Artiklid

Avaldatud: 21 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Viimane aeg on uue seadusega tutvuda, et pärast selle jõustumist suuremast ehmatusest pääseda. Näiteks piisab vallandamiseks SMS-ist.

Uus töö­le­pin­gu­sea­dus peaks esi-alg­se­te plaa­ni­de ko­ha­selt jõus­tu­ma 1. juu­lil. Muu­tub ko­gu töö­sea­du­se ideo­loo­gia, võlaõigu­sel põhi­ne­vad pa­rag­rah­vid jä­ta­vad osa­pool­te­le tõlgen­da­misvõima­lu­si roh­kem, kui see ühis­kon­na sta­biil­su­se hu­vi­des hea oleks.

Sea­du­se jär­gi on tö­öand­ja ja töövõtja võrd­sed part­ne­rid. Pa­ra­ku saab ka ju­ris­ti ha­ri­du­se­ta töö­le­pin­gu­sea­du­se lu­ge­ja vä­ga kii­res­ti aru, et see po­le liht­salt võima­lik. Töö­le­pin­gu­sea­du­sest leiab nal­ja, veid­ru­si ja küüni­li­sust. Mõned näi­ted.

Kinga SMS-iga

Kui saa­te tö­ö-and­jalt SMS-i tea­te­ga, et teie töö­le­ping on era­kor­ra­li­selt lõpe­ta­tud, sest te po­le sel­le töö­ko­ha­ga üle­mu­se ar­va­tes pii­sa­valt si­na-sõber, siis po­le see sõpra­de must huu­mor. Ni­melt ütleb uus töö­le­pin­gu­sea­dus, et 1. juu­list eris­ta­tak­se töö­le­pin­gu kor­ra­list ja era­kor­ra­list ülesütle­mist. Kus­juu­res tö­öand­ja võib töö­le­pin­gu üles öel­da üks­nes era­kor­ra­li­sel põh-ju­sel. Klas­si­ka­lis­te era­kor­ra­lis­te põhjus­te seas, na­gu pur­jus pea­ga töö­le­tu­lek, tö­öand­ja va­ra kah­jus­ta­mi­ne või vä­he­malt nel­ja­kuu­li­ne hai­gus­le­hel olek, mis ei la­se tööd te­ha, on ka punkt, mida an­nab tõlgen­da­da just nii, na­gu see pa­ras­ja­gu mu­gav tun­dub. Ni­melt ütleb TLS-i § 88 p 2, et töö­ta­ja le­pin­gu võib lõpe­ta­da siis, kui ta „pik­ka ae­ga ei tu­le tööüle­san­ne­te­ga toi­me eba­pii­sa­va tö­öos­ku­se, töö­ko­ha­le so­bi­ma­tu­se või ko­ha­ne­ma­tu­se tõttu”. Si­su­li­selt tä­hen­dab see punkt lu­ba val­lan­da­da töö­ta­ja, kes üle­mu­se­le ei so­bi. Sest reeg­lis­tik sel­le kol­me näi­ta­ja mõõtmi­seks puu­dub. Dist­sip­li­naar­vas­tu­tu­se sea­dus, mis nõuab kol­me kir­ja­li­ku noo­mi­tu­se te­ge­mist, kao­tab keh­ti­vu­se. Tö­öand­ja on ko­hus­ta­tud vaid töö­ta­jat hoia­ta­ma, se­da võib te­ha ka suu­li­selt. Ükskõik kui pa­la­valt sea­du­se­loo­jad väi­te­le vas­tu ei vaid­le, on ja jääb see punkt vä­ga mit­me­ti tõlgen­da­ta­vaks ning het­kee­mot­sioo­ni­dest mõju­ta­ta­vaks.

Miks SMS? Uue sea­du­se § 95 ni­me­tab, et töö­le­ping lõpe­ta­tak­se „ülesütle­mi­sa­val­du­se te­ge­mi­se­ga tei­se­le poo­le­le, sel­le võib saa­ta ka SMS-iga, e-kir­ja­ga või fak­si­ga – s.t suu­li­selt le­pin­gut lõpe­ta­da ei saa”. Nii­siis ei pea enam oo­ta­ma, kui töö­ta­ja töö­pos­ti­le il­mub, piik­sust te­le­fo­nis pii­sab täies­ti.

