Kolmapäeval, 3. juunil toimuval töömessil „Abiks tööotsijale” tutvustatakse uut töölepinguseadust, mis jõustub 1. juulil. Töövaldkonna spetsialistid jagavad kasulikke nõuandeid, tööandjad pakuvad tööd ja ametikoolid õppimisvõimalusi.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on mess mõeldud kõikidele, kes soovivad tutvuda erinevate tööandjate ja koolitajate poolt pakutavaga ning saada nõu või kasulikke näpunäiteid tulevikuks. „Mess on kohtumispaik tööotsijaile ning tööpakkujaile. Tööotsijad saavad informatsiooni vabadest töökohtadest otseallikast ning seminaril saab tutvuda uue töölepinguseadusega. Oma ala parimad spetsialistid jagavad nõu, kuidas ka keerulisest olukorrast on võimalik väljapääsu leida,” ütles Pevkur.

Töömessil „Abiks tööotsijale” annavad nõu spetsialistid sotsiaalministeeriumist, tööinspektsioonist ning töötukassast. Tutvustatakse uut töölepinguseadust, räägitakse töötajate õigustest ning olukorrast majanduses, finants- ja kinnisvaraturul.

Messil on kohal paljud tööandjad. Samuti on väljas ametikoolid ning koolitusfirmad, kes tutvustavad õppimisvõimalusi täiskasvanutele.

Üritus on osalejatele tasuta.

Töömess „Abiks tööotsijale” toimub kell 9–17 Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses, Pirita tee 28.

Töömessi "Abiks tööotsijale" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits|ä|sm.ee

Valitsus kinnitas eile töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis jätab ära esialgu plaanitud töötuskindlustushüvitise tõusu.

"Töötuskindlustushüvitiste määrad jäävad endiseks - 50% viimasest töötasust esimese saja päeva jooksul ja 40% järgneva 200 päeva jooksul," ütles justiitsminister Rein Lang. "Vabatahtliku töötuse ehk siis omal soovil töölt ära läinud inimeste puhul jääb kõik samaks ehk nemad mingisugust hüvitist töötukassast saama ei hakka," lisas ta.

Langi kinnitusel lükatakse uute hüvitiste saamine edasi kuni aastani 2013. Tema sõnul tähendanuks hüvitiste aasta eest kokku lepitud tasemele jätmine töötukassa pankrotistumist aasta lõpus, järgmise aasta lõpuks oleks seal ca neli miljardit krooni miinust.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4331/uud_uudidx_433104.html
(originaalartikli viitelt).

Alates 1. juunist muutuvad töötuskindlustusmaksega ja kohustusliku kogumispensioni maksega seotud regulatsioonid, seoses sellega juhib maksuhaldur tähelepanu muudatustele maksudeklaratsiooni TSD täitmisel.

Vastavalt valitsuse määrusele on alates 1. juunist töötajale tehtud väljamaksetelt kinnipeetava töötuskindlustusmakse määr 2% ning tööandja makse määr 1% maksustatavatelt summadelt.

Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadusega nähakse ette, et alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele antakse seaduse kohaselt võimalus soovi korral avalduse alusel jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kohustusliku kogumispensioni makse (2%) tasumist, samuti nähakse ette võimalust kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014 - 2017.

Kuna kogumispensioni kohustatud isiku (v.a FIE) kogumispensioni maksete (2%) tasumine toimub väljamakse tegija poolt makse kinnipidamise teel, tähendab seaduse muudatus lühemas perspektiivis, et ajavahemikul 2009. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini ei tule II sambaga liitunud isikule väljamaksete tegemisel kinni pidada kogumispensioni makset.

Samuti ei eralda Maksu- ja Tolliamet kuni 2010. aasta lõpuni II samba pensionifondidesse 4% sotsiaalmaksu arvelt. Nimetatud perioodil kantakse kogu isiku eest makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa riikliku pensionikindlustuse vahenditesse. Erandina nähakse ette, et kui aastatel 1942 - 1954 sündinud kohustatud isik esitab omapoolsete kogumispensioni maksete (2%) jätkamise avalduse, siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist jätkatakse nende isikute osas II samba pensionifondidesse sissemaksete tegemist ka 4% ulatuses sotsiaalmaksust (kohaldub tavaline sissemaksete skeem 2 + 4%).

Eeltoodud muudatused töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamisel ja deklareerimisel hakkavad kehtima 2009. aasta 1. juunist tehtud väljamaksetele, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakse tehakse. Seega maikuu maksudeklaratsioonil TSD, mille esitamise tähtaeg on 10. juunil, deklareeritakse maksed senise korra järgi ning juunikuu vormil TSD, mille esitamise tähtaeg on 10. juulil, uue korra järgi. Lisainfot saab MTA kodulehelt aadressil http://www.emta.ee/index.php?id=25831. E-maksuametis/e-tollis saab juunikuu vormi TSD (esitamise tähtaeg 10. juuli 2009) täita alates 1. juulist.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodiks ei ole mitte kalendrikuu, vaid aasta. Seega II sambaga liitunud füüsilisest isikust ettevõtja maksab kohustusliku kogumispensioni makset 2008. aasta ettevõtlustuludelt 2009. aasta 1. oktoobriks. Kogumispensioni maksete peatamine avaldab mõju järgmise aasta sügiseks 2009. aasta ettevõtlustuludelt makstavatele kogumispensioni maksetele. Nendele tuludele rakendatakse proportsiooni 5/12, mis arvestab seaduses sätestatut, et alates 2009. aasta 1. juunist kogumispensioni makset ei tasuta.

