Artiklid
BNS
Justiitsministeerium saatis eile kooskõlastusringile eelnõu, mis näeb ette riigilt palka saavate inimeste palkade kärpimise kuni 10 protsenti alates 1. juulist.
Eelnõu järgi võib ametnike palka kärpida kuni kümme protsenti alla seaduse alusel kehtestatud aktist tuleneva palgamäära ja seadusest tulenevate kohustuslike lisatasude summat. Seda võib teha siis, kui see on vajalik riigi või kohaliku omavalitsuse toimepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Eelnõu tööversioonis oli vastav number 8 protsenti.
Samuti kaotab eelnõu võimaluse maksta puhkusetoetust ning avaliku teenistuse seadusesse lisatakse keeld maksta teenistujatele seadustest mittetulenevaid toetusi ja lisatasusid.
Eelnõu seletuskirja järgi võib ametnik palga vähendamise korral teenistussuhte omal soovil lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette 14 kalendripäeva jooksul alates palga vähendamise haldusaktist teadasaamisest.
Teenistusest vabastamisel makstakse riigiametnikule hüvitisena ühe kuu ametipalk.
Eelnõu näeb ette ka selle, et kui kahe asutuse liitumisel ühe asutuse ametnikud koondatakse ning võetakse kohe uuesti tööle teise asutusse, siis kuulub koondamishüvitis tagastamisele.
Ministeeriumide kantslerite palgad seotakse eelnõu järgi ministri palgaga ning kantsleri palk saab alati olema 90 protsenti ministri palgast.
Samuti sätestab eelnõu, et riigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk on alates 1. juulist Eesti keskmise palga ning riigikogu ja presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud koefitsendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007. aasta Eesti keskmise palga, seaduses sätestatud koefitsendi ning koefitsendi 0,856 korrutis.
Mirko Ojakivi
Aeg uue töölepinguseadusega kaasnevate hüvitiste muutmiseks hakkab otsa saama.
Valitsusliidu poliitikutest koosnev töörühm vaagis eile taas mitme tunni vältel, kuidas säästa töötukassa reserve, kuid nagu kahel varasemal päeval ei jõutud ka eile kõiki pooli täielikult rahuldava tulemuseni. Kuid suure tõenäosusega liigutakse kompromissi poole, mis säilitab nii töötuskindlustushüvitise määrade ja liikide ning tööandja makstavate koondamishüvitiste suhtes praegusega sarnase olukorra.
Koondatava inimese jaoks tähendaks taoline kompromiss seda, et ka pärast 1. juulit saab ta tööandjalt vähemalt kahe kuu koondamishüvitise ja järgneva kaheksa kuu jooksul töötukassast töötuskindlustushüvitist praegu kehtivate määrade järgi.
Kirjeldatud kokkulepe pole siiski veel kindel. Töörühma liige, sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles näiteks, et midagi positiivset eilsel kohtumisel ei toimunud. Kuid töörühmas Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) esindava Ken-Marti Vaheri hinnangul liigutakse kokkuleppele üha lähemale.
Töörühmas valitseb selge arusaam, et praegusel kujul uut töölepinguseadust jõustada ei saa, sest see viiks töötukassa pankrotti. Ka leppisime kokku, et täiendavat töötuskindlustuse maksetõusu ei tule, selgitas Vaher.
Sotsiaaldemokraadid on siiski endiselt seisukohal, et mõistlik oleks tõsta töötuskindlustuse maksemäär neljale protsendile. Ka ametiühingud ja tööandjate keskliit toetavad töötuskindlustusmakse tõstmist, kuid mõningad meie partnerid ei taha maksutõusust kuuldagi, selgitas Nestor.
Peamiselt on täiendava maksutõusu vastu IRL. Vaheri sõnul tähendaks täiendav maksutõus automaatselt, et tööpuudus suureneks Eestis veelgi. Mulle tundub, et ka meie koalitsioonipartnerid said aru, et täiendavat töötuskindlustusmakse tõusu ei tule. Ma arvan, et selles suhtes suutsime kokkuleppe saavutada, märkis Vaher.
Kolme koalitsiooni erakonna esindajatest koosnev komisjon jätkab töölepinguseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide muutmist vajaduse korral juba täna, sest kokkuleppele jõudmiseks jääb aega ühe vähemaks. Nestori sõnul tuleb vajalikud seadusemuudatused välja töötada tuleva nädala alguseks, et valitsus saaks need muudatused heaks kiita juba tuleva nädala neljapäeval.
Aega on mõned päevad
Vaheri sõnul ei pruugi riigikogu jõuda sõlmitavas lepingus kirja saavaid seadusemuudatusi heaks kiita, kui need esitatakse riigikogule arutamiseks hiljem kui 21. mail. Nimelt peab peale riigikogu seadusemuudatused välja kuulutama president ja need peavad jõustumiseks ilmuma ka Riigi Teatajas.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis veel eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et taoline variant, et 1. juulil jõuaks jõustuda selgelt riigile üle jõu käiv töötuskindlustuste pakett, oleks riigile kõige halvem variant. Minu arvates poleks korrektne inimestele maksta mingi perioodi jooksul kõrgemat toetust ja siis see ühel hetkel ära võtta, rääkis Pevkur.