Tagasi koju

Uus sea­dus ei kait­se enam al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­maid siis, kui et­tevõttel tu­leb ha­ka­ta töö­ta­jaid koon­da­ma. Kui keh­tiv TLS vä­lis­tab väi­ke­lap­se ema-isa koon­da­mi­se täies­ti, siis uus TLS kee­lab koon­da­da vaid ra­se­daid, ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­sel ning lap­se­hool­dus­puh­ku­sel oli­jaid. Küll on al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­ma­tel (na­gu ka töö­ta­ja­te esin­da­ja­tel) ee­lisõigus töö­le jää­da. See tä­hen­dab, et kui ka­hest töö­ta­jast üks tu­leb koon­da­da, peab töö­le jät­ma sel­le, kes kas­va­tab al­la kol­meaas­tast last. Tä­hen­dab se­da­gi, et enam ei pea ra­hahä­das tö­öand­ja oo­ta­ma, mil­lal al­lu­va põnn kol­me­seks saab, et ema (isa) siis koon­da­da. Se­da võib te­ha ko­he, kui lap­se­va­nem töö­le ta­ga­si tu­leb.

Töö­ko­ha säi­li­ta­mi­se hu­vi­des on edas­pi­di ka­su­li­kum lap­se­hool­dus­puh­ku­selt en­ne sel­le lõppe­mist mit­te ta­ga­si tul­la. Nii jääb al­les ti­ba­til­lu­ke loo­tus, et ajaks, mil laps on saa­nud kol­me-aas­ta­seks, on ma­jan­du­ses pa­re­mad ajad ja noort ema-isa oo­da­tak­se ta­ga­si. Ju­tu­le, kui­das noo­red va­ne­mad on uue sea­du­se­ga pa­re­mi­ni kaits­tud kui ku­na­gi va­rem, ühte­gi toe­ta­vat pa­rag­rah­vi ei õnnes­tu­nud lei­da.

Sõber tööandja

Vah­va punkt on uues sea­du­ses vas­tas­ti­ku­se lo­jaal­su­se nõue. Mil­li­se pii­ri­ni peab tö­öand­ja jää­ma oma al­lu­va­le lo­jaal­seks, jääb taas iga üle­mu­se en­da ot­sus­ta­da. To­re on see­gi, et isik­li­ke as­ja­de aja­mi­seks, na­gu ame­tia­su­tu­se külas­tus, käik ars­ti juur­de või su­gu­la­se ma­tus, peab tö­öand­ja võimal­da­ma tö­öa­jast va­ba ae­ga ja maks­ma sel ajal kesk­mist pal­ka.

Kaob neli seadust

•• Uue töölepinguseaduse jõustumisega kaotavad kehtivuse neli senist seadust: palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ning Eesti NSV töökoodeks.

•• Töölepinguga töötajatele ei kohaldata enam töötajate distsiplinaarvastutuse seadust.

•• Loe rohkem: www.eakl.ee ja www.sm.ee

Avaldatud: 21 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Erik Aas

töötukassa juhatuse liige

Töövõtulepingu alusel tekib isikul õigus töötuskindlustushüvitisele, kui temale makstud tasudelt on tasutud töötuskindlustusmakset.

Töövõtulepingu lõppemisel on isikul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Isik peab hüvitise taotlemise avaldusele lisama töövõtulepingu ja juhul kui lepingu lõppemisel on ette nähtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nõue, siis ka vastava akti.
Samuti tuleb esitada tõend viimasel kolmel kuul tehtud väljamaksete ja nendelt tasutud töötuskindlustusmaksete kohta.

Avaldatud: 21 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

Töötasin ühes ettevõttes alates 2005. aastast. Jäin rasedus- ja sünnituspuhkusele juulis 2007, laps sündis sama aasta septembris. Lapsehoolduspuhkus algas novembris 2007. Tööandja pankrot kuulutati välja detsembris 2008 ja jaanuaris 2009 mind tööinspektori nõusolekul koondati. Vastavalt tööstaaÏile oli mul õigus saada kahe kuu keskmise palga suurust koondamishüvitist. Kuidas tulnuks arvutada hüvitise suurus, kui töölepingu järgi koosnes minu palk põhipalgast ja tulemustasust? Kas ma saan registreerida ennast töötuks, kuigi lapsehoolduspuhkus võiks veel kesta, kuna laps pole veel kolme-aastane? Kas saan töötuskindlustushüvitist ja mis moodi seda minu puhul arvutatakse?

Küsi­ja töö­le­pin­gut ei lõpe­ta­tud mit­te koon­da­mi­se, vaid tö­öand­ja pank­ro­ti tõttu, need on sea­du­se jär­gi eri­ne­vad alu­sed. Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel maks­tak­se pank­ro­ti tõttu sa­ma­su­gust hüvi­tist na­gu koon­da­mi­se kor­ral. Eel­da­ta­vas­ti ei töö­ta­nud küsi­ja päe­va­gi vii­ma­se ka­he aas­ta jook­sul en­ne töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist, s.t te­ma töö­le­ping oli ko­gu sel­le aja pea­tu­nud.

