Mikk Salu

Tööotsijate puhul on diplomi puudumisest suuremaks probleemiks suhtumisene.

„Pooled neist, kellega lepitakse töövestlus kokku, ei ilmu kohale,” ütles Renrekon Tradingu juht Veiko Tamm, kes müüb vett säästvaid dušiotsikuid. Paar kuud on aktiivselt tegutsetud, käive kasvab ja töötajaid otsitakse juurde. Praegu on tööl 20 inimest, suve jooksul tahetakse jõuda 50 töötajani. Parajaks üllatuseks on aga see, et isegi suure tööpuuduse kontekstis on raske leida tublisid töötajaid.

„Korralikud müüjad saavad 10 000 krooni kätte, aga tundub, et see polegi raha,” tõdes Tamm retooriliselt. „Olgu, müügitöö ei sobi kõigile, kuid hilinemine, lohakus, laiskus, ebakorrektsus, kirjavigadest kubisevad CV-d? Telefonis on paljud indu täis, lepid kohtumise kokku, kuid töövestluse aja saabudes helistatakse: ei saa tulla, kas homme sobib? Järgmine päev helistatakse uuesti: ikka ei saa tulla, kas homme sobib?”Ja ka nendega kes tööle võetud, on aeg-ajalt probleeme. „Üks vend ütles, et läheb suitsu ostma, aga siiamaani vist ostab, sest tagasi pole igatahes tulnud,“ meenutab Tamm ühte juhtumit.

„Ega see jutt ei tule mulle üllatuseks,” ütles elamute tootmisega tegeleva AS-i Kodumaja juhataja Lembit Lump. Tippajal oli Kodumaja palgal üle 400 inimese, praegu on alles jäänud 220. Lump ütleb oma kogemusele tuginedes, et tema arvates ei ole suurim probleem Eesti tööturul mitte diplomid, koolitused ega ümberõpe, vaid distsipliin, täpsus, vastustunne. „Töökultuur laiemalt,” sõnab Lump. „Ühele osale pole olukorra tõsidus veel kohale jõudnud, aga ilmselt on tegu lihtsalt lastetoa küsimusega. Kui inimesed ikkagi on lohakad ja laisad, siis poole aastaga suhtumist ei muuda.”

Murelapseks töölisklass

Nii Tamm kui ka Lump lisavad, et loomulikult ei saa niimoodi öelda kõigi töötajate kohta. On palju tublisid, täpseid ja korralikke, aga ülal kirjeldatud probleemid on liiga igapäevased, et neid ainult üksikjuhtumite kraesse ajada. Tamm räägib, et elas varem Soomes ja kuigi ka seal leidus igasuguseid inimesi, oli töökultuur kraadi võrra parem. „Juhtide ja kontoritöötajatega niisuguseid probleeme pole,” lisas Lump. „Aga see ametiühingute kaader, kuvaldamehed…”

„Tuttav teema,” tõdeb ka CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere. „Meie klientidest ettevõtjad räägivad sama.” Matvere sõnul on tööpuuduse kasv küll suurendanud kandideerijate arvu, aga mitte kvaliteeti. „Lohakus algab CV-de vormistamisest kuni kokkulepetest mitte kinnipidamiseni,” lisas Matvere.

Põhjuseid võib-olla mitmeid. Kriisiajal jõuab tööturule ka neid, kes on paarkümmend aastat juba Nõukogude ajast saadik ühes firmas töötanud. Nende jaoks on tööotsimine esmakordne kogemus ja nad lihtsalt ei oska. Teisalt on ikkagi väga palju ka hoolimatust ja üleolevat suhtumist. „Meri on ikka veel põlvini,” nentis Matvere.

Kommentaar

Kaire Võitra
Fontese partner

Kuna Fontes tegeleb spetsialistide ja juhtide personaliotsinguga, siis nii suuri probleeme pole, kuid mõni tõrvatilk satub meepotti ikka. Loomulikult on ka spetsialistitasandil praegu ärevamad ajad. Spetsialist, kellele tehakse tööpakkumine konkureerivast firmast, eelistab pigem stabiilsust ja oma senist töökohta isegi siis, kui pakkumine tähendab sissetuleku kasvu.

Nende töökohtade puhul, kus väga kõrgeid nõudmisi ei ole, võib massiline kandideerimine kaasa tuua taseme langust. Elektrooniline suhtlus ise soodustab mõnevõrra lohakust, kandideerimine iseenesest on ju lihtne. Ka tööotsijad ei kes­kendu piisavalt ega mõtle kõike korralikult läbi.

Kui töövahendaja või -pakkuja küsib enne tööle asumist raha mõne koolituse, sertifikaadi või muu sellise eest, tuleb olla eriti ettevaatlik, sest tegemist võib olla lihtlabase petuskeemiga.

