Artiklid
Kui seni maksid mõned Eesti suurfirmad oma töötajatele lapse sünni puhul 10 000 krooni toetust, siis majanduslikult rasketel aegadel on sellest loobutud.
Mobiilioperaator EMT on siiani oma töötajaid meeles pidanud nii pulmade, lapse sünni kui ka juubeli puhul. Näiteks võib isa lapse sünni puhul võtta viis tööpäeva puhkust, kusjuures tema palk säilib. «Varem sai pere kingiks ka 10 000 krooni, aga seda tänavu kahjuks enam maksta ei saa,» sõnas EMT pressiesindaja Kaja Sepp Postimees.ee-le.
Ta lisas, et väga suurt kokkuhoidu sünnitoetusest loobumine ettevõttele ei anna, kuid praegustes majandusoludes peeti õigemaks sellest koobuda.
Küll aga pole ettevõte loobunud juubilaride meelespidamisest. Neile tehakse ka tänavu firma poolt kingitus. Samuti võivad ka tänavused abiellujad enne pulmi võtta viie tööpäevase puhkuse koos palga säilitamisega.
Pank loobus sünni- ja matusetoetusest
Oma senist lisatoetuste süsteemi on kärpinud ka Swedbank. «Enam ei maksa me näiteks toetusi matuste või lapse sünni puhul - sellistel puhkudel toetavad inimest riik ja omavalitsus,» teatas panga pressiesindaja Kristi Künnapas. Seni said uue ilmakodaniku vanemad 10 000 krooni, matusetoetus oli 5000 krooni.
Mõnevõrra vähendati ka staaikate töötajate meelespidamiseks ette nähtud soodustusi. Kui seni said 10 aastat pangas töötanud inimesed 5000 krooni suurust staaipreemiat, siis nüüd vähenes see summa 1000 krooni võrra. Kui palju toetustest loobumine raha kokku hoida annab, ei soostunud pank ütlema.
Erakordsete sündmuste puhul makstavatest lisatoetustest pole aga loobunud Prisma Peremarket. Lapse sünni puhul saab pere ettevõttelt 500-kroonise kinkekaardi, lähedase kaotuse puhul makstakse aga 5000 krooni toetust.
Samalaadseid toetusi maksti mullu ka mõnes riigiasutuses. Näiteks eelmisel aastal oli presidendi kantselei palgajuhendis sätestatud 2000-kroonine toetus lapse sünni, abiellumise, juubeli ning lähedase surma puhul. Kuid nende maksmisest loobuti selle aasta jaanuaris.
Hanneli Rudi
1.juulist rakenduv töölepinguseadus toob muuhulgas kaasa muutused tervishoiutöötajate tööaja regulatsioonis. Täna kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse alusel on kehtestatud lühendatud tööaeg nendele töötajatele, kes töötavad allmaa-, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Alates 1. juulist reguleerib tööaega ainult töölepingu seadus, mille kohaselt ei kehti enam kohustuslik lühendatud tööaeg mitte üheski eelnimetatud valdkonnas. Sellega seoses kaob lühendatud tööaeg ka anestesioloogidel, anesteesia-intensiivraviõdedel ja operatsiooniõdedel, patoloogiaosakonna töötajatel, intensiivravi osakondade meditsiinitöötajatel (praegu 35 tundi nädalas) ja radioloogia valdkonna töötajate (praegu 30 tundi nädalas).
Ülalloetletud tervishoiutöötajatele laienenud üleüldine tööajapiirang on ajalooliselt pärit ajast, mil tervisetehnoloogiad ei olnud veel piisavalt arenenud, et olla tervisele ohutud. Kaasaegne tehnoloogia on tänaseks võimaldanud haiglates viia töökeskkonna ohutegurid piirnormidega vastavusse ning tööajapiirang ei ole seetõttu sisuliselt põhjendatud.
Haigekassa lähtub tervishoiutöötajate tunnipalga arvestamisel tervishoiutöötajate miinimumpalga kokkulepetest, milleks on arstidel 112kr ja õdedel 60kr tunnis (arvestuslikult ligi 19 400 kr ja 10 400 kr kuus). Kuna kõik tervishoiutöötajad ei saa miinimum töötasu ja tegelik palk lepitakse kokku tööandja ja töövõtja vahel, siis on paindliku palgapoliitika tagamiseks arvestatud hindadesse mitte miinimum vaid arstide puhul 30% ja õdede puhul 20% miinimumist kõrgem töötasu. Keskmiseks arvestuslikuks töötasuks kuus teeb see arstidel ligi 25 300 kr ja õdede puhul 12 500 kr.
Ehkki haiglatel ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust maksta lühendatud tööajaga töötajatele kõrgemat tunnitasu, on haigekassa tervishoiuteenuste hinnaarvestuses seni arvestanud eeldusega, et eelnimetatud erialadel rakendatakse lühendatud tööaega. Hinnakujunduses on see seni väljendunud sellega, et 1 minut kardiokirurgi aega on odavam kui 1 minut anestesioloogi või radioloogi aega. Lihtsustatult tähendab see erisus seda, et keskmise töötasu saamiseks peab kardiokirurg töötama 40 tundi, anestesioloog aga 35 ja radioloog 30 tundi nädalas. Kuna jõustuv töölepingu seadus kaotab lühendatud tööajanormid, siis puudub haigekassal edaspidi igasugune alus teatud erialade hinnakujunduse puhul lähtuda lühendatud tööaja nõuetest. Iga üksiku arsti ja õe tööaeg ning töötasu on seni olnud ja peaks jääma ka tulevikus tema ning tööandja vaheliseks kokkuleppeks. Lisaks erialale peaks tööandja kindlasti arvesse võtma spetsialisti kvalifikatsiooni , töökogemust ja töötulemusi ning arvutama tema palga vastavalt sellele.
Haigekassa on seisukohal, et tänane hinnakujundus on piisavalt paindlik ning annab küllaldaselt võimalusi korraldada raviasutuse sisest palgapoliitikat selliselt, et kõrgema kvalifikatsiooniga ja keerukamat tööd tegevad (mis iganes eriala) spetsialistid saaksid keskmisest kõrgemat tasu.
Uue töölepinguseaduse rakendumisest tulenev tervishoiuteenuste piirhindade muutmine toob ravikindlustuse eelarvele kaasa 2009. aastal 50 miljonit krooni kokkuhoidu, mis kogu eriarstiabi eelarvest moodustab alla 1%. Ei saa ka märkimata jätta, et vaatamata töölepingu seadusest tulenevale hinnalangusele toimub 1. juulist siiski tervishoiuteenuste piirhindade tõus ligi 100 miljoni krooni ulatuses. Hinnamuudatusest vabanevate vahendite arvelt soovib haigekassal osta täiendavaid ravijuhte ning seega ei too muudatus kaasa haiglate lepingumahtude vähenemist. Inimeste jaoks tähendab see aga seda, et ravi kättesaadavus mõnevõrra paraneb.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei piisa töötuskindlustuse makse tõstmisest kolmele protsendile selleks, et tasuda uues töölepinguseaduses ette nähtud hüvitisi.
"Kolmest protsendist ei piisa, et töötukassa oleks jätkusuutlik," ütles Ansip täna valitsuse pressikonverentsil.
Ansipi sõnul tuleb seetõttu kärpida hüvitise suurust ning sotsiaalminister peab järgmiseks nädalaks esitama valitsusele vastava seadusemuudatuse eelnõu.
"Ma loodan väga, et tööandjad ja töövõtjad käituvad vastutustundlikult ja lepivad kokku sellises hüvitiste paketis, mis mahub kolme protsendilise maksemäära sisse," lisas Ansip.
Valitsus otsustas täna töötukassa nõukogu ettepanekul muuta alates selle aasta 1. juunist töötuskindlustusmakse määrasid, mille kohaselt kehtestatakse kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks kaks protsenti ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks üks protsent palgast.
Valitsus andis heakskiidu töötukassa nõukogu ettepaneku tõsta alates 1. juunist töötuskindlustusmakse määr kolmele protsendile.
Töötaja peab sellest tasuma kaks protsenti ja tööandja ühe protsendi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Praegu kehtivad määrad on vastavalt 0,6 protsenti ja 0,3 protsenti.
Uute maksemäärade kinnitamisel prognoosib töötukassa rahandusministeeriumi põhistsenaariumi tingimustes käesolevaks aastaks töötuskindlustusmaksete laekumist 1,575 miljardit krooni. Riskistsenaariumi tingimustes prognoositakse töötuskindlustusmaksete laekumist 1,502 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi kevadise makroprognoosi tingimustes ulatuvad töötukassa kulud sel aastal hinnanguliselt 3,4 miljardi kroonini, mis tähendab, et töötukassal tuleb katta kulutustest 2,4 miljardit krooni reservidesse kogunenud vahenditest.
Ka tegi valitsus sotsiaalministrile ülesandeks tuua järgmisel nädalal valitsusse seadusemuudatuse eelnõud, millega tagatakse töötukassa vabade vahendite jääk aasta lõpuks vähemalt 1,9 miljardit krooni.
Allikas: uudised.err.ee
Mirko Ojakivi
Sotsiaalminister Hanno Pevkur soovib ametiühingutelt ja tööandjatelt heakskiitu plaanile, mille kohaselt saaksid töötuks jäävad inimesed seni plaanitust kümme protsenti väiksema töötuskindlustushüvitise.
Praeguses, 1. juulil jõustuvas töötuskindlustusseaduses on kirjas, et töötuks jääval inimesel on õigus saada töötukassast esimesel sajal päeval oma viimase aasta keskmisest palgast 70 protsenti ja järgmistel kuudel 50 protsenti. Pevkuri plaani kohaselt saaksid uued töötud juulist esimesel sajal töötuksolemise päeval 60 protsendi ja järgmistel hüvitamisele kuluvatel päevadel 40 protsendi suurust töötuskindlustushüvitist.
Väikeseks kompvekiks töövõtjatele oleks siiski paketis sisalduv ettepanek, mille kohaselt peaksid tööandjad hakkama koondamisest inimesele ette teatama ühe kuu asemel kaks kuud.
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Zdanovit selgitas, et uus töölepinguseadus seab majanduslikel põhjustel töösuhte lõpetamisest etteteatamise tähtaja sõltuvusse töösuhte pikkusest. Nii peab tööandja koondamisest ette teatama töösuhte pikkusest sõltuvalt 15 kuni 90 kalendripäeva.
Kolm plaani
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ei soovinud ise eile oma plaani kommenteerida, lisades, et kokku pakkus ta tööandjatega ja ametiühingutega kohtudes välja kolm plaani. Laias laastus puudutavad need kolm ettepanekut maksemäärade tõstmist ja hüvitiste väljamaksmiste piiramist. Kuid millised need kolm varianti täpselt on, sellest on veel vara rääkida, kõneles Pevkur.
Ametiühingute keskliidu juhataja ja töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul arutavad ametiühingud ettepanekuid järgmise nädala teisipäeval. Ka eile oli ühe variandina laual ettepanek, et kui tööandjad ja ametiühingud ei nõustu töötukassa hüvitiste vähenemisega, võiks uue töölepinguseaduse jõustumise edasi lükata. Taliga sõnul peavad tööandjad seda varianti väga halvaks variandiks.
Kindel on siiski see, et töötukassa praeguses olukorras pankrotti ei lähe. Pigem on küsimus selles, kuidas kriisist välja tulla ja mis saab töötukassast pärast kriisi, selgitas Taliga.
Esmaspäeval teatas peaminister Andrus Ansip, et soovib valitsussektori eelarvetasakaalu säilitamiseks külmutada töötukassa reservid. Ansipi plaani ei toeta ei sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ega ka Harri Taliga. Mõlemad mehed rääkisid, et töötukassa reserve ongi kogutud halbadeks aegadeks ja töötukassast ei saa väljamakseid teha tulupõhiselt.
Lehekülg 1348 / 1593