Annely Erm
Maksu- ja Tolliamet
meediasuhete peaspetsialist

Sotsiaalministeerium saab üha rohkem kaebusi selle kohta, et eratööbürood võtavad tasu töövahenduse eest või annavad tühje lubadusi töö kohta välisriigis.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kuigi Eestis ei tohi seaduse järgi töö vahendamise eest tasu küsida, eksitakse selle vastu sageli.

Lisaks peavad kõik tööturuteenuseid osutavad eraõiguslikud isikud olema majandustegevuse registris registreeritud, tänavu 1. juulist peavad aga sama tegema ka renditööjõu vahendajad. Ometi tuleb ka ette ka seda, et töövahendusega tegeldakse ilma registreerimata.

Jõgiste sõnul ei tea ka paljud tööotsijad, et töövahenduse eest ei tohi nende käest raha küsida. «Kaebusi hakatakse esitama alles siis, kui raha on makstud, tööd ei ole ja raha enam ei tagastata,» rääkis Jõgiste. Sageli pole kaebajal alles ka lepingut, mille alusel ta töövahenduse eest tasus, kuigi see on kaebuse läbivaatamisel väga oluline.

Üks võimalus raha tagasinõudmiseks on Jõgiste sõnul küsida seda otse tööbüroost selle alusel, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine ja selle eest tasutud raha tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui selle peale keeldutakse endiselt raha tagastamast, tuleb pöörduda kohtu poole.

Kui mõni töövahendaja on lubanud tööd välismaal, kuid seda tööd ei järgne, siis tuleb pöörduda politsei poole ning politsei menetleb asja karistusseadustiku kelmuse paragrahvi alusel.

Tasu lisateenuse eest

Jõgiste sõnul võib töövahendaja tasu küsida vaid siis, kui selle eest saab mingi lisateenuse. Näiteks kui tööotsija ei oska CV-d koostada ja tahab, et tööbüroo seda tema eest teeks, siis võib selle eest maksta. Samas märkis Jõgiste, et paljude tööbüroode kodulehtedel on väga head juhendid, kuidas CV-d koostada.

Välisriigis pakutava töö puhul võib tasu võtta näiteks CV tõlkimise eest võõrkeelde või töökohta korraldatud transpordi eest, samuti siis, kui on vaja näiteks tasuda sihtkohas elamise üüri ettemaksu vms.

Seega peaks enne raha maksmist ja lepingu sõlmimist kindlasti välja selgitama, mille eest täpselt tasu küsitakse ja kas see on seaduslik. Infot elamis- ja töötingimuste kohta Euroopa majanduspiirkonna riikides saab Jõgiste sõnul näiteks täiesti tasuta Eurese kodulehelt.

Töövahendaja peaks oma kulud katma kas tööandjalt tasu küsides või reklaami müües, kuid mitte mingil juhul ei tohi ta seda teha tööotsijalt tasu küsides.

Tööotsijalt töövahenduse eest tasu võtmise eest karistatakse rahatrahviga, samuti kustutatakse selline töövahendaja majandustegevuse registrist ning ettevõtjal puudub õigus tööturuteenuseid osutada.

Ilma registreeringuta tööturuteenuste osutamine on ebaseaduslik majandustegevus ning sellele järgneb karistus aresti või rahatrahvi näol.

Ebaseaduslikult tegutsejaid jagub

Jõgiste sõnul on seni sotsiaalministeeriumile laekunud kaebused olnud enamasti sellised, kus töövahendaja pole majandustegevuse registrisse kantud ja need kaebused on edastatud politseile.

Selle nädala jooksul on aga Jõgiste sõnul tulnud kaks kaebust majandustegevuse registris registreeritud ettevõtete kohta ja mõlemad kaebused puudutavad seda, et inimesed on maksnud 3000 krooni, neile on lubatud tööd Inglismaal ja mõlemal juhul Inglismaale jõudes ei ole seda tööd olnud.

«Kolmas kaebus on ühe ettevõtja kohta, kelle suhtes on väga raske öelda, kas ta tegeleb tööturuteenuse osutamisega või mitte, seda tuleb uurida, selle pärast, et kodulehel nimetab ta tööotsijaid kandidaatideks ja tööpakkumist projektiks. Selle ettevõtte nime on Job Keskus,» rääkis Jõgiste.

«Inimesed usaldavad väga palju, aga praeguses olukorras võiks nad olla natuke tähelepanelikumad ja vaadata, kas kõik asjad on ikka korras ja kas see leping, mille nad alla kirjutavad, on nüüd see, mille eest nad tahavad maksta ja kas see teenus, mis nad selle lepingu alusel saavad, on üldse töökoht,» pani Jõgiste kõikidele tööotsijatele südamele.

Marina Lohk

Kadri Paas

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubab lähipäevil valitsusse saata uue töölepingu seaduse rakendusmääruste eelnõud, et selle aasta olulisim seadus saaks ka sisuliselt 1. juulist jõustuda.

Sotsiaalministeerium saatis tänavu 27. aprillil suurele kooskõlastusringile uue töölepinguseaduse rakendusaktide eelnõud. Need on valitsuse määruse eelnõud, milleta 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust sisuliselt kasutada ei saaks.

Paraku ei ole üliolulised eelnõud senini valitsusse kinnitamiseks jõudnud. Eelnõude paketi kooskõlastusring lõppes 13. mail. Kuigi hilinemisega, kogus ministeerium lõpuks kokku kõik eeldatud 18 kooskõlastust.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas, et 1. juunil saadab ministeerium töölepinguseaduse rakendusmäärused valitsusse kinnitamiseks.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4330/uud_uudidx_433005.html
(originaalartikli viitelt).