Artiklid

Helve Toomla, jurist

•• Ettevõte tegi pankrotiavalduse, seda arutatakse lähiajal. Õhus on võimalus, et ettevõte läheb üle teisele firmale. Mina ei soovi, et mu tööleping üle läheks. Kas keeldumise korral saaksin hüvitist ja millisel alusel siis leping lõppeks? Kas fakt, et töölepingus muutub tööandja nimi, on töölepingu tingimuste muutmine seoses tootmise ja töö ümberkorraldamisega? Kas mul on õigus nõuda töölepingu lõpetamist töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel?

Et­tevõtte üle­mi­ne­ku kor­ral jää­vad se­ni­sed töö­le­pin­gud keh­ti­ma, ole­ne­ma­ta töö­ta­ja või tö­öand­ja soo­vist. Tö­öand­ja ni­me muu­tus töö­le­pin­gus ei tä­hen­da sel­le tin­gi­mus­te muut­mist seo­ses toot­mi­se või töö ümber­kor­ral­da­mi­se­ga ega an­na päris kindlasti võima­lust le­pin­gut TLS § 82 alu­sel lõpe­ta­da.

Kui tö­öand­ja va­he­tu­mi­se tõttu töö­tin­gi­mu­sed olu­li­selt hal­ve­ne­vad, võib töö­ta­ja nõuda kõnea­lu­se sät­te alu­sel le­pin­gu lõpe­ta­mist. Tin­gi­ma­ta tu­leb siis aval­du­ses konk­reet­selt näi­da­ta, mil­li­sed töö­tin­gi­mu­sed ja kui­das on just tö­öand­ja va­he­tu­mi­se tõttu olu­li­selt hal­ve­ne­nud. Omal soo­vil või pool­te kok­ku­lep­pel võib töö­ta­ja mui­du­gi le­pin­gu lõpe­ta­da, kuid hüvi­tist sel ju­hul sea­dus et­te ei näe.

•• Kas ja millisel juhul on tööandjal õigus avada töötaja nimele tööaadressile tulnud kirju? Tööandja väitel on tal selleks permanentne seaduslik õigus.

Tö­öand­ja võib kee­la­ta oma si­de­va­hen­di­te (ar­vu­ti, te­le­fo­ni jms) ka­su­ta­mi­se isik­li­ke as­ja­de aja­mi­seks, sh ka kir­ja­va­he­tu­se pi­da­mi­seks, kuid see ei tä­hen­da min­git per­ma­nent­set õigust ava­da ja lu­ge­da töö­ta­ja era­kir­ju.

Põhi­sea­du­se § 26 ja § 43 ko­ha­selt on erae­lu puu­tu­ma­tu ja igaühel on õigus sõnu­mi­te sa­la­du­se­le. Õi­gus sõnu­mi­te sa­la­du­se­le on ta­ga­tud ka isi­ku töö- või ame­ti­ko­hal. Nii on leid­nud Eu­roo­pa inimõigus­te ko­hus, mis ühes ot­su­ses kin­ni­tas, et töö­ko­halt isik­li­kel eesmär­ki­del saa­de­tud elekt­ron­kir­ja­de jäl­gi­mi­se­ga­gi rii­va­tak­se sõnu­mi­te sa­la­du­se õigust.

(Vt Ees­ti Va­ba­rii­gi põhi­sea­dus. Kom­men­tee­ri­tud väl­jaan­ne, 2008, lk 358).

•• Lugesin, et enne 2003/04. õppeaastat kõrgkooli astunud üliõpilased saavad õppepuhkust juhul, kui nad õppisid kaugõppes. Mida aga tähendab seaduses mõiste „osakoormusega õpe”?

Osa­koor­mu­se­ga õppe mõis­te on an­tud üli­koo­li­sea­du­ses § 23 lg 2: osa­koor­mu­se­ga õppes täi­dab üliõpi­la­ne iga õppeaas­ta lõpuks õppe­ka­va ko­ha­selt täit­mi­se­le kuu­lu­va õppe ma­hust ku­mu­la­tiiv­selt vä­hem kui 75%. Üli­koo­li nõuko­gu võib keh­tes­ta­da osa­koor­mu­se­ga õppes õppe­ka­va ko­ha­selt täit­mi­se­le kuu­lu­va õppe ma­hu alam­pii­ri. Ana­loog­ne sä­te on ka kut­seõppea­su­tu­se sea­du­ses ja ra­ken­duskõrg­koo­li sea­du­ses.

