Artiklid
Gerly Kask
Advokaadibüroo Concordia jurist
Ravikindlustuse seadusesse lisandus 1. juulist muudatus, mis seab töötajate ja avalike teenistujate ravikindlustuse kehtimise sõltuvusse tööandja poolt sotsiaalmaksu maksmisest. See tekitab küsimusi sotsiaalmaksu maksmise nõude tõlgendamise aspektist, sh kas ja mil määral võib tööandja sotsiaalmaksuvõlg takistada töötajate kindlustuskaitse kehtimist.
1. juulist jõustunud töölepingu seaduse rakendussätetega tehti muudatusi ka ravikindlustusseadusesse (RaKS). Varem mõjutas sotsiaalmaksu maksmine kindlustuskaitse kehtimist üksnes olukordades, kus töö- või teenistussuhe oli peatunud. Nüüd peatub RaKS paragrahv 6 (töötaja või avaliku teenistuja kindlustuskaitse kestus) lg 4 kohaselt kindlustuskaitse kestus juhul, kui tööandja sotsiaalmaksu ei maksa või kahe kuu möödumisel teenistussuhte peatumisest, kui tööandja teenistussuhte peatumise aja eest sotsiaalmaksu ei maksa.
Keeruliseks läheb olukorras, kus tööandjal on raskusi sotsiaalmaksu tasumisega.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4461/arv_kolumn_446101.html
(originaalartikli viitelt).
Helve Toomla, jurist
Sain tööandjalt koondamisteate, tööd on mul veel mõni kuu. Tööandja aga otsib võimalust töölepingu lõpetamiseks minu süül, et koondamisraha mitte maksta. Meil oli vaikiv kokkulepe, et kui objektil sai töö valmis, võis sõita kontorisse ja koju minna. Lõpetasin töö objektil ja lahkusin kontorist kaks tundi enne tööpäeva lõppu, et minna arsti juurde. Tööandjat ma sellest ei teavitanud. Järgmisel hommikul, kui läksin tööandjale haiguslehest teada andma, ootas tema mind uue ülesütlemisteatega, et lõpetab lepingu minupoolsete töökohustuste rikkumise tõttu. Teisele töötajale, kes lahkus koos minuga, sellist teadet ei antud. Kas koondamisest etteteatamise ajal saab lepingut sel viisil üles öelda?
Töötaja kohustus on täita oma kõiki seadustes, töölepingus, töökorralduse reeglites (töösisekorraeeskirjas) jms ettenähtud kohustusi ka koondamise tõttu lepingu ülesütlemise ajal, nende rikkumine võib anda aluse lepingu varasemaks muul alusel lõpetamiseks. Küsija tegi vea sellega, et ta tööandjat arsti juurde minekust kohe ei teavitanud, sest töölepinguseaduse (TLS) § 42 järgi oli tal selleks puhuks õigus vaba aega nõuda ja tööandja peab § 38 kohaselt selle aja eest keskmist palka maksta. Kahtlen, kas ainult teavitamata jätmine oli tööandjale piisav põhjus töölepingu töökohustuste rikkumise tõttu üles ütlemiseks, seda enam, et objektil oli töö lõppenud ning kojuminek sel puhul tavaks saanud.
Uus TLS ei näe eraldi alusena ette töölepingu lõpetamist töökohustuste rikkumise tõttu, nagu oli varem, ega nõua sel puhul ka distsiplinaarkaristuse määramist. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadust enam töölepingulistele suhetele ei kohaldata. Kehtiva TLS-i § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu korraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Küsija puhul pole teada, kas teda oli eelnevalt hoiatatud.
Töötukassa analüüsiosakonna analüütiku Anne Lauringsoni sõnul on 2009. aasta jaanuarist augustini töötu seisundeid lõpetatud kokku 38 444 korral. Neist 18 338 sisenes hõivesse - 397 hakkas ettevõtjaks ja 17 941 teatas, et on leidnud töö.
«Kuivõrd see päring põhineb suures osas sellel, mida töötu ise ütleb, ei ole see statistiliselt päris usaldatav - pöördumata jätmised või omal soovil mahaminekud võivad näiteks nii mõnigi kord tähendada tegelikult tööle minemist,» selgitas Lauringson.
Hinnanguliselt ehk maksu- ja tolliameti andmetega võrreldes on tegelik hõivesse sisenejate arv tema sõnul umbes 15 protsenti suurem - seega võib olla vaadeldaval perioodil töö leidnud ligikaudu 21 000 töötut.