Kesk­mi­se pal­ga ar­vu­ta­mi­se kord ütleb nii: kui töö­ta­ja­le ei ole töö­suh­te pea­tu­mi­se tõttu roh­kem kui ka­he­teistkümne kuu jook­sul pal­ka maks­tud, kor­ri­gee­ri­tak­se te­ma pal­gamää­ra va­lit­su­se keh­tes­ta­tud pal­ga alam-mää­ra muu­tu­mi­se in­dek­si­ga. In­dek­si väär­tus ar­vu­ta­tak­se kesk­mi­se pal­ga maks­mi­se va­ja­du­se tek­ki­mi­se ajal ja töö­suh­te pea­ta­mi­se ajal keh­ti­nud pal­ga alammää­ra­de suh­te­na. Küsi­ja töö­le­ping pea­tus 2007. aas­tal, siis oli rii­gi alam­palk 3600 kroo­ni kuus. Hüvi­tist tu­li maks­ta tä­na­vu, mil alam­palk on 4350 kroo­ni. In­dek­si väär­tus on 1,2 (4350 : 3600). Eda­si tu­leb küsi­ja töö­le­pin­gus näi­da­tud pal­gamäär e põhi­palk kor­ru­ta­da 1,2-ga ning saa­dud sum­mat pee­tak­se­gi te­ma ühe kuu kesk­mi­seks pal­gaks. Li­sa­ta­su­sid ehk tu­le­mus­pal­ka ar­ves­se ei võeta.

Lap­se­hool­dus­puh­kus lõppes koos töö­suh­te lõppe­mi­se­ga, see­ga saab küsi­ja end töö­tu­na ar­ve­le võtta. Töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mi­seks peab töö­tu­na ar­ve­le-võtmi­se­le eel­ne­nud 36 kuu jook­sul ole­ma vä­he­malt 12 kuud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏi. Kar­ta on, et küsi­jal se­da ei ole. Täp­se­ma in­fo saa­mi­seks tu­leks pöör­du­da töö­tu­rua­me­ti poo­le (vt ka www.too­tu­kas­sa.ee ja www.tta.ee).

Saada oma tööalane küsimus

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avaldatud: 21 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristiina Viiron

Pi­kalt tööst ee­mal ol­nud saa­vad har­ju­tus­kes­kus­tes töö­te­ge­mist õppi­da.

Kop­lis Li­na tä­na­va kat­la­ma­jas käib vii­ma­se lih­vi and­mi­ne uue­le töö­har­ju­tus­kes­ku­se­le, kus kaua tööst ee­mal ol­nud ini­me­sed hak­ka­vad tegema prak­ti­li­si töid. Nei­le, kes on pi­kalt ela­nud il­ma et iga ar­gip­äev al­gaks töö­le tõtta­mi­se­ga, po­le töö su­gu­gi isee­ne­sestmõis­te­tav te­ge­vus. Sa­ge­li tu­leb suht­le­mist­ki uues­ti ko­ba­mi­si õppi­ma ha­ka­ta. Et sel­li­sed ini­me­sed ühel päe­val jäl­le töö- ja ta­vael­lu naa­sek­sid, on neil võima­lik käia töö­har­ju­tus­kes­kus­tes sõna ot­se­ses mõttes töö­te­ge­mist har­ju­ta­mas.

Li­na tä­na­va ma­ja on Põhja-Tal­lin­nas asu­va har­ju­tus­kes­ku­se tei­ne hoo­ne. Esi­me­ses, Ala­si 6 asu­vas ma­jas saa­vad töö­har­ju­tus­kur­sus­tel käi­vad töö­tud süüa, sot­siaal­set ja psühho­loo­gi­list nõus­ta­mist vms.

Kat­la­ma­jast ümber­ko­hen­da­tud hoo­nes on ole­mas nii me­tal­li- kui ka pui­dutöö­pin­gid, puu­de lõhku­mi­seks va­ja­li­kud sead­med ja sa­vitöö­ko­da. Ma­jast ei puu­du ka duširuu­mid, kus end pä­rast töö­te­ge­mist puh­taks pes­ta.

Uue elu poole

Kes­ku­se tööd kor­ral­da­va MTÜ Pro Ci­vi­ta­se juht Tiit Ol­lin mär­gib, et ma­ja kor­raspi­da­mi­ne­gi on töö­tu­te üle­san­ne, sa­mu­ti pa­nid me­hed pal­ga­lis­te ehi­ta­ja­te kõrvalt käed külge kat­la­ma­ja ümbe­re­hi­tustöö­del.

