antakse laenu ikka ühe poole soovil ja teise nõusolekul. Töötaja ning tööandja peaksid enne sellist tehingut omavahel kokku leppima. Kui kokkulepe on olemas, pole kõnealuse seisukohaga probleemi. Kui aga töötaja ei soovi sellist avanssi võtta, ei tohiks keegi talle seda peale suruda. Või kui tööandja siiski ühepoolselt soovib just niimoodi puhkust anda, tuleks tal töölepingu lõppemisel loobuda seaduslikust võimalusest avansina antud puhkuseosa palgast kinni pidada. Selline kokkulepe tuleks töölepingusse kirja panna.

Sundpuhkust vältides

Et sellist nn sundpuhkuse andmist ja võtmist vältida, oleks eeltoodud näite puhul töötajal mõistlikum puhata järgmisel aastal 28 kalendripäeva. Sellest on 2009. aastal teenitud 14 päeva ja 2010. aasta esimesel poolel teenitud 14 päeva. Nii oleks täidetud ka töölepinguseaduse nõue anda põhipuhkust töötatud aja eest ning ka sama sätte lõige number kolm, mille järgi on iga töötatud kalendriaasta eest töötajal õigus põhipuhkust saada täies ulatuses. See on üldjuhul 28 kalendri-päeva ja Ants saab seda töötatud aja eest 2009. ja osaliselt 2010. kalendriaasta eest.

Lisapuhkused kaovad

Uue TLS-i järgi:

•• Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Alaealistel ja töövõimetuspensionäridel 35 kalendripäeva, haridustöötajatel kuni 56 kalendripäeva.

•• Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.

•• Lisapuhkusi enam pole (allmaa-, tervist kahjustava töö tegijatele jne).

•• Puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul.

•• Puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega. Puhkuste ajakava tuleb koostada I kvartali jooksul. Ajakavas tuleb ära näidata kõik saadaolevad puhkused.

•• Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks).

Allikas: uus TLS, § 54—71

Katre Pilvinski

Peaaegu kaks inimest kolmest otsustas eile õhtuks mitte jätkata teise pensionisamba makseid - pangad näevad selle taga ka negatiivset tähelepanu fondide suhtes.

"Alates riigi otsusest ja väärtpaberiturgude turbulentsist on teise samba kriitika kestnud pikemat aega. Loogilise tulemusena on tekkinud usaldamatus süsteemi vastu," rääkis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

SEB Pangas jätkab eilse seisuga 42% teise sambaga liitunutest makseid fondi ka järgmisel aastal. "Aga samas on pilt palju positiivsem, kui me alguses arvasime. Esialgu oli kõige optimistlikum prognoos SEB teise samba jätkajate suhtes 25%," tõdes Holst.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4517/uud_uudidx_451704.html