Eeri Luik helistas kuulutuse peale, mis lubas Soomes tööd. Mõned tema tuttavad olid juba sama kuulutuse peale vastanud.

«Mul on kaks sõpra, kes maksid ära selle - see ei olnud vahendustasu, aga see oli sertifikaadiraha 850, et võib töötada sellel alal - suitsuanduri paigaldus,» rääkis Eeri Luik Reporteri videolõigus.

Kui sõpradel oli raha makstud, tegi sama ka Luik. Tööd lubati juba 12. maist, aga kutset tööle tulla jäigi ta ootama. Nüüd ei võeta Luige sõnul enam telefoni ka vastu ning tema teab juba seitset inimest, kes on raha maksnud ja pole tööd saanud.

Luik on proovinud makstud raha ka tagasi küsida, kuid seepeale on talle vastatud, et midagi ei saa.

Mida siis teha? Tarbijakaitseamet ei ole õige koht sellise kaebusega pöördumiseks, tööinspektsioon saab aidata siis, kui on olemas tööleping.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats rääkis, et see on juba väga levinud, et ei küsita enam töövahenduse eest otsesõnu raha, vaid küsitakse andmebaasi kasutamise eest, sertfikaadi eest jne. «Tegelikult kõikide selliste küsimiste puhul tööotsija olema äärmiselt äärmiselt ettevaatlik ja võib-olla vajadusel ka rääkima juristiga - tööinspektsiooni juristiga näiteks,» ütles ta.

«Sellised petuskeemid on ikkagi käsitletavad kelmusena ja need on karistatavad karistusseadustiku järgi,» rääkis Põhja prefekturi majanduskuritegude talituse juht Rain Ruus. Töövahendamise eest ei tohi Ruusi sõnul raha võtta ja kui mingit raha ikkagi küsitakse enne tööle asumist, siis tuleb eelnevalt endale selgeks teha, millega tegemist on.

Toimetas: Marina Lohk

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et töölepingu seaduse kolmepoolsest kokkuleppest taganenud valitsus laiendab rünnakut töötajate õigustele ja tõstab küüniliste valede poliitika seninägematule tasemele.

Reformierakondlasest sotsiaalminister saatis esmaspäeval kooskõlastusringile veel jõustumata töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse veelgi halvendada töötajate olukorda.

EAKL protesteerib kategooriliselt eelnõu vastu, mis jätaks öötööd tegevad töötajad täielikult tööandja meelevalda ja muudaks sisuliselt olematuks neile kehtivad tööaja piirangud. Eelnõu on seda reeturlikum, et mullukevadistel läbirääkimistel käsitleti teemat põhjalikult ja lepiti kokku, et öötöö tegijad vajavad erilist kaitset. "Midagi selgitamata või põhjendamata on sotsiaalministeerium teinud kannapöörde, heites kõrvale ka EAKLi ja Tööandjate Keskliidu ühiskirjas minister Pevkurile tehtud ettepanekud," on ametiühingujuht Harri Taliga nördinud. "Valitsejate sõnamurdlikkus vaevalt enam kedagi üllatab, aga nii avalikult küünilist suhtumist töötajatesse pole endale lubanud ükski varasematest valitsustest."

Ennekuulmatu on ka viis, kuidas valitsus järjekordset töötajate õiguste jalge alla tallamist menetleb. Ametiühingute Keskliidule saadetud kirjas ei mainitud vastamise kuupäeva, mis automaatselt eeldab vastamist 7 päeva jooksul. Tänases telefonikõnes Harri Taligale teatas aga asekantsler Egle Käärats, et vastata tuli teisipäevaks, kuna langetatud on poliitiline otsus, et eelnõu käsitletakse valitsuse neljapäevasel istungil. "Selline asjaajamine tõestab, et valitsejad annavad endale aru, et käituvad erakordselt alatult," tõdes EAKLi esimees. "Aga soov iga hinna eest nö ära panna on ilmselt kordades tugevam, kui elementaarne au- ja häbitunne." On ju ametlikus kooskõlastamiskeskkonnas e-Õiguses vastamiskuupäevana kirjas koguni 8. juuni.

EAKL sellist eelnõud ei kooskõlasta ja leiab, et end täielikult diskrediteerinud valitsus peaks viivitamatult tagasi astuma. “Eesti rahvas väärib paremat valitsust kui see, mis meil täna on,” märkis Taliga.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

2009. aasta 28. mail jõustub kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (RT I 2009, 26, 161), millega reguleeritakse kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise korda aastatel 2009 - 2017.

Seadusega nähakse ette, et alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele antakse seaduse kohaselt võimalus soovi korral avalduse alusel jätkata 2010. aastast kohustusliku kogumispensioni makse tasumist, samuti nähakse ette võimalust kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014 - 2017 (vt lisaks http://www.fin.ee/?id=80979 , http://www.fin.ee/doc.php?82392).

