Artiklid
•• Septembris olid sunnitud üle 20 kauaaegse töötaja koondama eelkõige tootmisettevõtted — rõiva-, seadme-, masina- ja turbatootjad. Kas sellest võib välja lugeda, et varem või hiljem satub töötute nimekirja suurem osa tootmistöölistest olenemata valdkonnast?
Vastab
Raul Eamets
Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor
„Ei saa väga üldistada ja öelda, et kõigil tootjatel läheb halvasti. Sellest on palju kirjutatud, et odavale tööjõule orienteeritud ja vähest lisandväärtust andvad harud, mis ei suuda endale mingit erilist nišši leida, kaovad Eestist lähiaastatel ära. Õmblusettevõtted on hea näide sellisest töökohtade kadumisest. Heal juhul jäävad siia ettevõtte juhtimine, turundus- ja kaubandustegevus, tootmine kui selline kolib riikidesse, kus tööjõud on kordi odavam, eelkõige Aasiasse. Seega ei tohiks õmblusettevõtetes toimuv koondamine küll kellelegi üllatav olla.
Samasugune saatus tabab lähiaastatel suure tõenäosusega naha- ja jalatsitööstust, ka odavale tööjõule orienteeritud plastitööstust, samuti elektroonikatööstust (sarnaselt Elcoteqi juhtumiga). Raskeid aegu elab Eestis praegu üle puidutööstus ja sellega seotud tootmine, sest ehitusturg on ka naaberriikides kokku tõmbunud, ekspordimahud vähenenud, tooraine kraanid Venemaalt kinni keeratud. Suure tõenäosusega see sektor toibub, kui jälle ehitama hakatakse. Ja kui veel Venemaaga osataks asju ajada, siis võiks rääkida isegi endise hiilgeaja tagasi tulemisest. Samal ajal peaks ka puidusektor rohkem rõhku panema suurema lisandväärtusega toodangu ekspordile. Selle asemel et müüa laudu ja prusse, peaks palju rohkem palk-, moodul- ja muid maju välismaale püsti panema. Aga nagu öeldud, ehitussektor seisab igal pool.
Kokkuvõtteks võib öelda, et alati pole peamine põhjus, miks ettevõttel halvasti läheb, majanduse madalseis. Tegemist võib olla hoopis Eestis hääbuvate harudega või on süüdlaseks halb ilm. Pole parata, turvas on selline tooraine, millest saab midagi teha ainult ilusa ilmaga.”
Suuremad koondajad
•• Viis ettevõtet, kes koondasid septembris enim: TTK Grupi AS, pealisrõivaste tootja, koondas vähemalt 54 töötajat; Tennet AS, meeste- ja naisterõivaste tootja, vähemalt 46 töötajat; AS VGT, kontrollinstrumentide tootja, vähemalt 32 töötajat; AS Matork, turbatootja, vähemalt 30 tööta-jat; AS Hekotek, puidutööstusele erimasinate tootja, vähemalt 28 töötajat.
•• Arv märgib vaid neid inimesi, kes selleks ajaks olid ettevõttes töötanud vähemalt viis aastat ja kellele ettevõte taotles korrektselt teise osa hüvitisest töötukassast (kindlustushüvitis koondamise korral).
Agne Narusk
Isegi töötukassasse või koolitusele minek on rist ja viletsus, ütlevad maainimesed.
„Valgjärve vallas on 89 töötut. Mureks on koolitustel osalemine. Üks proua räägib, et talle pakutakse töötukassa Põlvamaa osakonna kaudu koolitust Tartus, kuid tal pole võimalik seal käia − bussisõiduks ei jätku raha. Oleks võimalus saada sõbranna autoga, kuid bensiiniraha oleks ikkagi vaja maksta. Töötukassa hüvitab sõidukulud peale nende tegemist, vastavalt koolitusel osalemise päevadele.”
Nii seisab Mobi blogis, kuhu mööda Eestit ringi sõitvad töötukassa inimesed panevad kirja, mida nad on pealinnast kaugel näinud ja sealsetelt elanikelt kuulnud. Mobi on mobiilse nõustamise ringsõit. Kuu aja jooksul on töökoha leidmist, töötuks registreerimist, tööõigust jms puudutav teave tulnud kaugelt kandi inimestele ratastel kätte. Läbi on sõidetud Jõgevamaa, Tartumaa kaugemad nurgad, Võru- ja Põlvamaa.
