Artiklid
Toimetaja: Urmas Jaagant
Ametiühingute keskliidu aktsioonide töörühm otsustas tänasel nõupidamisel, et juuni alguses korraldatakse meeleavaldus, ettevalmistamisel on üleriigiline streik.
3. juunil korraldame Toompeal meeleavalduse ja samal ajal valmistame ette ka streiki, ütles Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga Päevaleht Online-ile.
Kuna on selge, et meeleavaldus ilmselt ei saa olla ainus samm, siis otsustasime koos Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooniga, et ka streik on vajalik ette valmistada, et valitsusele täiendavat survet avaldada, lisas Taliga.
Tema sõnul ei arvesta valitsus töötajate huvidega ja püüab teerullimeetodil asju ühepoolselt läbi suruda.
Hetkel on streigi mastaapidest vara rääkida, aga selge on see, et töölepinguseadus puudutab kõiki töötajaid ja usun, et osavõtt saab olema üsna arvukas, rääkis Taliga.
Streigi ettevalmistamine nõuab Taliga sõnul omajagu tööd. Ma olen kindel, et nõukogu teeb 26. mail streigi korraldamist puudutava otsuse ära, siis saame juba väga konkreetselt streigi korraldamisega edasi minna, lausus Taliga.
EAKL on seisukohal, et töölepingu seadus tuleb ellu rakendada sel moel nagu ametiühingud, tööandjad ja valitsus aasta tagasi kokku leppisid. Kui see muutunud oludes aga võimalik pole, on vaja saavutada uus kolmepoolne kokkulepe, mille peaks kiitma heaks nii töötajad, tööandjad kui valitsus. Ametiühingud ei saa nõustuda, et valitsus tuimalt eirab töötajate huve.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et täna valitsuses vastu võetud lisaeelarvega vähenevad ka eripensionid.
«Kuna on otsustatud palgakärbe läbivalt ametiasutuste lõikes, siis see mõjutab selgelt ka eripenisoni saavate inimeste pensione,» sõnas Pevkur.
Sellega hoitakse sotsiaalministeeriumi valdkonnas kokku 53 miljonit krooni.
Eripensioni saavad näiteks kunagised riigikogulased, prokurörid, politseinikud, riigikontrolli ametnikud ja teised riigipalgalised.
Valitsus kiitis täna heaks 3,4 miljardi krooni suuruse eelarve. Sealhulgas vähendatakse sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulusid kokku 182 miljonit krooni.
Merike Tamm
Ligi 11,4 protsendini kerkinud tööpuudusest saab tänavu Eesti elu suurim painaja. Avalikult kättesaadavate andmete järgi on näha, et töötuks jäämise eest pole kaitstud ühegi ametiala ega sotsiaalse kihi esindajad. Eelkõige on löögi all siiski sinikraed, kirjutab Argo Ideon.
Statistikaameti avaldatud 2009. aasta esimese kolme kuu andmete järgi kasvas tööpuudus Eestis kvartali lõpus 11,4 protsendini. See tähendab umbes 79 000 inimest. Ametlikult registreeritud töötuid oli aprilli lõpus Eestis 61 000.
Ning uusi töötuid tuleb juurde üha kiiremini. Rahandusministeeriumi ennustuse järgi on meil aasta lõpuks juba 12,2 protsenti töötuid, järgmisel aastal aga koguni 15,6 protsenti. Teisiti öelduna, töö kaotab Eestis sel ja järgmisel aastal kokku 68 000 inimest.
Edasi peaks tööpuudus vähenema ja alanema 2013. aastaks 11,1 protsendini.
Kättesaadavad andmed lubavad ka uurida, kes on kõige tüüpilisemad töötud ja miks inimesed tööst ilma jäävad. Omavahel võrreldavaid arve on siiski raske hankida: ehkki töötuks registreerimisel küsitakse inimestelt hulk andmeid ka eelmise töökoha kohta, ei ole nende andmebaasidesse sisestamine viimasel ajal olnud töötukassa prioriteet.
Kõige põletavam küsimus on, miks inimesed töötuks jäävad. Just viimase aasta jooksul on pilt tugevalt muutunud. Kui 2008. aasta esimesel neljal kuul lisandunud uute töötute seas oli koondatuid veidi üle viiendiku, siis tänavu esimese nelja kuuga lisandunuist juba ligi kolmandik.
