Artiklid
Virge Haavasalu
Põlvamaal kolme farmi majandavasse Ekso Farmi töötukassa saadetud inimestest ei kõlvanud mitte ükski, töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis lubab töövahenduses peagi uut kvaliteeti.
"Töötukassa ei tee minu arust piisavalt tööd, sest ega need inimesed meile tööle küll sobilikud ei olnud, kelle töötukassa saatis," rääkis Ekso Farmi raamatupidaja Krista Hainsoo lüpsja, söötja-operaatori ja farmitöölise ametikohale mõeldud inimestest. "Me paraku ei saanud nendest ühtegi tööle võtta. Kellel oli probleem alkoholiga, kellel oli igasugu muid hädasid."
Heinsoo: töötukassa võiks terad sõkaldest eraldada
Pidevalt inimesi tööle võtnud raamatupidaja leidis, et töötukassa võiks töötajaid eelnevalt enam välja selekteerida, kui neid firmadele vahendama hakkab. "Võib-olla ei peaks arvestama nii palju inimese endist töökogemust, sest tavaliselt saadetakse need, kes on sama tööd teinud," pakkus ta, põhjendades, et inimesest lahtisaamisel on ju ka alati mingi põhjus.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4499/uud_uudidx_449907.html
Merike Tamm
Haridustöötajate liidu kõigis Eesti haridusasutustes tehtud küsitlusest selgus, et mitu kooli on eelarve kokkuhoiu nimel õpetajaid palgata puhkusele saatnud ning mitmed kavatsevad seda teha ka saabuval talvevaheajal.
Haridustöötajate liidu esimees Sven Rondik ütles, et liit küsis oma enam kui 500 Eesti haridusasutuses töötavatelt usaldusisikutelt infot, missugustes haridusasutustes on õpetajaid saadetud tasustamata puhkusele või kavatsetakse seda teha.
Kõige enam oli selliseid koole Viljandimaal - Viljandi kõik koolid, samuti maakonnas kolm kooli, Haapsalus ja Läänemaal kaks, Võrumaal, Tartumaal ja mujal veel üksikuid. «Kindlasti on neid rohkemgi, kui meile teada, sest osad vastasid, et teame küll, aga me ei julge öelda,» lisas Rondik.
«Viljandi linnavalitsus tegi isegi niisuguse huvitava pöördumise, et õpetajad võtaksid tasustamata puhkust, et hoida kokku kooli eelarvelisi vahendeid. See on tegelikult jama, sest õpetaja palk on ju niigi väike ja kui ta loobub oma nädalasest töötasust, see on tema jaoks kaunis raske asi!» pahandas Rondik. «Teiseks pole õige selle õpetaja palga abil eelarvelisi küsimusi lahendada.»
Ta mõistis, et koolidel on raske olukord, kuid tema hinnangul tuleb loobumisi teha mujalt. «Õpetaja palgarahad tulevad ju riigieelarvest ja seda kindla sihitusega antud raha ei saa kasutada muuks otstarbeks, näiteks mõne asja ostmiseks, see on seadusevastane.»
Rondik rõhutas, et tasustamata puhkust saab anda ainult töötaja avalduse alusel kahepoolsel kokkuleppel. «Aga seda tehakse siis niimoodi, et võtame nimekirja kokku ja igaüks tuleb kirjutab alla omal vabal tahtel - sunniviisiliselt, et tahab palgata puhkusele minna.»
Samuti on valitsuse otsusega kehtestatud õpetajate palga alammäärad, mille õpetaja peab igakuiselt kätte saama. Nädalaks palgata puhkusele minnes kaotab aga pedagoog 25 protsenti oma kuupalgast.
«Kui saadame õpetaja tasustamata puhkusele, siis ju koolis midagi ei toimu - ei õpilasekskursioone, ringe, tavaliselt toimuvad sel ajal ka nõupidamised, seminarid, täiendused - nüüd on kõik surnud värk!» lisas haridustöötajate liidu juht.
Töötukassa eesmärk on teha tihedat ja aktiivset koostööd tööandjatega – minna ise tööandjate juurde, mitte oodata, kas ja millal meie juurde tullakse, rääkis töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Meil on tööandjatele pakkuda hea kvalifikatsiooni ja töökogemusega töötajaid ja meil on ka võimalusi toetada töötajate töölevõtmist," kinnitas ta. "Kindlasti on meil veel palju teha, et oma teenuseid ja nende pakkumist arendada ning tööandjale atraktiivsemaks muuta, aga selle nimel me tööandjatega koostööd teemegi," rääkis Paavel.