„Inimeste peamine mure oli mõistagi seotud töökoha kaotusega ning kõigil oli soov uus koht leida. Korduvalt oli juttu sellest, et lähedal on mitu suuremat asulat ja linna ning kui kohapeal tööd pole, siis saaks ka eemal tööl käia, kuid bussiliiklus on väga harv ning elukohta vahetada ei tahaks” − blogi 6. oktoobri sissekanne. Mobi teisel päeval on töötukassa inimesed jõudnud Jõgevamaale Puurmanisse. Õhtul Sadukülas kurdavad naabrid sama: raske on kuhugi minna, sest ühissõidukid käivad harva nagu jõuluvana.
„Jah, on küll tore, et stipendiume (tööturukoolitusel − toim) on suurendatud, samuti on vahva, et sõidukulud täies mahus kompenseeritakse, aga... kui tuleb piskust otsustada, kas osta leiba või bussipilet, siis on vähe abi sellest, et järgmisel kuul kulud kompenseeritakse,” vahendab Mobi blogi Pala inimeste muret, kes on olnud kaua tööta ja vaevaga kogutud säästud ammu „ära elanud”. Nädal hiljem räägib Setumaa rahvas, et kunagi tulevikus − kui koolitus läbi − makstavast sõiduhüvitisest on vähe kasu, kui just nüüd ja praegu pole sentigi võtta, et õppima sõita. Aga kuu aega iga päev Meremäelt Võrru koolitusele käia tähendab 3000-kroonist väljaminekut, toob blogi ära rahva rehkenduse.
Paneks jõe teistpidi voolama?
Põlvamaal Ahjal tegi rahvas ettepaneku: töötukassa võiks võimaluse korral määrata ühe kandi inimestele vastuvõtu samaks päevaks, siis saaks näiteks sotsiaaltöötaja nad Põlvasse sõidutada. Või mõni oma kandi inimene, kel on maakonnakeskusse asja. Vallas on üle 50 töötu. Kanepis nn autoabi juba toimib: sotsiaalnõunik Tiiu Urm on mõned oma valla 112 töötust toonud autoga Mobi nõustamisele.
Tartumaa Võnnu inimesed arvavad, et ühel päeval kuus võiks töötukassa konsultant tulla ise valda. Töötu jaoks on sõidupilet liiga kallis. Kui seda kohe kuidagi ei saa, siis võiks ju hüvitada ka igakuise töötukassas „märkimas” käimise kulud, laiendab Kolkja rahvas jõe teistpidi pööramise mõtet.
Mis on Mobi?
•• Mobi on töötukassa mobiilse nõustamise ringsõit, mis on nüüdseks kuu aja jooksul jõudnud Jõgevamaale, Tartu-, Võru- ja Põlvamaale. Ees ootavad Valga- ja Viljandimaa.
•• Mobiilsel nõustamisel räägitakse inimestele, kellele tööturuameti teenused on elukoha tõttu raskesti kättesaadavad, kuidas leida tööd ja mis on tööotsingute puhul oluline. Ka saab end töötuna arvele võtta ja vastuvõtuaja kokku leppida.
•• Töötukassa karjäärinõustamise teenusejuhi Lana Randaru sõnul on üsna tõenäoline, et järgmine Mobi võtab ette kogu Eestimaa ja miks mitte lausa kaks korda aastas. Kuid esimene Mobi alles käib ning kokkuvõtted ja plaanid tulevikuks on tegemata. Teenusejuhi sõnul esitasid inimesed palju küsimusi ka palga, maksunduse ja töösuhete kohta, nii on põhjust mõelda teistegi spetsialistide kaasamisele.
*Täna jõuab töötukassa buss Valgamaale: kell 11 oodatakse huvilisi Tõlliste vallas Tsirguliina kultuurimajas, kell 16 Õru vallas Õru koolimajas.
Kommentaar
Lana Randaru,
töötukassa karjäärinõustamise teenusejuht
„5. oktoobril oli Mobi esimene päev Jõgevamaal ja kohe kerkis rahva hulgast küsimus: aga kuidas minna tööle, kui esimene buss läheb hommikul kell 10? Mõnes vallas öeldi, et nad püüavad midagi transpordi teemal ise ära teha, näiteks ühendada vallaelanike tööleviimine ja -toomine koolibussi sõitudega. Vallaesindajate ükskõiksust ei näinud me mitte kuskil, ikka mõeldi inimestega kaasa. Iseasi on see, millised vahendid valdadel selleks üldse on, et bussisõitu korraldada. Ning tõsisem mure kui hõre liiklus on paraku inimeste motiveeritus.