Veel 340 inimest jõudis vanaduspensioniikka, 352 hakkas saama ennetähtaegset vanaduspensioni, 737 läks õppima, 89 hakkas täitma ajateenistuskohustust, 15 läks vangi, 50 lahkus Eestist, 63 suri, 56 hakkas hooldajatoetust saama, 92 inimesel lõppes elamisluba.
Neist ülejäänud enamuses katkestasid tööotsingu - näiteks ei ilmunud määratud tähtajal - või läksid töötuna arvelt maha omal soovil.
Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu sõnul täidavad inimesed, kellel on hüvitis, tööotsingunõudeid täpsemini ja korretsemalt ning võib öelda, et reeglina ei ilmu määratud ajal kohale need, kes ei saa enam hüvitist, katkestades sellega ka oma töötu staatuse ning jäädes ilma ravikindlustusest. Ravikindlustus kehtib 1 kuu pärast töötukassas arveloleku lõpetamise andmete kandmist ravikindlustuse andmekogusse.
Nimelt makstakse töötuskindlustushüvitist sõltuvalt kindlustusstaaist 180 kuni 360 kalendripäeva. Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva ning kui viimane töösuhe on lõpetatud tööandja algatusel töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, siis makstakse kuni 210 päeva. Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust samaaegselt ei maksta.
Töötuna arvelolek lõpetatakse, kui töötu :
* vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule. Arvelolekut ei lõpetata, kui töötu ei saa vastuvõtule tulla mõjuva põhjuse tõttu. Kui Te ei saa määratud ajal pöörduda, teatage sellest kohe ja leppige kokku uus pöördumise aeg. Arvelolekut ei lõpetata ka sel juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemise tõttu ja tööotsimiskavasse oli kokku lepitud, et töötu võtab töötukassaga ühendust telefoni teel;
* jõuab vanaduspensioniikka;
* sai teada, et talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension (eelpension);
* töötab töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses. Töölepingu ja käsunduslepingu või sõlmida ka suuliselt. Töölepingu seaduse § 28 alusel on tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.
* on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu;
* on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
* õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes;
* täidab ajateenistuskohustust;
* saab hooldajatoetust;
* keeldub tööotsimiskava kinnitamisest;
* kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule;
* kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub tööotsimiskava täitmisest või sobivast tööst;
* pangakontole on ettevõtluse alustamise toetus üle kantud;
* soovib, et töötuna arvelolek lõpetatakse;
* elamisloa tähtaeg lõpeb.
Allikas: töötukassa.
Agne Narusk
Inimesed jäävad rahalise toeta, sest pole piisavalt pikka aega tööl käinud.
Sel aastal töötuna arvele tulnutetst saavad (said) vaid ligi pooled arvestada töötuskindlustushüvitise toega. Ülejäänutel on ikka mingi põhjus, miks seadus nad rahasaajate ringist välja jätab. Enamasti on asi selles, et inimesel pole õnnestunud kolme aasta jooksul tööl käia järjest 12 kuud. Teine suur grupp polegi enne töötukassasse tulekut töötanud, näitavad arvud.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks on lisaks nn õigele töölepingu ülesütlemisele vaja, et enne töötuks jäämist oleks inimene kolme viimase aasta jooksul olnud ametis vähemalt 12 kuud. Ja seda kohas, kus tööandja täidab oma kohust ning kannab töötaja palgast iga kuu üle töötuskindlustusmakse, lisades sellele ka oma 1,4-protsendise osa. Tänavu juulis oli asutuse sulgemise, pankroti või töökoha koondamise, tähtajalise lepingu lõppemise, katseaja mitteläbimise või tööandja vääritu käitumise tõttu sunnitud end töötuna arvele võtma 3726, augustis 4225 eestimaalast. Kõik need põhjused annavad õiguse töötushüvitist saada ja pea kõigile neile ka hüvitis määrati: juulis 3639 ja augustis 4051 inimesele. Kuid mitte kõigile. Üldse sai neil kuudel hüvitist vaid 44 protsenti kõigist uutest töötutest.
Septembrikuu arvud pole veel analüüsimasinast läbi käinud, kuid töötukassa esialgne hinnang toimuvale lubab oletada, et 45 protsendi ligi võib see näitaja jääda nüüdki, ütles töötukassa juhatuse liige Erik Aas.
