Artiklid

Avaldatud: 28 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist

Pal­jud tö­öand­jad on ar­va­mu­sel, et kui et­tevõte müüak­se või toi­mub et­tevõtte ühi­ne­mi­ne või ja­gu­ne­mi­ne, mil­le tu­le­mu­sel töö­ta­jad saa­vad uue tö­öand­ja, tu­leb se­ni­ne töö­le­ping töö­ta­ja­ga lõpe­ta­da ja sõlmi­da uus.

Töö­ta­jalt nõutak­se see­juu­res ise­gi lah­ku­mi­sa­val­du­se kir­ju­ta­mist põhjen­du­se­ga, et ta asub töö­le just­kui uu­de et­tevõttes­se ja seal sõlmi­tak­se ka uus töö­le­ping. Nii see siis­ki ei ole.

Töö­le­pin­gu sea­du­se alu­sel toi­mub tö­öand­ja ühi­ne­mi­sel, ja­gu­ne­mi­sel või ümber­ku­jun­da­mi­sel või et­tevõtte müügi kor­ral, kui pä­rast üle­mi­ne­kut jät­ka­tak­se sa­ma või sar­nast te­ge­vust, töö­le­pin­gust tu­le­ne­va­te ko­hus­tus­te üle­mi­nek. See tä­hen­dab, et töö­ta­jad an­tak­se koos keh­ti­va­te töö­le­pin­gu­te­ga üle ühelt tö­öand­jalt tei­se­le. See­juu­res töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mist ei toi­mu ning töö­le­pin­gu tin­gi­mus­te muut­mi­ne on võima­lik ainult töö­ta­ja nõuso­le­kul.

Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhju­seks ei saa ol­la liht­salt et­tevõtte üle­mi­nek. Töö­le­pin­gu võib va­ja­du­sel lõpe­ta­da muul alu­sel, näi­teks töö­ma­hu vä­he­ne­mi­sel koon­da­mi­se tõttu või et­tevõtte lik­vi­dee­ri­mi­sel, kui se­ni­ne tö­öand­ja lõpe­tab oma te­ge­vu­se ja töö­ta­ja­tel puu­dub võima­lus jät­ka­ta oma se­nist tööd uue tö­öand­ja juu­res.

Kind­las­ti ei to­hi üks­ki tö­öand­ja nõuda sel­li­sel ju­hul töö­ta­jalt lah­ku­mi­sa­val­dust. Töö­suh­te lõpeta­mi­ne töö­ta­ja al­ga­tu­sel saab ol­la ai­nult töö­ta­ja en­da va­ba ta­he.

Ühe aas­ta jook­sul pä­rast tö­öand­ja va­he­tu­mist vas­tu­ta­vad se­ni­ne ja uus tö­öand­ja töö­ta­ja­te ees võrd­selt nen­de nõue­te osas, mis on tek­ki­nud en­ne tö­öand­ja va­he­tu­mist ja mis muu­tu­vad sis­senõuta­vaks ühe aas­ta jook­sul pä­rast tö­öand­ja va­he­tu­mist. Näi­teks vas­tu­ta­vad mõle­mad tö­öand­jad puh­ku­senõude osas. See tä­hen­dab, et töö­ta­ja peab uue tööand­ja juu­res saa­ma puh­ku­se en­di­se tö­öand­ja kin­ni­ta­tud graa­fi­ku alu­sel.

Tööandja kohustused

Ena­mas­ti saab töö­ta­ja sel­lest, et tal on uus tö­öand­ja, tea­da al­les siis, kui et­tevõte on ju­ba müüdud ja uue tö­öand­ja esin­da­ja tu­leb töö­ta­ja­le tööüle­san­deid ja­ga­ma või pa­lub all­kir­jas­ta­da uue töö­le­pin­gu tin­gi­mu­sed. Sel­li­sel ju­hul on nii se­ni­ne kui ka uus tö­öand­ja ei­ra­nud sea­du­sest tu­le­ne­vaid nõudeid, kuid töö­ta­jal ei ole õigust nõuda töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist ai­nult sel­lepä­rast, et tal­le ei tea­ta­tud tö­öand­ja va­he­tu­mi­sest va­rem.

Töö­le­pin­gu sea­du­ses on re­gu­lee­ri­tud vä­ga täp­selt tö­öand­ja ko­hus­tu­sed töö­ta­ja­te in­for­mee­ri­mi­se ja nen­de­ga kon­sul­tee­ri­mi­se koh­ta töö­le­pin­gu­te üle­mi­ne­kul. Vä­he­malt üks kuu en­ne et­tevõtte üle­mi­ne­kut pea­vad nii se­ni­ne kui ka uus tö­öand­ja esi­ta­ma töö­ta­ja­te­le kir­ja­li­kult tea­ti­se, mil­les on kir­jas: töö­le­pin­gu­te üle­mi­ne­ku ka­van­da­tav kuup­äev; tö­öand­ja va­he­tu­mi­se põhju­sed; tö­öand­ja va­he­tu­mi­se õigus­li­kud, ma­jan­dus­li­kud ja sot­siaal­sed ta­gajär­jed töö­ta­ja­te­le ning töö­ta­ja­te suh­tes ka­van­da­ta­vad meet­med.

Avaldatud: 27 Aprill 2009

• Äripäev
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Anne Oja

Riigi plaan kaotada siseriiklike lähetuste maksuvabastus paneb ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul paljud ettevõtted loobuma päevaraha maksmisest.

Ettevalmistamisel olev valitsuse määrus kaotab siseriiklike lähetuste maksuvabastuse, kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale uue töölepinguseadusega ei panda. Kehtiva korra järgi on siseriikliku maksuvaba päevaraha ülempiir 80 krooni, seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.
Kahjulik mõlemale poolele

Kärsna sõnul kasutasid mitmed ettevõtjad päevaraha, maksmaks osa palka välja maksuvabalt.

Ta lisas, et arenenud maailmas nii ei tehta, et lähetuses olevate inimeste söögilt kokku hoitakse või riigikassasse lisa noolitakse. "Kui varem maksti päevaraha miinimumi piires, siis uue korra jõustumisel ei maksta üldse," sõnas Kärsna.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve sõnul on riigi plaan kahjulik nii töötajaile kui ka tööandjaile.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4299/uud_uudidx_429903.html
(originaalartikli viitelt).

Avaldatud: 28 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agnes Ojala

Raske aeg paneb tööandjaid koonda­misele ebaausaid alternatiive otsima.

Eesti Päevalehe poole on pöördunud mitu inimest, kelle hinnangul on tööandja ta lahti lasknud olematutel põhjustel. Samuti on töövaidluskomisjonis üha sagenenud juhud, et vaidlustatakse tööl määratud karistus ja sellega seotud vallandamine.

Tallinna lähedal kodu tüüpi lastekodu teenust pakkuv organisatsioon reklaamib end hooliva ja sooja kohana. Sealne kauaaegne töötaja sai aga hundipassi pisivea tõttu.

„Olin seal töötanud viis aastat ja tööga hästi hakkama saanud. Ühtegi käskkirja ega hoiatust polnud mulle varem antud,” rääkis Marje (nimi muudetud – toim). „Kui hiljuti puhkuselt tagasi tööle läksin, ootas mind üllatus.” Kasuemana töötava naise perre oli tehtud kontrollkäik ja sahvrist leitud möödunud realiseerimispäevaga jahukott. Ehkki jahust keegi süüa polnud teinud, vormistati Marjele käskkiri „seoses ränga tervisekaitsevastase eksimusega”.

„Päev hiljem öeldi mulle, et rikkumise tõttu ei ole võimalik töölepingut jätkata, ja nõuti, et allkirjastaksin omal soovil lahkumise,” kirjeldas Marje. Juristid soovitasid töötajal käskkirja vaidlustada ja lahkumisavaldust mitte kirjutada. Seepeale hakkas tööandja ähvardama, et kirjutab veel käskkirju, ja ehmunud naine andis survele järele.

Väiksem kulu tööandjale

Samamoodi jäi ühes Tartu konsultatsioonifirmas tööst ilma Triin (samuti nimi muudetud – toim), kellele ülemus teatas 31. detsembri tööpäeva lõpus, et tahab 5. jaanuariks oma lauale tema lahkumisavaldust. Vastasel juhul ähvardati distsiplinaarkaristuse ja vallandamisega.

Triin läks asjaga töövaidluskomisjoni. Sealt öeldi, et lahkumisavaldust kirjutama ei saa keegi sundida. Uuel aastal tööle minnes ei olnud naine nõus ise töölt lahkuma, mispeale lasti käiku distsiplinaarkaristus.

„Öeldi, et ma ei oska konsultanditöö jaoks eesti keelt piisavalt hästi, ei ole täitnud tööandja käsklusi ega sisekorraeeskirju, aga eeskirju ei olnud meil olemaski!” selgitas Triin, kes vallandati päevapealt.

Triin läks asjaga kohtusse, kus distsiplinaarkaristus kuulutati ebaseaduslikuks ja hüvitiseks määrati ühe kuu palk. „Töölepinguistungil aga loeti leping lõpetatuks minu soovil. Kui ma ei oleks allkirja andnud, oleks mind koondatud – siis oleksin saanud kahe kuu hüvitise,” märkis ta.

Põhja tööinspektsiooni tööinspektori-juristi Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul jälgivad tööandjad majandusraskuste ajal töötajaid pingsamalt, sest töötaja rikkumine annab võimaluse lõpetada tööleping väiksemate kuludega.

Nii pöörduvad inimesed distsiplinaarkaristuse tõttu ka juristi poole üha sagedamini. „Keskmiselt käib nädalas 120 inimest ja neist pooled vaidlustavad karistust. Varem oli selliseid avaldusi nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt vähem,” lausus Miidla-Vanatalu.

Tema sõnul kipuvad tööandjad enne karistuse määramist nõudma töötajailt omal soovil lahkumist, sest karistuse tühistamisel võib firma olla sunnitud inimese tööle ennistama või maksma kuni kuue kuu palga suuruse hüvitise.

Lahkumispõhjuse määrab avaldus

•• Kohtupraktikas on leitud, et kui töötaja on tööandja survel leppinud lahkumisega poolte kokkuleppel, kuid puudub tema kirjalik töölepingu lõpetamise taotlus, võib töölepingu lõpetamine olla tühine.

•• „Ei ole harvad juhtumid, kus tööandja sunnib töötajat andma allkirja töölepingu lõpetamisele, viidates poolte kokkuleppele, kuigi sisuliselt kokkulepe puudub,” ütles õigusbüroo Pearu jurist Raiko Paas.

•• „Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel peab toimuma kindlaid protseduurireegleid arvestades. Poolte kokkulepe tuleb kirjalikult saavutada enne töölepingu lõpetamise vormistamist,” selgitas Paas.

•• Tema sõnul on ka distsiplinaarkaristuste üle vaidlemisel paremas seisus pigem töötaja, sest küsitavates olukordades tõlgendatakse kahtlus tavaliselt töötaja kasuks. „Kui karistus on määratud umbmäärastel põhjustel ja seadust on ilmselgelt rikutud, siis tuleb ka kohtust võit ja hüvitis,” julgustas jurist inimesi oma õiguste eest välja astuma.

•• Käskkirja ja karistust on töötajail võimalik kohtus vaidlustada kuu aega, arvates käskkirjast teadasaamise päevast.

Avaldatud: 27 Aprill 2009

• Maksu- ja Tolliamet
• TULUMAKSUSEADUS

Seoses serverite tehnilise hooldusega toimub laupäeval, 2. mail alates kella 22.00st kuni pühapäeva, 3. mai kella 4.00ni katkestus Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide töös. Sellel ajavahemikul ei ole kasutatavad e-maksuameti/e-tolli teenused, läbi selle kasutatavad rakendused ja sõnumivahetus Euroopaga.

Vabandame ebamugavuste pärast!