Ise pakkusin, et mida veel ise teha saaks, on kambakesi ühe autoga tööl käimine. Nii saaks bensiiniraha ära jagada ja see poleks nii suur. Kuid siin on vaja inimest, kes algatuse ja asjaajamise enda peale võtaks.”
Kommentaar
Enel Maide,
Puurmani valla sotsiaalnõunik
„Jõgevamaal pole transport nii suureks probleemiks kui näiteks Lõuna-Eesti äärealadel. Meil on keskused üsna lähedal. Kuid ette seda ikka tuleb ja inimesi, kellele bussiajad muret teevad, leidub. Mobi-päeval sai välja öeldud, et püüan selles küsimuses midagi omalt poolt ette võtta. Kuidas ja mida, veel ei tea, kuid ilmselt tuleb rääkida ka bussifirmadega.
Olen seda meelt, et alati on võimalik lahendus leida. Kui inimene tahab, küll siis saab, kui inimene ei taha, siis ei saa ka.”
Blogi:
http://mobi-tootukassamobi.blogspot.com/
Helve Toomla,
jurist
•• Olen töötanud kaks aastat ja mind koondati. Sain töökohast ühe kuu eest koondamishüvitist. Kas mul on õigus saada riigilt veel ühe kuu jagu hüvitist? Kui on, siis mida peaksin selleks tegema? Vormistasin end töötuks ja töötukassast öeldi, et hakkan saama ainult töötu abiraha 950 krooni kuus. Kas see on nii?
Kahjuks maksab töötukassa kindlustushüvitist koondamise korral üksnes neile, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat. Väiksema staaži korral jääb koondamishüvitiseks ainult tööandja poolt makstav ühe kuu keskmine töötasu.
Teine hüvitise liik on aga töötuskindlustushüvitis, mida töötukassa samuti koondamise korral maksab, kui inimene on töötuna arvele võetud ja tal on töötuskindlustusstaaži (on tasutud töötuskindlustusmaksu) vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui küsijal on need tingimused täidetud, peaks ta seda hüvitist saama. Selgitamaks, miks talle seda ei määratud, tuleks pöörduda töötukassasse.
Töötu abiraha ehk seaduse keeli töötutoetus on jälle omaette abi liik ja seda makstakse inimesele, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva tööga hõivatud. Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust ühel ajal ei maksta. Kuna vanaduspensionäre ega alla 16-aastaseid noori (see nimekiri on pikem) töötuna arvele ei võeta, siis ei ole neil ka õigus saada töötuskindlustus-hüvitist ega töötutoetust.
Kõigil, kes tunnevad töötuse ja sellega seotud küsimuste vastu huvi, tasuks lugeda töötukassa koduleheküljel www.tootukassa.ee avaldatud selgitusi või helistada infotelefonile 15501.
Täpsustus
•• 6. oktoobri töölehes avaldatud vastuses tegin olulise mõistelise vea, kirjutades, et TLS-i § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu korraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi. Sellisel juhul on tegemist ikka erakorralise töölepingu ülesütlemisega. Erinevus erakorralise ja korralise ülesütlemise vahel seisneb selles, et esimesel juhul on alati vajalik mõjuv põhjus, teisel juhul ei pea põhjust ütlema. Tööandja ei saa töölepingut üldse korraliselt üles öelda. Palun lugejatelt vabandust!
Helve Toomla
Rahandusministeerium tuletab meelde, et kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamise otsuse tegemiseks on aega veel novembri lõpuni. Pensionifondi osakute vahetamise avaldusi ja sissemaksete uude pensionifondi suunamise avalduste esitamise aeg lõppeb 31. oktoobril.
Kuigi kohustusliku kogumispensioni maksete tegemine on ajutiselt peatatud, on igaühel võimalus otsustada, kas jätkata maksete tegemist juba 2010. aastast või alustada maksete tegemist siis, kui seda teeb ka riik. Kui II sambaga liitunu soovib jätkata maksete tegemist, tuleb tal esitada vastav avaldus. Maksete tegemise avaldusi võtavad vastu kontohaldurid – pangad ja Ergo Elukindlustuse AS. Avaldust saab esitada ka pensionikeskuse veebilehe alajaotises „minu konto”. Tuletame ka meelde, et maksete jätkamisest tuleb kindlasti teavitada ka oma tööandjat.
Kui reeglina tuleb maksete jätkamisel arvestada üksnes inimese enda panusega, siis nende puhul, kes on sündinud aastatel 1942 – 1954, lisandub inimese panusele riigilt juurde ka harjumuspärane 4 protsenti tema eest makstava sotsiaalmaksu arvelt.
Kuivõrd sissemaksete ajutine peatamine on korraldatud selliselt, et nii riik kui II sambaga liitunu teevad vaikimisi sissemaksete tegemises pausi, siis neil, kes 2010. aastal makseid teha ei soovi, avaldust esitada vaja ei ole. Makset hakatakse tasuma jälle 2011. aastal, kuid siis tavapärasest poole väiksemas ulatuses. Tavapärane sisemaksete süsteem taastub aastal 2012.
Tänavu on kohustusliku kogumispensioniga viimast aastat veel võimalik ühineda 1977-1979 aastal sündinutel. Avalduste esitamise tähtaeg on 31. oktoober.
Kohustusliku kogumispensioni ja maksete tegemise kohta saab lisainfot rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee või pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee.
Lugupidamisega
Katrin Reimann
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 611 3049
Mobiil: 53 030 146
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Anneli Ohvril
Kuidas oleks võimalik naabrit aidata nii, et inimene ei rikuks maksu- ja tööseadusi?
13. oktoobril kirjutas töörubriik juhutöö tegemise võimalusest („Tahad naabrit aidata? Paku talle tööotsa või mine ise appi”). Idee luua internetis üks koht, kust oleks võimalik leida ja pakkuda just lühikesi lihtsaid tööotsi, koorus välja Minu Eesti mõttetalgutelt. Ka toona arutleti, kuidas oleks võimalik naabrit aidata nii, et ei rikutaks maksu- ja tööseadusi.
Kuidas sellega siis on?
Eraisikud nagu juriidilised isikudki saavad sõlmida töö tegemiseks omavahel lepingu, kus määratakse ära töö sisu, töö tegemise aeg, selle eest makstav tasu, töö kvaliteet jne.
Olenevalt töö iseloomust võib omavaheline leping olla kas töö-, käsundus- või töövõtuleping. Nagu ikka, on siis iga tulu maksustatav ning lepinguga tuleb määrata ka see, kes maksab tulu pealt maksud. Leping võib olla ka suuline ja sellise lepingu sõlmimisel on oma reeglid.
Ajutise töö vormistamine
Kui soovitakse töö eest maksta mõne kauba või teenusega, tuleks lähtuda võlaõigusseadusest. Kindlasti tekib palju küsimusi neil, kes on ennast töötuna arvele võtnud ja saab töötuskindlustushüvitisi. Siin on rusikareegel see, et mis iganes töö tegemise ajaks, kui on tegu kas töötamisega töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses, tuleb ennast töötuna arvelt maha võtta ja töö lõppedes on võimalik ennast uuesti töötuna arvele võtta. Seda tuleb teha nii ajutise töö tegemise ajaks või kas või ühepäevase töötamise puhul. Kui tööle asumisest on teatatud töötukassale õigel ajal, on võimalik taotleda töötuskindlustuse maksmise jätkamist sealt, kus see katkes, ja nii saab kogu töötuskindlustusperioodi pikendada. Kuidas ja mismoodi ajutist tööd vormistada, kuidas ennast arvelt maha võtta ja uuesti arvele võtta, tasub alati üle rääkida oma konsultandiga töötukassast.
Avaliku töö puhul on asi erinev. Tegu on tööturuteenusega, mille osutamise raames inimese töötuna arvelolekut ei katkestata. Sellisel juhul saab inimene nn sotsiaalsel töökohal töötada kuni 50 tundi kuus ning töö eest maksab tasu avaliku töö korraldaja. Kuid avalikku tööd saavad pakkuda vaid kohalikud omavalitsused ja MTÜ-d, kes on selle töö korraldamiseks sõlminud halduslepingu Eesti töötukassaga.
Lehekülg 1309 / 1593