Töö-puhkus-töö?
Kas eestlased on väga püsimatud, et neil ei õnnestu 12 kuud järjest palgal olla? Arvata, et inimesed valivad praegusel ajal töötuse tahtlikult ehk siis tulevad töölt ära, puhkavad ja lähevad uuesti tööle, on väga asjatundmatu, ei ole Aas nõus. See on ikka enamasti pealesunnitud töötus inimesed kogevad töötust korduvalt. Suure vaevaga leitud koht võib taas mõne kuu jooksul kaduda ning inimese vajalikust kindlustusstaaist ilma jätta, lisas Aas.
Siiski on hüvitise saajaid praegu rohkem kui paari-kolme aasta eest. 2007. aastal sai end töötuna arvele võtnutest seda vaid veidi rohkem kui viiendik. See, miks nüüd saab rahalisele toele loota rohkem töötuks jäänuid kui paari aasta eest, on töötukassa analüütiku Kadri Lühiste sõnul otseselt seotud tööst ilmajäämise põhjustega. Võrreldes varasemaga on suurenenud just nende osa, kes on enne arvelevõtmist töötanud ja kes pole töölt lahkunud omal algatusel või poolte kokkuleppel, ütles Lühiste. Paari-kolme aasta eest oli just sel moel vabatahtlikult lahkumisavalduse kirjutanud lahkujaid kõige rohkem, näitavad töötukassa andmed. Töökohtade kadumine polnud siis veel valusalt päevakorras, hindas analüütik olukorda.
Üks põhjus, miks näiteks aastal 2005 oli töötuskindlustushüvitise saajaid oluliselt vähem kui praegu, on seegi, et enne 2007. aastat nullis vahepealne töötutoetuse saamine kindlustusstaai. Tuli alustada otsast. Enam see nii ei ole.
Ka 1000-kroonist töötutoetust ei maksta igaühele: selleks on vaja eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva kas töötada, tegutseda FIE-na, õppida, kasvatada kuni kaheksa-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, hooldada abivajajat, viibida ajateenistuses, kinnipidamiskohas, haiglas või olla töövõimetu.
Enim kaotatakse töö koondamise tõttu
Augustis võtsid end töötukassas arvele 5841 inimest, kes enne seda olid töötanud. (Üldse oli arvelevõtnuid 8815.)
Neist 36 jäid tööst ilma asutuse sulgemise, 61 pankroti, 2913 koondamise ja 127 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, 143-l oli põhjuseks tööandjapoolne lepingu rikkumine, 6-l töötaja algatusel töövaidluskomisjoni otsus, 883-l lõppes tähtajaline leping, 56-l teenuse osutamise leping. Neil kõigil on õigus saada kindlustushüvitist.
114 inimest jäi tööst ilma distsiplinaarsüüteo tõttu, 402 lahkus poolte kokkuleppel, 7 lõpetas FIE-na tegutsemise, 561 lahkus omal algatusel, 213 muudel põhjustel, 319 põhjust ei tea.
Kokku on varem töötanud inimesi ligi 70 protsenti töötuskindlustushüvitise taotlejatest. Neist omakorda kahele kolmandikule hüvitis ka määrati.
Küsimus: kuidas määrata kindlaks puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu?
Puhkusetasu arvutamise vajadus tekib sel kuul, millal puhkusetasu arvutatakse. TLS § 70 lg 2 annab puhkusetasu maksmiseks 3 võimalust:
1) eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Näide: puhkus algab teisipäeval, 1.09.09, puhkusetasu makstakse eelviimasel tööpäeval ehk 28.08.09. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu on august, arvutamise aluseks võetav ajavahemik on veebruar-juuli.
2) kokkuleppel hiljem.
Näide: puhkus algab 21.09.09. Kokkuleppel makstakse puhkuseraha puhkuse lõppemise päevale järgmisel tööpäeval 19.10. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu on oktoober, arvutamise aluseks võetav ajavahemik on aprill-september.
3) puhkuse lõppemise päevale järgneval palgapäeval.
Näide: puhkuse kestus 21.09.09-18.10.09. Puhkuse lõppemise päevale järgneva palgapäev on 05.11.09. Puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu on november, arvutamise aluseks võetav ajavahemik on mai-oktoober.
Lehekülg 1313 / 1593