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se ko­ha­selt on õppe­puh­ku­se nõude õigus ai­nult nen­del õpi­las­tel või üliõpi­las­tel, kes oman­da­vad kut­se- või kõrg­ha­ri­dust osa­koor­mu­se­ga õppes. Eran­diks on need õpi­la­sed, kes en­ne 2004/05. õppeaas­tat läk­sid kut­se­kesk­ha­ri­dust and­vas­se koo­li õhtu­ses­se või kaugõppeo­sa­kon­da, ning üliõpi­la­sed, kes en­ne 2003/04. õppeaas­tat asu­sid õppi­ma kaugõppes – nei­le on säi­li­ta­tud õigus saa­da õppe­puh­kust täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se alu­sel.

•• Töötan ettevõtte tütarfirmas. Emaettevõte soovib mind üle tuua emaettevõttesse koos kõigi seniste õiguste ja kohustustega (ka saamata jäänud puhkus, tööstaaÏ jne) ja väidab, et minu jaoks ei muutu midagi, üksnes tööandja nimi. Kuid emaettevõttel on ühtlasi plaan mind pärast ületoomist koondada. TööstaaÏi on alla viie aasta, koondamis-hüvitist oleks õigus saada kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kui mind koondatakse kuu aega pärast emaettevõttesse ületoomist, siis kas see tähendab, et saan ka vähem koondamishüvitist? Emaettevõte ise väidab, et kuna õigused ja kohustused tulevad koos minuga üle, saab koondamishüvitist ikka kuue kuu keskmise palga ulatuses ja töötaja ei kaota midagi. Kas mul on põhjust selles kahelda?

Nii tütar­fir­ma kui ka emaet­tevõte on tõen­äo­li­selt eri ju­rii­di­li­sed isi­kud, s.t ka eri tö­öand­jad. Ühe töö­ta­ja üle­vii­mi­ne või -too­mi­ne pool­te kok­ku­lep­pel ühelt tö­öand­jalt tei­se­le ei ole võima­lik. Et tei­se fir­mas­se töö­le asu­da, tu­leb eel­mi­ne töö­le­ping lõpe­ta­da, maks­ta lõppar­ve, sh hüvi­tis ka­su­ta­ma­ta puh­ku­sep­äe­va­de eest. Al­les seejä­rel on võima­lik ema­fir­mas töötajaga uus töö­le­ping sõlmi­da.

Uues töö­le­pin­gus võib kok­ku lep­pi­da, et pi­de­vat töös­taaži ar­ves­ta­tak­se ala­tes ajast, mil küsi­ja eel­mi­se tö­öand­ja juu­res töö­le asus, ja ka kõik muud töö­le­pin­gu tin­gi­mu­sed võivad ol­la eel­mi­se le­pin­gu­ga võrrel­des sa­mad. Puh­kust­ki võib an­da en­ne tö­ö-aas­ta täi­tu­mist uue tö­öand­ja juu­res.

Koon­da­mi­se kor­ral jääb sel­li­sel ju­hul pi­dev töös­taaž ja hüvi­ti­se suu­rus sa­ma­su­gu­seks, s.t se­da tu­leb maks­ta ka­he kuu kesk­mi­se pal­ga ula­tu­ses.


Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus kordas tänasel koosolekul varemgi väljendatud seisukohta, et uue töölepingu seaduse jõustamine ilma töötuskindlustushüvitiste tõstmiseta ei ole vastuvõetav ning pidas otstarbekaks lükata mullu kevadel kokkulepitud tööõiguse ja töötuskindlustuse muudatuste pakett edasi kuni 1. jaanuarini 2011.

EAKLi juhatus arutas põhjalikult mitut varianti ning jäi kindlaks põhimõttele, et uut töölepingu seadust ei saa jõustada nii, et 1. juulist k.a. rakenduksid ainult tööandjaile ja valitsusele kasulikud uuendused, kuid töötajaile soodsad sätted lükkuksid tulevikku. „Vaagisime kõigi võimaluste plusse ja miinuseid,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Ülekaalus oli seisukoht, et kui praegusel kriisiajal oleks seaduse täismahus jõustamine liiga kulukas, siis tuleb selle ellurakendamisega oodata ajani, mil majandus taas tõusule pöörab.”