Koondatute osakaal on tõusnud 21,5 protsendilt 30,8 protsendile (siinkohal on arvestatud vaid neid end ametlikult töötuks möllinud inimesi, kel eelnevalt oli töökoht).
Veel kurvem hakkab, kui vaadata koondatute kasvu arvuliselt: eelmise aasta algul tempos ligikaudu 500 inimest, tänavu aga juba ligi 2500 inimest kuus.
Pea iga kolmas koondatud
Koondamine on tõusnud konkurentsitult peamiseks töölt vabastamise põhjenduseks. Ning seda hoolimata tõigast, et osa tööandjaid on alles oodanud koondamistega, kuna 1. juulil peaks jõustuma uus töölepinguseadus, mis teeb töötajaist vabanemise odavamaks.
Omal soovil lahkujate osakaal uutest registreeritud töötutest on samal ajal vähenenud 30,4 protsendilt mulluse esimese nelja kuuga 15 protsendile tänavu samal ajal.
Eelnev palk üle 11 000?
Ka poolte kokkuleppel lahkumiste osakaal aastaga vähenes. Inimesed mõtlevad enne kolm korda, kui praeguses majandusseisus töökohast loobuvad.
Seevastu kasvas aastaga nende inimeste osa end töötuks registreerijate seas, kes olid tööl katseajaga, mille tulemused osutusid tööandja hinnangul ebarahuldavaks, ning pidid seepärast töölt lahkuma.
Täpseid andmeid isegi ametlikult registreeritud töötute eelmisel kohal teenitud palga kohta töötukassal ei ole. Palgainfo on teada ainult nende kohta, kellele on määratud töötuskindlustuse hüvitis. Viimastest oli tänavu esimese kvartali andmete järgi eelnev keskmine töötasu 11 628 krooni.
Kuid see arv ilustab tegelikku seisu: umbes kolmandik uusi registreeritud töötuid ei olnud enne seda töökohal ja isegi nendest, kes töötasid, ei olnud kõigil piisavalt kaua makstud töötuskindlustusmaksu, või polnud tegu pealesunnitud töötusega.
Mullu määratud hüvitisesaajad teenisid enne töötuks jäämist keskmiselt 10 267 krooni. Tulemus ilmselt kajastab veel eelmise aasta jooksul kasvanud palku, ent võib-olla ka seda, et töötuks jäämine on hakanud kimbutama ka kõrgemapalgalisi spetsialiste.
Viimasest annab tunnistust tänavu märtsis arvele võetud töötute ametialane jaotus. Oskustöölised, nagu keevitajad, mehaanikud, maalrid, elektrikud, sõidukijuhid jne, moodustasid 44 protsenti uutest töötutest, kvalifitseeritud spetsialistid aga 13 protsenti.
Statistikaamet märgib samas tänavuse esimese kvartali andmete põhjal, et tööhõive vähenemine puudutab eelkõige sinikraesid, kes on enamasti ametis töötlevas tööstuses või ehituses. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga oli Eesti majanduses vähem tarvis nii lihttöölisi, oskustöölisi kui ka teenindajaid.
Samal ajal oli valgekraesid ametnikke, keskastme spetsialiste ja juhte Eestis selle aasta esimesel kolmel kuul tööl rohkem kui mullu lõpukvartalis.
Enamik töötuist mehed
Töötukassa avaldatud tööpuuduse statistikat uurides on ka näha, et Eestis läheb märgatavalt paremini noortel (vanuses 1624) naistel kui ka noortel meestel: neidude osakaal töötuist oli aprilli lõpus alla 6,6 protsendi, noormeestel aga 10,4 protsenti.
Kuid ligilähedaselt samasugune pilt avaneb ka teistes vanuserühmades.
Töötute seas on mehi rohkem kui naisi igal pool Eestis, nii vanuse kui piirkondliku jaotuse järgi. Meeste osakaal töötuist on Eestis suurim Põlvamaal, 63,3 protsenti. Naiste osa töötutest on suurim Ida-Virumaal, ent ka seal jääb see alla meestele: 48,5 protsenti.
Noorte tööpuudus on suhteliselt kõige rängem Hiiumaal ja kõige leebem Harjumaal. Üle 50-aastaste seas on töötute osakaal suurim Lääne-Virumaal.
Huvitav on lisaks vaadata ka seda, mis juhtub inimestega edasi. Töötukassa andmete järgi on tänavu esimese nelja kuuga ametliku töötuna arvelt maha kantud ligikaudu 4000 inimest, kellest aga ligi pooled lihtsalt loobusid ametiasutuste uksi kulutamast ega ilmunud enam järgmisele määratud kokkusaamisele.
Ülejäänuist otsis ligi 1500 endale ise uue töökoha. Tööturuameti vahendatud töökohale asus alla 200 inimese, pluss 50, kes hakkasid ameti toetusel ettevõtjaiks. Kommentaarid tunduvad siin liigsed.
Argo Ideon
Olavi Kärsna
Hämmastav, et nii haigus- kui ka vanemahüvitist arvutavad ametnikud mõnikord oma reeglite järgi, ehkki seadusest lähtuvalt võiks kodanik neid hüvitisi rohkem saada.
Aasta alguse seminarides kurtsid paar inimest, kellel on olnud nii palga- kui ettevõtlustulu, et neile olla haigushüvitist arvutatud ainult ühe tululiigi järgi ja kohalik haigekassa oli seda põhjendanud ravikindlustuse seaduse § 55 lõikega 8.
2002. aastal saatsin ma selle kohta kirja tollasele õiguskantslerile, ja kuigi seaduse sõnastus on ikka niisama õnnetu edasi, pidanuks selle tõlgendamisega asjad ühel pool olema. Aga ilmselt on põlvkonnad vahetunud ja seadust lugenud uued ametnikud seda jälle vanaviisi tõlgendama hakanud.
Haigushüvitise arvutamine
Imelik on asja juures see, et haigekassa süsteemis peaks niisuguseid rehkendusi tegema arvuti ilma ametniku vahelesegamise võimaluseta. Maksuametist tulevad sotsiaalmaksu andmed, haigekassa poolt söödetakse sisse haiguse periood ja haigushüvitise arvutab arvuti ise etteantud loogika järgi.
Pole aga põhjust kahelda, et inimestele seda kohalikus haigekassas tõesti nimelt nii serveeriti, nagu nad mulle kõnelesid, kui neile sellest vestlusest isegi seaduse paragrahvi lõike number meelde jäi.
Ravikindlustuse seaduse § 55 lõikes 5 kasutatakse haigushüvitise arvutamiseks vajaliku kalendripäeva keskmise tulu arvestamise kirjeldamisel väljendit "eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel".
Küsimus oligi nimelt selles, kuidas tõlgendada sõna "või" koos sama paragrahvi lõikega 8: "kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel".
Esimese hooga seadust lugedes saab sellest teha ainult ühe järelduse: kui on mõlemad tululiigid, arvutatakse haigushüvitis kas palga- või ettevõtlustulu järgi sõltuvalt sellest, kumb oli suurem, mitte aga mõlema summa järgi.
Tegelikult on aga kaheksanda lõikega mõeldud hoopis seda, et palgatöötaja eest võib tööandja olla maksnud kas oma kohustusest rohkem või vähem, ja siis vaadatakse, kas töötajale on kasulikum haigushüvitise palgast tuleneva osa arvutamine tööandja kohustuse või tegelikult makstud sotsmaksu järgi. Arvesse võetakse kogu inimese haigushüvitise juures aga nii palga- kui ettevõtlustulu.
Miks seadus peab olema just nii sõnastatud ja miks seda muudetud ei ole, jääb arusaamatuks. Eelmine õiguskantsler pidas sõnastust ebaõnnestunuks ja lubas saata kellelegi märgukirja, praegune õiguskantsler siin probleemi ei näe.
Meie riigiametid aga tahavad asju ajada ainult konkreetsete kaebuste lahendamise vormis, nii et kui keegi kahtleb, kas tal haigushüvitise arvutamisel võeti ikka arvesse kõik eelmisel aastal laekunud sotsmaksud, peab ta kirjutama haigekassale avalduse. Haigekassa vastab tõenäoliselt, et arvesse võetakse kogu eelmise aasta isikustatud sotsmaks, maksu aga korjab maksuamet, kes ka selle üle arvet peab.
Ettemaksukonto ja isikustatud sotsiaalmaks
Teatavasti muutus käesolevast aastast maksude tasumise protseduur ja kõik maksud makstakse ühele nn ettemaksukontole, sealt arvab maksuamet maksude tähtpäevade saabudes vajaliku summa maha. Ettemaksukonto kirjutati sisse maksukorralduse seadusse ja selle kohta andis rahandusminister välja ka ühe määruse, maksuseaduste endi tekste aga seoses ettemaksukonto sisseviimisega ei muudetud.
Vanemahüvitist saada soovivatel FIEdel tekkis seoses sellega probleem. Nimelt ütles ja ütleb sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõige 3 punkt 1, et FIE on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordse miinimummäära. Seega ei kohusta seadus maksma täpselt miinimumi jagu ega keela avansiliste maksetena maksmast miinimumist rohkem.
Rahandusministri ettemaksukonto kohta 19.12.2008 välja antud määruse nr 51 § 11 lõige 5 ütleb, et kui isik kannab ettemaksukontole alusdokumendi viitenumbriga määratud summast suurema summa, jääb enammakstud summa ettemaksukontole.
Sotsiaalmaksu osas tahetakse seda rahandusministeeriumi süsteemis tõlgendada nii, et aasta sees ei saa sama aasta sotsiaalmaksu maksta rohkem kui seadusega ette nähtud avansiliste maksete miinimum. Seega jääks aasta isikustatud sotsiaalmaksu hulgast välja enne aasta lõppu makstud sotsiaalmaks, mis makstakse avansiliste maksete kohustuslikule miinimumile lisaks.
Enne aasta lõppu kogu sotsmaks ära maksta oli mõistlik nimelt vanemahüvitise taotlejatel. Nii läheks kogu sünnituseelse aasta tulu vanemahüvitise juures arvesse. Rahandusministeeriumist öeldi, et probleemi ei ole, sest eelmisel aastal tehti ju üle-eelmise aasta juurdemakse jne. Elu on aga selline, et lapsed kipuvad sageli sündima poolteise-kaheaastase vahega ja siis oli see üle-eelmine aasta emal suhteliselt väikese tuluga.
Maksuamet ei taha ka eelmise aasta lõpus makstud sotsiaalmaksu 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu hulka arvata, kuigi rahandusministri määrus kehtib alates 2009. aastast. Põhjenduste loogika on omaette klassist.
Esiteks, sotsiaalmaksuseadus ei kohustavat ühelgi juhul maksma sotsiaalmaksu rohkem kui miinimummäär, ehk siis avansiline sotsiaalmaks üle miinimummäära ei ole sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel makstud sotsiaalmaks.
Nagu öeldud, kõneleb seadus vähemalt miinimumi suurusest maksust ega keela rohkem maksmast. Kurjad keeled räägivad, et selline seisukoht olla maksuametis tekkinud seoses uue noore meessoost osakonnajuhataja ametissemääramisega. Ta olla käratanud: ah tahavad ette maksta ja tulu suurendada? Ma neile maksan!
Teiseks on ettevõtjatele ka öeldud, et eelmise aasta lõpus tehtud sotsiaalmaksu juurdemakset ei võta me arvesse seepärast, et meie arvutisüsteem aasta viimastel päevadel ümberkorralduste tõttu ei töötanud.
See on nii kõva sõna ühe Euroopa Liidu liikmesriigi õigussüsteemis, et võtab lausa sõnatuks. Siin aitaks kahjuks ainult kohtusse pöördu-
mine.
Haridusministeeriumi kinnitusel saavad kõik pedagoogid puhkusetasu kätte õigel ajal, sest riik arvestab juunis tavapärasest suuremate väljamaksetega haridusvaldkonnas.
Rahandusminister muutis 14. mail oma riigieelarvest väljamakseid piiravat käskkirja selliselt, et kohalikel omavalitsustel on võimalik tagada pedagoogidele puhkusetasude väljamaksmine, teatas haridusministeerium.
Ministeeriumi kinnitusel juhtisid nad aprilli viimastel päevadel pärast riigieelarvest väljamakseid piirava käskkirjaga tutvumist rahandusministeeriumi tähelepanu asjaolule, et puhkusetasude maksmise tõttu pedagoogidele on mais ja juunis väljamaksed haridusvaldkonnas tavapärasest suuremad.
Tänaseks on rahandusministeerium loonud olukorra, kus kõik õpetajad saavad oma puhkusetasu korrektselt kätte.
Omavalitsustel võib juunis tekkida probleeme pedagoogidele puhkuseraha väljamaksmisega, sest rahandusminister külmutas aprilli lõpus välja antud käskkirjaga omavalitsustele tehtavad maksed. Eeskätt väiksematele valdadele toob see kaasa rahanappuse.
Toimetas: Hanneli Rudi, reporter
Lehekülg 1338 / 1592
