Artiklid
Riigikogu rahanduskomisjon tegi olulise muudatuse pensioni teise samba sissemaksete hüvitamise skeemi juurde, mille kohaselt säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.
Eelmises väljatöötatud kavas oli üks puudujääk, mis ei arvestanud küllalt korrektselt sellega, et mehed ja naised lähevad kuni aastani 2016 pensionile erinevas vanuses, ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor erakonna teates.
Esialgses II samba hüvitamise skeemis oli õigus 2+4 süsteemi säilimisele isikutel, kes on sündinud 1951 ja varem.
Tänased pensionieelikud, kes on sündinud 1954 ja varem, saavad teha oma kontohaldurile avalduse selle aasta 1. oktoobrist 30. novembrini, mille alusel säilib neile 2+4 süsteem.
Eesti Tööandjate Keskliit peab võimalikuks töötuskindlustusmaksete tõstmist 4%-ni, kuna see on hädavajalik tagamaks töötukassale eurole üleminekuks vajalikud reservid. Selleks et jõustada uue töölepingu seadusega kaasnev koondamishüviste regulatsioon muutumatul kujul võiks tööandjate maksemäär tõusta kehtivalt 1%-lt maksimaalse 1,5%-ni.
Ettevõtjatel on täna kaks selget prioriteeti- jõustada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon kokkulepitud ajal 01. juulil ning liituda eurotsooniga hiljemalt 01.01.2011.a., ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Töötukassa on jätkusuutlik organisatsioon nin selle eelarve ei saa erinevalt riigi eelarvest olla defitsiidis, seega peavad tööturu osapooled olema valmis tagama selle piisava rahastamise, lisas Kriis.
Tööandjate Keskliit kordab oma nõudmist kehtestada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon muutumatul kujul alates 01. juulist 2009.a., kuna vastasel korral ähvardab ettevõtlust pankrottide laine, mis viib tööhõive veelgi ulatuslikumasse langusse.
Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 13. mail 2009
Helve Toomla
Kas tööandja saab ilma minu nõusolekuta saata mind põhipuhkusele või palgata puhkusele?
Põhipuhkuse aeg peaks olema näidatud jaanuaris koostatud puhkuste ajakavas. Ajakava saab muuta ainult poolte kokkuleppel, st töötaja peab tööandja pakutud uue puhkuseajaga nõus olema. Tööandja ei saa mingil juhul töötajat tema soovi vastaselt väljaspool ajakavas näidatud aega puhkusele saata. Kui ajakava puudub või ei ole seda töötajale teatavaks tehtud, on töötajal õigus jääda puhkusele siis, kui talle meeldib, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
Palgata puhkusele ei saa tööandja samuti ühepoolselt kedagi saata, selleks peab töötaja ise soovi avaldama. Kui töötaja pakutud puhkusega nõus ei ole, tuleb tal tööle minna ja tööd nõuda. Koju jäämine võib tähendada puhkusega nõustumist.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Agne Narusk
Uus töölepinguseadus ei nõua uute töölepingute sõlmimist. Piisab lepingu lisast.
Uue töölepinguseaduse tulek ei tähenda seniste töölepingute kehtetuks muutumist, ükski paragrahv ei nõua vanade lepingute lõpetamist ja uute sõlmimist. Küll tuleb lepingud kriitilise pilguga üle vaadata, et kõik punktid oleks vastavuses uue seadusega.
Sama leping läheb edasi, ainult et see tuleb kriitiliselt üle vaadata ja välja jätta need tingimused, mis ei ole uue seadusega kooskõlas, ütles tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam Maalehele. Näiteks hüvitised ja lisatasud lähevad 1. juulil jõustuva seadusega vastuollu. Neid tingimusi, mida on vaja muuta uuest seadusest lähtuvalt, muudetakse lepingu lisaga.
Teatud tingimustel võib uue töölepingu sõlmimine isegi olla uue töölepinguseaduse jõustudes õigustatud, ütles Eesti Päevalehele kaubandus-tööstuskoja jurist Mait Palts. Kui väga ammu sõlmitud lepingut tuleb väga suures mahus uuele seadusele kohaldada, siis võib kõne alla tulla täiesti uue lepingu vormistamine, selgitas ta. Kuid see peab toimuma poolte kokkuleppel.
Vassimist jagub
Viimasel ajal on üha rohkem inimesi toimetuselt küsinud, kas peab ikka paika tööandja väide, et juba nüüd tuleb sõlmida uus tööleping, et asjad oleksid korras selleks ajaks, kui seadus kehtima hakkab. Inimeste huvi selle teema vastu kinnitas ka jurist Helve Toomla, kes vastab kord nädalas tööinspektsiooni nõuandetelefonile. Tööandja esitas allkirjastamiseks uue töölepingu, milles on senisega võrreldes palju muudatusi, sealhulgas väiksem palk. Väidetakse, et uue lepingu sõlmimist nõuab uus töölepinguseadus, refereeris Toomla tüüpilist küsimust.
Vahel kaasneb uue lepinguga uue katseaja kehtestamine, mis tähendab tööstaai uut algust sama tööandja juures. Ühtlasi annab see tööandjale õiguse lõpetada tööleping hüvitist maksmata, kui tööandja leiab, et katseaega ei läbitud edukalt. Enamik muudatusi, mida tööandjad püüavad uut seadust ettekäändeks tuues uude töölepingusse kirjutada, teenivad üht eesmärki: kui tuleb koondada, peab senisest vähem hüvitist maksma. Nii praeguse kui ka uue töölepinguseaduse järgi, mis peaks jõustuma 1. juulil, saab kehtiva töölepingu tingimusi muuta üksnes poolte kokkuleppel, rõhutas Toomla. Palga ja tööaja vähendamine jms muudatused tuleb poolte kokkuleppel panna kirja juba olemasolevasse töölepingusse.
Kirjalik tööleping ei kao kuhugi
Töölepinguseaduse eelnõu ühes variandis nähti ette, et kirjalik tööleping kaob, piisab suulisest lepingust. See on ilmne liialdus, tööleping peab endiselt olema kirjalik, rõhutas jurist Niina Siitam aprillis Maalehele antud intervjuus.
Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taasesitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel, selgitas Siitam.
Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMS-i ei ole hiljem võimalik taasesitada. Lepinguid võib sõlmida ka interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.
Pikemalt loe: www.ti.ee
Alates 01.07.2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.
Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:
ravikindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189244),
töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833),
sotsiaalministri 26. septembri 2002.a määrus nr 114 Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13190799) ja
sotsiaalministri 19. septembri 2002.a määrus nr 109 Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189367)
Muudatused haigushüvitise maksmisel:
haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4.päevast (varasemalt maksti alates 2.päevast);
haigestumise või vigastuse 4.päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
tööandja ei pea hüvitist maksma:
sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus (2), tööõnnetus (5), tööõnnetus liikluses (6), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine (7), vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel (8) ning kergemale tööle viimine (17).
Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009.a kehtinud korrale ja määrades.
Täpsemalt on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/
Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:
Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.
Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1.07.2009 endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.
Kõikide haiguslehtede (s.h kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.
Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:
kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad
Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12²
Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a.määruse nr. 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest, ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.
Näide haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest alates 01.07.2009:
Tööandjale esitavad haiguslehed Martin, Kalle ja Kati:
1) Martini haiguslehe töövabastuse põhjus on Haigestumine ning töövabastuse periood 29.06.2009 03.07.2009.
Martini tööandja täidab ära töövõimetuslehe saatekirja ning esitab koos haiguslehega 7 päeva jooksul haigekassale. Kuna Martini haigusleht algab varem kui 1. juuli 2009, siis tema puhul haigushüvitise maksmisel uut korda ei rakendata.
2) Kalle haiguslehe töövabastuse põhjus on Haigestumine ning töövabastuse periood 01.07.2009 18.07.2009.
Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul.
Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise 04.07.2009 08.07.2009 perioodi eest.
Selleks arvutab ta välja Kalle 6 kuu töötasu andmetelt keskmise kalendripäevatasu suuruse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et see summa on 500 kr).
6 kuu töötasu arvutamise aluseks on arvutamise vajaduse päevale (palga päev või 30. kalendripäev arvates lehe esitamisest tööandjale) eelnev 6-kuuline periood.
Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 500 kroonist 70% ning korrutab 5 päevaga (350 x 5 = 1750).
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 1750 = 367,5.
Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 1382,5 kr.
Lisaks maksab Kallele haigushüvitist haigekassa 09.07.2009 18.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti 2008. aastal Kalle eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest 2008. aastal sotsiaalmaksu 39 600 krooni, seega oli Kalle tulu 2008. aastal 39 600/ 0,33 = 120 000 krooni. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (120 000 / 365 =328,77).
Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 328,77 x 0,7 = 2301,39 kr.
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2301,39 = 483,29.
Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 1818 kr (haigekassa ümardab hüvitised väljamaksmisel täiskroonideks).
3) Kati haiguslehe töövabastuse põhjus on Haigestumine või vigastus raseduse ajal ning töövabastuse periood 01.08.2009 10.08.2009.
Kuna töövabastuse põhjus on Haigestumine või vigastus raseduse ajal, siis tööandja ei maksa haigushüvitist ja Katile maksab haigushüvitist haigekassa sarnaselt varem kehtinud korrale (alates haigestumise 2.päevast ning 70% kalendripäeva keskmisest tulust). Kati tööandja võib esitada soovi korral haigekassale haiguslehe originaali, kuid võib esitada ka haiguslehe koopia. Lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.
Muudatused hooldushüvitise maksmisel
Alates 01.juulist algavate hoolduslehtede korral on Haigekassa poolt makstava hooldushüvitise määr alla 12 a lapse hooldamisel varasema 100% asemel 80% kalendripäeva keskmisest tulust.
Muudatused töövõimetuslehe vormil
Alates 01.07.2009 muutuvad ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral asendatakse andmeväljaga Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel:
http://www.haigekassa.ee/blanketid/raviasutus/toovoimetuslehe-vorm-alates
Täiendavaid küsimusi alates 01.07.2009 jõustuvate muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1343 / 1593