Lisaks leidis Ametiühingute Keskliidu juhatus, et seaduse tekst vajab veel mitmes osas täpsustamist.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

1.juulist rakenduv töölepinguseadus toob muuhulgas kaasa muutused tervishoiutöötajate tööaja regulatsioonis. Täna kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse alusel on kehtestatud lühendatud tööaeg nendele töötajatele, kes töötavad allmaa-, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Alates 1. juulist reguleerib tööaega ainult töölepingu seadus, mille kohaselt ei kehti enam kohustuslik lühendatud tööaeg mitte üheski eelnimetatud valdkonnas. Sellega seoses kaob lühendatud tööaeg ka anestesioloogidel, anesteesia-intensiivraviõdedel ja operatsiooniõdedel, patoloogiaosakonna töötajatel, intensiivravi osakondade meditsiinitöötajatel (praegu 35 tundi nädalas) ja radioloogia valdkonna töötajate (praegu 30 tundi nädalas).

Ülalloetletud tervishoiutöötajatele laienenud üleüldine tööajapiirang on ajalooliselt pärit ajast, mil tervisetehnoloogiad ei olnud veel piisavalt arenenud, et olla tervisele ohutud. Kaasaegne tehnoloogia on tänaseks võimaldanud haiglates viia töökeskkonna ohutegurid piirnormidega vastavusse ning tööajapiirang ei ole seetõttu sisuliselt põhjendatud.

Haigekassa lähtub tervishoiutöötajate tunnipalga arvestamisel tervishoiutöötajate miinimumpalga kokkulepetest, milleks on arstidel 112kr ja õdedel 60kr tunnis (arvestuslikult ligi 19 400 kr ja 10 400 kr kuus). Kuna kõik tervishoiutöötajad ei saa miinimum töötasu ja tegelik palk lepitakse kokku tööandja ja töövõtja vahel, siis on paindliku palgapoliitika tagamiseks arvestatud hindadesse mitte miinimum vaid arstide puhul 30% ja õdede puhul 20% miinimumist kõrgem töötasu. Keskmiseks arvestuslikuks töötasuks kuus teeb see arstidel ligi 25 300 kr ja õdede puhul 12 500 kr.

Ehkki haiglatel ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust maksta lühendatud tööajaga töötajatele kõrgemat tunnitasu, on haigekassa tervishoiuteenuste hinnaarvestuses seni arvestanud eeldusega, et eelnimetatud erialadel rakendatakse lühendatud tööaega. Hinnakujunduses on see seni väljendunud sellega, et 1 minut kardiokirurgi aega on odavam kui 1 minut anestesioloogi või radioloogi aega. Lihtsustatult tähendab see erisus seda, et keskmise töötasu saamiseks peab kardiokirurg töötama 40 tundi, anestesioloog aga 35 ja radioloog 30 tundi nädalas. Kuna jõustuv töölepingu seadus kaotab lühendatud tööajanormid, siis puudub haigekassal edaspidi igasugune alus teatud erialade hinnakujunduse puhul lähtuda lühendatud tööaja nõuetest. Iga üksiku arsti ja õe tööaeg ning töötasu on seni olnud ja peaks jääma ka tulevikus tema ning tööandja vaheliseks kokkuleppeks. Lisaks erialale peaks tööandja kindlasti arvesse võtma spetsialisti kvalifikatsiooni , töökogemust ja töötulemusi ning arvutama tema palga vastavalt sellele.

Haigekassa on seisukohal, et tänane hinnakujundus on piisavalt paindlik ning annab küllaldaselt võimalusi korraldada raviasutuse sisest palgapoliitikat selliselt, et kõrgema kvalifikatsiooniga ja keerukamat tööd tegevad (mis iganes eriala) spetsialistid saaksid keskmisest kõrgemat tasu.

Uue töölepinguseaduse rakendumisest tulenev tervishoiuteenuste piirhindade muutmine toob ravikindlustuse eelarvele kaasa 2009. aastal 50 miljonit krooni kokkuhoidu, mis kogu eriarstiabi eelarvest moodustab alla 1%. Ei saa ka märkimata jätta, et vaatamata töölepingu seadusest tulenevale hinnalangusele toimub 1. juulist siiski tervishoiuteenuste piirhindade tõus ligi 100 miljoni krooni ulatuses. Hinnamuudatusest vabanevate vahendite arvelt soovib haigekassal osta täiendavaid ravijuhte ning seega ei too muudatus kaasa haiglate lepingumahtude vähenemist. Inimeste jaoks tähendab see aga seda, et ravi kättesaadavus mõnevõrra paraneb.