Nagu oli ette nähtud 2002. aasta 1. juulist jõustunud pensioni II samba süsteemiga, koosnevad kohustusliku kogumispensioni süsteemi sissemaksed kahest komponendist – kohustusliku kogumispensioni maksest (2% - reguleeritud kogumispensionide seaduses) ja sotsiaalmaksu osast (4% - reguleeritud sotsiaalmaksu seaduses).

Kuna kogumispensioni kohustatud isiku (v.a FIE) kogumispensioni maksete (2%) tasumine toimub väljamakse tegija poolt makse kinnipidamise teel, selgitame järgnevalt makse kinnipidajatele (tööandjatele) muudatusi kogumispensioni makse kinnipidamisel ja deklareerimisel.

1. Muudatused kogumispensioni makse (2%) kinnipidamise korras

Makse kinnipidaja peab arvesse võtma järgmist:

1.1. Maksuarvestuses kehtib kassapõhine arvestusprintsiip, mis tähendab, et makse peetakse kinni maksustamisperioodil e kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud. Makse kinnipidamisel tuleb lähtuda väljamakse tegemise päeval kehtinud seaduse regulatsioonist. Seega kohustusliku kogumispensioni makset peetakse 2009. aastal kinni kuni 31. maini tehtud väljamaksetelt.

Näiteks kui II sambaga liitunud töötajale makstakse maikuu jooksul välja aprillikuu palk 10 000 krooni ja juunikuu puhkusetasu 10 000 krooni, tuleb maikuus tehtud väljamaksete kogusummalt e 20 000 kroonilt kinni pidada kogumispensioni makse määraga 2% e 400 krooni ja deklareerida see maksudeklaratsioonil TSD maikuu kohta, mille esitamise tähtaeg on 10. juunil (maikuu deklaratsioon tähendab, et maksustamisperioodiks on mai, mitte juuni, mille 10. kuupäevaks tuleb deklaratsioon Maksu- ja Tolliametile esitada).

1.2. Ajavahemikul 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 kogumispensioni kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt kohustusliku kogumispensioni makset enam kinni ei peeta ja maksudeklaratsioonil TSD ei deklareerita. Esimeseks maksudeklaratsiooniks ilma kogumispensioni makseta 2009. aastal on vorm TSD, mis esitatakse juunikuu kohta ja mille esitamise tähtaeg on 10. juulil.

Näiteks kui maikuu palk (10 000 krooni) makstakse töötajale välja juunis, siis sellelt palgalt kogumispensioni makset kinni ei peeta ega deklareerita. Seega 2009. aasta juuni kuni detsembri maksustamisperioodide kohta esitatavatel maksudeklaratsioonidel TSD põhivormi rida 6 ja lisa 1 veergu 10 ei täideta.

* Deklaratsioone kontrollitakse e-maksuametis/e-tollis sisestamisel automaatselt ja ei lasta kinnitada selliseid TSD deklaratsioone juuni ja järgnevate maksustamisperioodide kohta kuni 2009. aasta lõpuni, kus on täidetud lisa 1 veerg 10.
* Pärast infotehnoloogiliste muudatuste teostamist deklaratsioonide sisestamise ja kontrollimise rakendustes võimaldatakse e-maksuametis/e-tollis juunikuu vormi TSD (esitamise tähtaeg 10. juulil) täitmist alates 1. juulist.
* Töötuskindlustusmakse määrade muutmise kohta loe: http://www.emta.ee/24999.

1.3. Vigaste TSD maksudeklaratsioonide parandused tehakse senises korras, st parandatakse vastava maksustamisperioodi deklaratsiooni, lähtudes tol perioodil kehtinud maksustamise reeglitest.

1.4. 2009. aasta lõpus tuleb tööandjal kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt, kes tema töötajatest on avaldanud soovi jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kogumispensioni makse tasumist. II sambaga liitunud inimesed (sh need, kes liituvad 2009. aastal) saavad soovi korral jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist avalduse alusel 2010. aasta algusest. Kui inimene otsustab kogumispensioni maksete tegemise jätkamise kasuks, peab ta esitama selle kohta avalduse 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini pankadele või Pensionikeskuse kodulehel „Minu konto" rubriigis). Tööandja jaoks tähendab see kahte erinevat makse kinnipidamise skeemi:

* Kui töötaja on esitanud eelnimetatud avalduse, siis peab tööandja alates 2010. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt uuesti hakkama kinni pidama kogumispensioni makset 2%-lises määras.
* Kui töötaja ei ole vabatahtliku kogumispensioni jätkamise avaldust esitanud, siis tööandja ei pea kogumispensioni makset kinni ka 2010. aasta jooksul. Avaldust mitteesitanud isikute palkadelt taastatakse kogumispensioni makse kinnipidamine seaduse kohaselt alates 2011. aasta 1. jaanuarist 1%-lises määras ning 2012. aasta 1. jaanuarist 2%-lises määras.

