Artiklid
Valitsus otsustas esmaspäeva õhtul kärpida kõikide ministeeriumiametnike palku kaheksa protsenti.
Peaminister Andrus Ansip märkis ERR-le antud intervjuus, et väheneb nii tema kui ka ministrite palk.
Ansipi sõnul puudutab palgakärpe otsus ministeeriumiametnikke. Teiste riigipalgaliste kärbe tuleb ilmselt väiksem. Ansipi sõnul on palgad erinevad, mistõttu kõikide palkade võrdne kärpimine pole mõeldav.
Ministeeriumid peavad kulusid kärpima teisel poolaastal 11,8 protsenti.
Samuti leppis valitsus kokku 2,3 miljardi krooni eest uute mittemaksuliste tulude leidmises.
Veel maikuus tahab valitsus kokku saada 5,5 miljardi kroonise teise negatiivse lisaeelarve, mille eesmärgiks on mahtuda kolme protsendi valitsussektori eelarvedefitsiidi raamesse.
Valitsus otsustas moodustada uue töölepinguseaduse muutmiseks töörühma, kuhu kuuluvad koalitsioonierakondade esindajad. Ministeeriumid peavad esitama oma
kokkuhoiueelarved rahandusministeeriumisse.
Uuesti koguneb valitsus eelarvet arutama nädala pärast, esmaspäeval kell 17. Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses.
Andrus Karnau
Toimetas: Erik Henno
Täna toimunud kahepoolsel kohtumisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu juhtide vahel tõdeti, et kokkulepe uue töölepingu seaduse muutmiseks jäi saavutamata. Sellega loevad osapooled kahepoolsed läbirääkimised töölepingu seaduse jõustumise küsimuses lõppenuks.
Tööandjate keskliidu hinnangul peab töölepingu seadus jõustuma muutumatul kujul ning kokkulepitud ajal 01. juulil 2009.a. ning töölepingu seaduse jõustumisega kaasnevad kulud tuleb katta laekuvatest töötuskindlustuse maksetest.
Ametiühingute keskliit on korduvalt rõhutanud, et uut töölepingu seadust ei saa jõustada valikuliselt ning et töötuskindlustuse maksemäärade tõus on tingitud eelkõige majanduskriisist ja töötute arvu kasvust.
Poolte hinnangul ei ole välistatud töötuskindlustuse maksete suurendamine üle 3% alates 01.01.2010. Ettepaneku konkreetsete maksemäärade kehtestamiseks teeb Töötukassa nõukogu sügisel sõltuvalt tööturul valitsevast olukorrast. Kõrgemate maksemäärade rakendamine alates 01.01.2010.a. eeldab töötuskindlustuse seaduses töötuskindlustuse maksemäärade ülempiiri tõstmist tänavu sügisel.
Lisainformatsioon:
Tarmo Kriis 6999301
Harri Taliga 55534840
Mirko Ojakivi
Koalitsioon pole veel suutnud otsustada, kas kärpida töötute hüvitisi või tõsta maksu.
Suure tõenäosusega üritavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tuleval nädalal valitsuses läbi suruda tulevastele töötutele makstavate hüvitiste väiksemad määrad. Sellisel juhul saavad tööta jäävad inimesed loodetud hüvitistest iga kuu tuhandeid kroone vähem raha.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri poolt valitsuskabinetis välja käidud idee kohaselt saaksid 1. juulist töötuks jäävad inimesed esimese kolme tööta olemise kuu vältel oma viimase aasta keskmisest kuupalgast 55 protsendi suurust töötuskindlustushüvitist ja järgnevatel kuudel 40 protsendi suurust hüvitist.
Uue töölepinguseadusega kaasnevas töötuskindlustushüvitiste seaduses on praegu aga kirjas veidi suuremad määrad: esimese saja päeva hüvitiseks oleks 70 protsenti ja järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 50 protsenti.
Paar tuhat kuus
Keskmist Eesti palka teeniv ja 1. juulist töötuks jääv inimene saab varem lubatust ligikaudu 2000 krooni ning järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 1300 krooni vähem raha.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri selgitusel tuleb seni kokkulepitust madalamad hüvitiste määrad kehtestada ennekõike seepärast, et muidu saab töötukassa raha otsa. Hüvitiste määra vähendamine ja vabatahtlikult töölt lahkunud inimestele töötuskindlustushüvitise maksmisest loobumine aitaks riigil oma eelarvepositsiooni 1,1 miljardi ulatuses parandada.
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimehe Eiki Nestori selgitusel on valitsuse kihk töötukassa väljamakseid piirata osalt põhjustatud ka sellest, et niiviisi peab mujalt vähem kärpima. Siiski on ka Nestori sõnul iva selleski jutus, et uued hüvitiseliigid ja senisest suuremad hüvitised kiirendavad töötukassa reservi lõppemist.