Kui seni maksid mõned Eesti suurfirmad oma töötajatele lapse sünni puhul 10 000 krooni toetust, siis majanduslikult rasketel aegadel on sellest loobutud.

Mobiilioperaator EMT on siiani oma töötajaid meeles pidanud nii pulmade, lapse sünni kui ka juubeli puhul. Näiteks võib isa lapse sünni puhul võtta viis tööpäeva puhkust, kusjuures tema palk säilib. «Varem sai pere kingiks ka 10 000 krooni, aga seda tänavu kahjuks enam maksta ei saa,» sõnas EMT pressiesindaja Kaja Sepp Postimees.ee-le.

Ta lisas, et väga suurt kokkuhoidu sünnitoetusest loobumine ettevõttele ei anna, kuid praegustes majandusoludes peeti õigemaks sellest koobuda.

Küll aga pole ettevõte loobunud juubilaride meelespidamisest. Neile tehakse ka tänavu firma poolt kingitus. Samuti võivad ka tänavused abiellujad enne pulmi võtta viie tööpäevase puhkuse koos palga säilitamisega.

Pank loobus sünni- ja matusetoetusest

Oma senist lisatoetuste süsteemi on kärpinud ka Swedbank. «Enam ei maksa me näiteks toetusi matuste või lapse sünni puhul - sellistel puhkudel toetavad inimest riik ja omavalitsus,» teatas panga pressiesindaja Kristi Künnapas. Seni said uue ilmakodaniku vanemad 10 000 krooni, matusetoetus oli 5000 krooni.

Mõnevõrra vähendati ka staažikate töötajate meelespidamiseks ette nähtud soodustusi. Kui seni said 10 aastat pangas töötanud inimesed 5000 krooni suurust staažipreemiat, siis nüüd vähenes see summa 1000 krooni võrra. Kui palju toetustest loobumine raha kokku hoida annab, ei soostunud pank ütlema.

Erakordsete sündmuste puhul makstavatest lisatoetustest pole aga loobunud Prisma Peremarket. Lapse sünni puhul saab pere ettevõttelt 500-kroonise kinkekaardi, lähedase kaotuse puhul makstakse aga 5000 krooni toetust.

Samalaadseid toetusi maksti mullu ka mõnes riigiasutuses. Näiteks eelmisel aastal oli presidendi kantselei palgajuhendis sätestatud 2000-kroonine toetus lapse sünni, abiellumise, juubeli ning lähedase surma puhul. Kuid nende maksmisest loobuti selle aasta jaanuaris.

Hanneli Rudi

Valitsus andis heakskiidu töötukassa nõukogu ettepaneku tõsta alates 1. juunist töötuskindlustusmakse määr kolmele protsendile.

Töötaja peab sellest tasuma kaks protsenti ja tööandja ühe protsendi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Praegu kehtivad määrad on vastavalt 0,6 protsenti ja 0,3 protsenti.

Uute maksemäärade kinnitamisel prognoosib töötukassa rahandusministeeriumi põhistsenaariumi tingimustes käesolevaks aastaks töötuskindlustusmaksete laekumist 1,575 miljardit krooni. Riskistsenaariumi tingimustes prognoositakse töötuskindlustusmaksete laekumist 1,502 miljardit krooni.

Rahandusministeeriumi kevadise makroprognoosi tingimustes ulatuvad töötukassa kulud sel aastal hinnanguliselt 3,4 miljardi kroonini, mis tähendab, et töötukassal tuleb katta kulutustest 2,4 miljardit krooni reservidesse kogunenud vahenditest.

Ka tegi valitsus sotsiaalministrile ülesandeks tuua järgmisel nädalal valitsusse seadusemuudatuse eelnõud, millega tagatakse töötukassa vabade vahendite jääk aasta lõpuks vähemalt 1,9 miljardit krooni.

Allikas: uudised.err.ee

  1. Ansip: töötuskindlustusmakse tõstmisest jääb väheks
  2. Valitsus otsib kokkuhoidu vähendades töötute raha
  3. Palk.ee uudised nüüd ka RSS uudistevoona
  4. Palk.ee uudised nüüd ka RSS uudistevoona
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht