Artiklid
Lemmi Kann
Alates 1. juulist jõustusid mitmed olulised lähetuskulusid puudutavad muudatused tulumaksuseaduses ning uuest töölepinguseadusest tulenevad uus töölähetuste määrus ja muudatused teenistuslähetuste määruses.
Ülevaate sellest, keda, kuidas, kuhu ja mis tingimustel saab tööandja alates sellest suvest lähetada, andis 25. augustil toimunud Äripäeva seminaril "Olulised muudatused ettevõtte raamatupidamises" audiitorbüroo Ernst & Young Baltics maksupartner Ranno Tingas, kelle sõnul on muudatused teinud nii mitmedki lähetusi reguleerivad seadusesätted mõistusepärasemaks ja konkreetsemaks.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4421/uud_uudidx_442101.html
(originaalartikli viitelt).
Kerttu Kaldoja
Valitsus nõustus täna Keskerakonna ja sotside ettepanekuga jätta tulumaksumäär tuleval aastal tõstmata.
Eelnõu algatajad soovivad fikseerida tulumaksumääraks 21% ja residendist isiku maksustamiseperioodi tulust maha arvatavaks maksuvabaks tuluks 27 000 krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Mõlemad määrad jääksid seega 2009. aasta tasemele ja järgnevatel aastatel ei muutuks.
Rahandusministeerium on juba varem teatanud, et peab õigeks praeguses eelarveolukorras tulumaksumäära ning maksuvaba tulu 2009. aasta tasemele jätmist.
Helve Toomla, jurist
Tööandja lähetas mind Tallinnast Saaremaale, sõitsin komandeeringusse oma isikliku autoga. Kui hiljem kuluaruannet esitasin, teatas raamatupidaja, et parvlaevapilet on osa autohüvitisest. Mul jäi valida, kas tööandja maksab kinni ainult autohüvitise või ainult laevapileti, sest määruse kohaselt saab valida ühe kahest. On see nii?
Enne 1. juulit kehtinud palgaseaduse kohaselt pidi tööandja lähetusse saadetule hüvitama sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud. Küsija töölähetus toimus tõenäoliselt enne 1. juulit, mil kehtis veel määrus Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, mille järgi sõidukulud tuli hüvitada kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusega nr 164 kehtestatud Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimuste ja piirmäärade § 1 lg 4 kohaselt ei rakendata viimasena nimetatud määrust nende sõidukulude suhtes, mis hüvitatakse esimese määruse alusel. Seega välistatakse sõidukulude topelt hüvitamist. Parvlaevaga sõites ei kasutata isiklikku sõiduautot, järelikult kuulus laevapilet hüvitamisele töölähetuse määruse, eelkõige aga palgaseaduse alusel.
Olen tähtajatu töölepinguga töötav pensionär. Soovin teada, millist hüvitist on mul võimalik tööandjalt saada, kui soovin omal algatusel töösuhted lõpetada. Möödunud aastal väljateenitud puhkus on mul ära kasutatud. Töötuskindlustusmakseid olen tasunud mitu aastat alates pensioniikka jõudmisest.
Töötaja võib omal soovil töölepingu lõpetada ehk uue töölepingu seaduse sõnastuse järgi töölepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva. Pensionäridele selleks mingeid erandeid tehtud ei ole. Lepingu lõpetamise hüvitist tööandja kõnealusel juhul maksma ei pea. Kasutamata puhkuse hüvitis oleneb sellest, kas tööaasta puhkusest on mõni kuu välja teenitud või ollakse n-ö võlas, s.t puhkust on ette saadud. Esimesel juhul saab küsija hüvitist, teisel juhul võib tööandja hoopis ettesaadud puhkusepäevade tasu palgast kinni pidada ehk teha tasaarvestuse.
Kui küsija on vanaduspensionär, siis ei ole ta pidanud töötuskindlustusmakseid maksma. Vanaduspensionäril ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele. Seda hüvitist aga ei maksta niikuinii kellelegi, kes on töölt omal soovil lahkunud, olgu ta vanus milline tahes.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kerttu Kaldoja
Valitsus kinnitas täna Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 11 772 krooni, mis tõstab ühtlasi ka emapalga maksimummäära.
Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kinnitab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks eelmise aasta sotsiaalmaksu andmete alusel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. aastal.
Vanemahüvitise maksimummäär on võrdne kolme keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava kalendrikuu tuluga ehk peaks järgmisel aastal tõusma 35 316 kroonini. Seni oli maksimummääraks 30 729 krooni
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et vanemahüvitise saajate hulgast on maksimumhüvitise saajaid 5,2 protsenti.
Lugeja küsib: Asusin tööle juulis. Tööandja teatas, et uue seaduse järgi pole enam vaja kirjalikku töölepingut vormistada. Kas see vastab tõele?
Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel:
Tegemist on töötaja tahtliku eksitamisega. Ka 1. juulil jõustunud töölepingu seadus näeb ette töölepingu kirjalikku sõlmimist.
Töölepingus pannakse kirja vähemalt kõige olulisemad kokkulepped tööülesannete kirjeldus, töö eest makstav tasu, tööaeg, töö tegemise koht. Kokku lepitud tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel, nende tingimuste olulisel rikkumisel saab töölepingu erakorraliselt üles öelda.
Töölepingu seadus annab loetelu ka muudest andmetest, mis tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema puhkuse kestus, töölepingu ülesütlemisest teatamise tähtajad, kollektiivlepingu kohaldamine, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele jm.
Eeldatakse, et töölepingu kokkulepped ja muud tingimused esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Soovitatav on nõue esitada kirjalikult, ka e-kiri sobib. Tööandja peab sel juhul need andmed esitama kahe nädala jooksul.
Töölepingu andmed tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, keerulise juriidilise terminoloogia kasutamine on taunitav.
Seadus lubab töölepingut suuliselt sõlmida vaid juhul, kui töösuhte kestus ei ületa kaht nädalat.
Kas tööandja peaks kehtestama töökorralduse reeglid või võib senine töösisekorraeeskiri edasi kehtida?
Iga tööandja tunneb vajadust sisemise töökorralduse reguleerimise järele, et anda töötajatele teada: meie ettevõttes toimivad asjad selliselt.
Uus seadus ei näe enam ette töösisekorraeeskirja koostamist ja tööinspektoriga kooskõlastamist, küll aga kohustab töötajale teatama kehtestatud töökorralduse reeglitest.
Kellel on töösisekorraeeskiri varasemast olemas, võib seesama kehtima jääda. Kuid eeskiri tuleks siiski kriitilise pilguga üle vaadata: kõrvaldada viited kehtivuse kaotanud seadustele ja ka muude regulatsioonide osas viia vastavusse uute õigusaktidega. Soovitatav on töökorralduse reegleid tutvustada töötajatele allkirja vastu.
Lehekülg 1321 / 1592