Nii pakkusidki sotsid koalitsioonikaaslastele mõtet, et lähiajal võiks töötuskindlustusmaksu tõsta veel ühe protsendi võrra, nelja protsendini. Töötuskindlustusmakse veelkordsest tõstmisest ei taha aga Isamaa ja Res Publica Liit ega Reformierakond midagi kuulda
Meie jällegi ei saa nõustuda ühepoolse hüvitiste vähendamisega, sest see pole ju õige, uus tööleping muudab lihtsamaks töötaja koondamise, vähendab talle makstavaid hüvitisi ja koondamistasu, aga tööandjad saavad vaid uue töölepinguseaduse jõustumisest kasu. Kui töölepinguseadust hakatakse muutma, siis peavad muudatustes ikka tööturuosapooled kokku leppima, selgitas Eiki Nestor.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul kulub sel aastal eri hüvitiste maksmiseks 3,6 miljardit krooni. Kui aga vähendada hüvitiste suurusi, säästaks töötukaasa 1,1 miljardit krooni. Praegu on töötukassa reservide kogusuurus 2,4 miljardit krooni.
Pevkur: teist teed pole
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on valitsusel töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks vaid kaks varianti: tõsta töötuskindlustusmaksu või vähendada hüvitisi.
Valitsuse kaks erakonda ei toeta töötuskindlustusmakse tõstmist, sest see on tõstetud juba maksimaalsele tasemele, selgitas Pevkur. Seega on sotsiaalministri hinnangul alles vaid üks variant, milleks on töötukassast makstavate hüvitiste vähendamine.
Me pole täna nii rikkad, et maksta neid hüvitisi, mis aasta tagasi õitsvas majanduses kokku lepiti, lisas Pevkur.
Samal ajal on sotsiaalministri arvates võimalik, et majandusolukorra paranedes tõstetakse hüvitiste määrad aasta eest kokkulepitud tasemele. Terve töölepinguseaduse edasilükkamist Pevkur aga ei toeta.
Kui valitsus hüvitiste piiramise paketi heaks kiidaks, oleks inimesel kasulik saada koondatud enne 1. juulit, sest sellega kaasneks tööandjalt suurem koondamishüvitis.
Kerttu Kaldoja
Justiitsministeerium on valmis saanud eelnõu, mis langetaks võrdselt kõigi riigitöötajate palku teatud protsendi ulatuses. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri andmetel vähendataks palku kaheksa protsenti.
Palgad langeksid juba selle aasta 1. juulist, kuid kärpe suurus veel paigas pole. Justiitsminister Rein Lang ise ütles valitsuse pressikonverentsil, et sissetulek langeks kõigil ühtemoodi, ilma ühegi erandita.
Lang kinnitas, et tema arvates on selline tegutsemisviis praegu ainuvõimalik. Kui me hakkame siin praegu vaidlema, et jätame kellelegi mingid erandid või loome kellelegi eeliseid, siis ma kujutan ette, et me jäämegi vaidlema, selgitas minister ja lisas, et seda kõike tehti juba eelmise kärpekava ajal.
Justiitsministri sõnul tuleb nüüd reaalselt vähendada kulutusi riigi käest palka saavate isikute arvelt. Midagi ei ole teha! Panustama peavad võrdselt president ja raamatupidaja, ütles Lang.
Praegu on eelnõu antud koalitsioonipartneritele tutvumiseks ning Lang avaldas lootust, et ka sotsiaaldemokraadid annavad oma nõusoleku.
Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et IRL oli sellise plaaniga üldjoontes nõus juba veebruaris, kuid vajab praegu siiski aega eelnõu läbitöötamiseks. Sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl aga teatas, et tahab kärpida ilma eelnõuta oma äranägemise järgi.
Urmas Jaagant
Riikliku lepitaja nõuniku, endise ametiühinguliidri Raivo Paavo sõnul ei saa töölepingu seadus 1. juulist osaliselt jõustuda, sest vastasel juhul poleks Eesti enam demokraatlik riik.
"Kui 1. juulist hakkab töölepinguseadus osaliselt kehtima, siis mina riikliku lepitaja nõunikuna ütlen seda, et meil ei ole täna kodanikuühiskonda," vahendasid ERR uudised Paavot ETV saates "Terevisioon".
Paavo rõhutas, et talvel jõuti uue töölepinguseaduse puhul kompromissini ja kui nüüd keegi tahab sealt midagi välja võtta, siis see pole tema sõnul võimalik.
"Kokkulepped on tihti ühes väikses asjas kinni ja kui seda tahetakse nüüd lõhkuda, siis tekib protest, võib tekkida usaldamatus ja see toob halba," selgitas ta.
Kommenteerides justiitsministeeriumis valmivat eelnõud riigitöötajate palkade 8%-lise vähendamise kohta, ütles Paavo, et näiteks paljudes kollektiivides on omad kollektiivlepingud, kus on korrektselt paigas ka palgaküsimused ja selle leppe lõhkumine kellelgi kolmanda poolt oleks kujuteldamatu.
Lehekülg 1344 / 1592