1.5. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

2. Muudatused sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4%) eraldamise korras

2.1. Sotsiaalmaksu maksja (tööandja) maksab sotsiaalmaksu endiselt 33% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt. Tööandja ei tegelenud senise korra järgi ja ei tegele ka edaspidi sotsiaalmaksu kogumispensioni osa arvestamisega. Sotsiaalmaksu osa (seni 4%), mida lisatakse töötaja enda maksele maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt, arvutab Maksu- ja Tolliamet ise.

2.2. Lisaks kinnipeetud maksele (2%) kannab Maksu- ja Tolliamet 2009. aasta 31. maini kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt tasutud sotsiaalmaksust isiku pensionifondi 4%, riikliku pensionikindlustuse eelarvesse 16% ning ravikindlustuse eelarvesse 13%.

2.3. Ajavahemikul 2009. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu osa II samba pensionifondidesse ei kanta. Nimetatud perioodil kantakse kogu isiku eest makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) riikliku pensionikindlustuse eelarvesse.

2.4. Kui aastatel 1942 - 1954 sündinud kohustatud isik esitab vabatahtliku kogumispensioni maksete jätkamise avalduse (vt p 1.4), siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist jätkatakse nende isikute osas II samba pensionifondidesse sissemaksete tegemist ka 4% ulatuses sotsiaalmaksust (kohaldub tavaline sissemaksete skeem 2 + 4%).

2.5. 1955. aastal ja hiljem sündinud kohustatud isiku eest tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) kantakse 2010. aastal riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, 2011. aastal 2% II samba pensionifondidesse ja 18% I samba eelarvesse.

2.6. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

Allikas: seaduseelnõu 476 SE seletuskiri.

Helve Toomla, jurist

•• Mis juhtub välja võtmata puhkusepäevadega pärast uue töölepinguseaduse jõustumist? Kas enne 1. jaanuari 2002 teenitud puhkused jäävad aegumatuks, nagu oli seni? Millal aeguvad pärast uue seaduse jõustumist välja töötatud puhkused?

Prae­gu­se sei­su­ga po­le en­ne 1. jaa­nua­ri 2002 väl­ja tee­ni­tud töö-aas­ta­te puh­kus tões­ti ae­gu­nud, kuid uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses (TLS) nä­hak­se ka nen­de­le puh­kus­te­le et­te ae­gu­mi­ne. Kõik en­ne 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud põhi- ja li­sa­puh­ku­se nõuded ae­gu­vad nel­ja aas­ta jook­sul ar­va­tes uue TLS-i jõus­tu­mi­sest, s.t va­nad puh­ku­sep­äe­vad tu­leb ära ka­su­ta­da hil­je­malt 30. juu­niks 2013, mui­du muu­tu­vad need keh­te­tuks ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel neid ei hüvi­ta­ta.

Prae­gu veel võib TLS-i § 137 lu­ge­da en­ne sea­du­se vas­tuvõtmist väl­ja töö­ta­tud puh­ku­se nõude ae­gu­mi­sest, kuid see õigus­lik aps pa­ran­da­tak­se sea­du­se muut­mi­se­ga loo­de­ta­vas­ti üsna pea. Nii et õige on ar­ves­ta­da ae­gu­mi­se­ga ik­ka ala­tes sea­du­se jõus­tu­mi­sest, mit­te vas­tuvõtmi­sest. Pä­rast 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud puh­kus­te­le ko­hal­da­tak­se üheaas­tast ae­gu­mistäh­tae­ga, s.t sel­le aas­ta tei­se poo­le eest tee­ni­tud puh­ku­sep­äe­vad pea­vad ole­ma ka­su­ta­tud järg­mi­se aas­ta 31. det­semb­riks. Poo­led võivad töö-, kol­lek­tiiv- vm le­pin­gus kok­ku lep­pi­da pi­ke­ma­tes ae­gu­mistäh­tae­ga­des, see ei ole kee­la­tud.

•• Töötaja oli tööl lõunani, tundis siis end halvasti, läks arsti juurde ja sai töövõimetuslehe samast päevast. Kas selle päeva eest maksab tööandja palka või haigekassa hüvitist?

Teh­tud töö­tun­di­de eest mak­sab pal­ka tö­öand­ja. Se­ni keh­ti­va ra­vi­kind­lus­tu­se sea­du­se ko­ha­selt hak­kab hai­ge­kas­sa maks­ma hüvi­tist ala­tes töövõime­tus­le­hel mär­gi­tud töö­ko­hus­tus­te täit­mi­sest va­bas­tu­se tei­sest päe­vast.

Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.