Andrus Ansip: maksetõusu me lubada ei saa
Peaminister Andrus Ansip rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab olema valmis veelgi suuremaks tööpuuduseks ja töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hüvitiste määrad üle vaadata.
Ansipi andmetel näitavad kõige halvemad stsenaariumid, et uut töölepinguseadust jõustades oleks töötukassa reservid järgmisel aastal otsas ja aasta lõpuks oleks töötukassa neli miljardi krooniga miinuses.
Ansipi arvutuste kohaselt peaks töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks hüvitiste kärpimatajätmise puhul olema töötuskindlustuse maksemäär 10,5 protsenti. See on Eesti konkurentsivõime hävitamine. Me ei saa seda endale lubada, lisas peaminister.
Peale selle pole Ansipi hinnangul õiglane suurendada töötuskindlustushüvitisi olukorras, kus kõik peavad millestki loobuma. Miks siis on ühiskonnas üks sotsiaalne rühm, kelle olukord peab paranema, kelle sissetulekud peavad kriisiajal suurenema? See pole õiglane.
Lemmi Kann
Veel sügisel tekitas Jüri Käo ja mõne teisegi ettevõtja idee palku vähendada inimestes reaktsiooni: "Olge nüüd! Seda ei juhtu! Seaduski juba ei luba seda teha!"
Nüüd jääb palgakärbetest puutumata ettevõtteid iga päevaga aina vähemaks ning sellest on saanud igapäevane kohvikõrvane jutt - kas teil juba vähendati palku?
Kuigi palkade vähendamine pole kaugeltki meeldiv kummalegi poolele, on seda võimalik teha seadusi järgides ning valutumalt.
Soovitused, kuidas seda teha, on koostatud advokaadibüroo Sorainen advokaadi ja partneri Karin Madissoni abiga.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4316/uud_uudidx_431608.html
(originaalartikli viitelt).
Sotsiaalministeerium korraldab kuu aja jooksul sotsiaalkampaania «Abiks tööotsijale», mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine tööturuteenustest.
Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Marge Sassi rääkis tänasel pressikonverentsil, et kampaania on suunatud eelkõige töötutele, aga ka kõigile koondamisohus töötajatele ja kõigile neile, kes oma praeguse olukorraga mingil põhjusel rahul ei ole ja sooviksid uut tööd.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel hiljuti läbi viidud uuringust tuli välja, et inimesed ei ole väga teadlikud sellest, mis kaasneb omal soovil töölt lahkumisega. Lisaks ei ole inimesed Sassi sõnul päris täpselt teadlikud ka sellest, mida pakub riik - millisei toetusi, millised teenuseid. «Ja selleks on see projekt ellu kutsutud, et teadlikkust tõsta,» märkis ta.
Kampaania toimub kuu aja jooksul üle Eesti eesti ja vene keeles. Kampaania eelarve on Sassi sõnul 1,7 miljonit krooni ning tegemist on Euroopa Liidu struktuurifondide eelmise perioodi ülejäägiga, mis nüüd käiku lastakse.
Eelmisel kuul ilmus sotsiaalministeeriumil juba ajalehtede vahel vaheleht «Abiks tööotsijale», projekti raames kuulutati välja konkurss tudengitele ja õpilastele ning sotsiaalministeeriumi kodulehel avati tööabi alajaotus, mis pidevalt täiene.
Reklaamiagentuuriga koostöös on nüüd loodud ka reklaamikampaania, mis läheb käiku järgmisest nädalast. Vahetult enne jaanipäeva, kui kampaania on läbi, testitakse kampaania märgatavust ja teadlikkuse tõusu.
Lisaks reklaamile, artiklitele, vahelehtedele, trükistele ning raadio- ja telesaadetele on sotsiaalkampaania osaks ka avalike ürituste sari tööturuteenuste teemal.
Viies maakonnakeskuses toimuval tööseminari-nimelisel üritusel räägitakse Sassi sõnul puust ja punaselt kõigest, mis puudutab seda olukorda, kui inimene on tööst ilmajäämise ohus, samuti ka kõigest sellest, mida töötu saab ise ette võtta. Muu hulgas õpetatakse näiteks CV-d koostama.
Toimetas: Marina Lohk
Kaisa Tahlfeld
Käes on nahaalse ärakasutamise periood, kus ettevaatamatu tööotsija võib oma kuldaväärt ideed tasuta lauale laduda ettevõttele, kes pole plaaninudki teda tööle võtta.
"Petturtööandjate arv kasvab. Paljude inimeste lihtsameelsus ning kergeusklikkus saab valusaid vitsu. Lepingud, isegi kui need sõlmitakse, ei leia tegelikkuses järgimist, palgalubadused ei saa tõeks ning töötingimusi ilustatakse tundmatuseni. Aina enam on kuulda nn proovitöödest, mille ulatus ning tulemuslikkus ületavad igasuguse mõistliku testtöö piirid ning mis tegelikkuses on lihtsalt tasustamata töö," loetles Eesti ühe suurema tööotsinguportaali CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson. Eriti suure ettevaatusega tuleb tema sõnul suhtuda välismaal pudrumägede ja piimajõgede lubajatesse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4316/uud_uudidx_431602.html
(originaalartikli viitelt).
Lehekülg 1341 / 1593