Kirjeldades koostöövõimalusi tööandjatega märkis töötukassa juht, et nende kõigis maakondlikes esindustes töötavad tööandjate konsultandid – suuremates kaks, väiksemates üks –, kelle tööks on tööandjatega suhtlemine. "Töökohtade või tööpraktika võimaluste leidmine tööandja juures, tööandjate tööjõu vajaduse väljaselgitamine, töötukassa teenustest teavitamine," nimetas ta.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.ap3.ee/article/2009/11/12/Tootukassa_juht_eesmark_on_minna_ise_tooandja_juurde
Töötukassa töövahendus on terava tähelepanu all ja seda hakatakse rohkem välja arendama, lubas tööandjate keskliidu juhist töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis.
"Töötukassa järgmise aasta eelarves on oluliselt rohkem panustatud just töövahendusele. Töövahendusportaal tuleb täiesti uutel alustel,“ kinnitas ta. Kui ettevõtjatel on etteheiteid töötukassale töövahenduse loiduses, siis võib seda tema hinnangul panna üleminekuaja arvele.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.ap3.ee/article/2009/11/12/Tarmo_Kriis_toovahendus_on_terava_tahelepanu_all
Helve Toomla, jurist
•• Töötaja haigestus raskesti puhkuse ajal augusti lõpus. Samal ajal pärast töövõimetuse tekkimist ta koondati. Kindlustuskaitse lõpeb teatavasti kahe kuu möödumisel tööandja sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Kuidas on tagatud edasine ravi, kui inimene end ka töötuna registreerida ei saa, sest ta on töövõimetu?
Kahjuks saan vastata ainult seda, et haigushüvitist saab see töötaja küll kuni töövõimetuslehe lõppemiseni, kuid tasuta ravile tal pärast kahe kuu möödumist enam õigust ei ole, kui ta ei ole end töötuna arvele saanud võtta. Õige on seegi, et töötuks loeb seadus isikut, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Töötu otsib tööd, kui ta täidab individuaalset tööotsimiskava ning on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma. Ravikindlustuse seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus omavahel sellise erakordse juhtumi puhul ei haaku. Jääb ainult loota, et asjaomased ametid seda küsimust loevad ja algatavad peatselt vajalikud seadusemuudatused.
•• Olen põhikohaga töötav vanaduspensionär. Töötuskindlustusmakset mul maksta ei tule. Kas tööandja peab minu pealt maksma töötuskindustusmaksu?
Jah, tööandja töötuskindlustusmakset tuleb maksta ka vanaduspensionärile makstavalt tasult.
•• Minu poeg töötab väikeses ehitusfirmas. Augustist alates pole firmal tööd, mingit raha üle ei ole kantud, ehitusjuht telefonile ei vasta. Poeg leidis töö Soomes. Kas peab praegusele tööandjale teatama oma uuest töökohast? Kuidas seda teha, kui tööandja ei võta telefoni? Kas SMS-teadet loetakse teateks?
Loodetavasti on küsija pojal ehitusfirmaga sõlmitud tööleping ja raha all mõistab ta saamata töötasu. Töötajal võib üheaegselt olla mitu töölepingut. Teise tööandja juurde, sh Soome, võib tööle minna näiteks nii, et taotletakse seal töötamise ajaks siinselt tööandjalt tasustamata ehk palgata puhkust. Sel juhul jääb tööleping praeguse tööandjaga kestma ja palgata puhkuse järel töötatakse taas siin.
Teine võimalus on tööleping praeguse tööandjaga TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles öelda, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Sama seaduse § 100 lg 4 kohaselt peab tööandja sel juhul maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui töö Soomes on tähtajatu, tuleb siinne tööleping kindlasti lõpetada. Ülesütlemisavaldus oleks arukas kirjutada kahes eksemplaris, üks saata tähitud posti ja väljastusteatega tööandja ametlikul aadressil. Postikviitung ja avalduse teine eksemplar jäävad töötajale tõenditeks selle kohta, et ta on töölepingu üles öelnud. Pärast avalduses näidatud kuupäeva tal enam töötegemise kohustust ei ole, tööleping on lõppenud ka sel juhul, kui tööandja pole avaldust vastu võtnud või sellele reageerinud. Saamata palka tuleb siis nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1305 / 1592