Töö­har­ju­tu­se päev kul­geb ühel päe­val ka­hes ma­jas kor­ra­ga ka­he töög­ru­pi­ga (á 20 ini­mest), kel­lest üks alus­tas veeb­rua­ris, tei­ne märt­sis. Hom­mik al­gab Ala­si tä­na­va ma­jas – kel va­ja, kõne­leb psühho­loo­gi või sot­siaalnõus­ta­ja­ga. Võlanõus­ta­ja­gi abi ku­lub siin­se­te­le ini­mes­te­le, kel­lest lõvio­sa on me­hed, iga­ti ära. „Pal­ju­del on pan­gaar­ved ares­ti­tud, mit­mel on tek­ki­nud võlad jä­nest sõites,” sel­gi­tab Tiit Ol­lin. Mõne­le on tul­nud ai­da­ta mu­ret­se­da uu­si isi­kut tõen­da­vaid do­ku­men­te. Päe­va la­hu­ta­ma­tuks osaks on soe lõunasöök – va­hel­du­mi­si supp ja praad. Mõne­le on­gi see ai­nus söö­gi­kord päe­vas, ja kui­gi reeg­lid näe­vad et­te, et pur­jusp­äi kes­kus­se tul­la ei to­hi, ei ja­gu Ol­li­nil südant kel­le­le­gi söö­ki kee­la­ta.

Nii eri­nev na­gu on mees­te taust, nõnda on lood ka töö­te­ge­mi­se ja el­lu­suh­tu­mi­se­ga. Kõigist ei saa­gi as­ja ja nad kao­vad nel­ja tuu­le poo­le kur­sust lõpe­ta­ma­ta­gi. Tei­sed saa­vad, kes roh­kem, kes vä­hem, ree pea­le ta­ga­si. Kas aga ka töö­le, see on prae­gu­ses ma­jan­du­so­lu­kor­ras üpris ka­hel­dav. Su­vis­test töö­har­ju­ta­ja­test, ke­da oli kok­ku 62, sai ja läks töö­le seit­se. Tö­öand­ja juu­res tu­leb ju kõigi teis­te kan­di­daa­ti­de­ga üht­moo­di kon­ku­ree­ri­da.

Need, kes kur­sust lä­bi­des veel ta­vael­lu ja töö­le naas­ta ei suu­da, kuid loo­tust sel­leks siis­ki on, saa­vad kes­ku­ses käia ka kaks kur­sust jär­jest, kok­ku pool aas­tat. Kes on kur­sus­te lõpus kin­del, et te­ma edas­pi­di­ne elu tä­hen­dab töölk­äi­mist, sel on võima­lik saa­da ka töö­tu­rua­me­ti kau­du koo­li­tust. Ideaa­lis lõpeb ja­da püsi­va töö­ko­ha­ga. Us­ku­ma peab!

„Loo­tus su­reb vii­ma­se­na!” kin­ni­tab ul­jalt väi­ke­se­kas­vu­li­ne, aga kä­be­da ole­mi­se­ga Jev­ge­ni (57). Aga­ralt as­kel­dab ta puid saa­gi­da – see on üks har­ju­tus-töö­dest. Püsi­val tööl po­le mees am­mu käi­nud ja ar­vab, et ega te­da va­nu­se tõttu enam võtta ta­he­ta­gi. Aga ta­haks küll püsi­valt tööd te­ha – kor­te­reid re­mon­ti­da. „Kõike ja­gub!” lööb mees käe­ga küsi­mu­se­le, kas te­da ka võlad pit­si­ta­vad. „Loo­da­me, et lä­heb pa­re­maks!”

See­vas­tu 40-aas­ta­ne, iga­ti vii­sa­ka ja hoo­lit­se­tud vä­li­mu­se­ga Oleg ei suu­da hel­ges­se tu­le­vik­ku us­ku­da. „Kind­las­ti lä­hen õppi­ma, aga rää­gi­tak­se, et saab ras­kelt,” mär­gib ta. Te­ma­gi on võl-ga­de­ga kim­pus: ali­men­did on maks­ma­ta, sest kui töö ot­sa sai, pol­nud sel­leks ra­ha. Ole­gi saa­tus sar­na­neb prae­gu pal­ju­de mees­te oma­ga – ta töö­tas ehi­tu­sel.

Keskused kõikjal Eestis

•• Erinevaid kohti, kus püütakse töötuid ja heitunuid tagasi tavaellu tuua, on Eestis 50-60 ringis.

•• Pikaajaliste töötutega tegelevad ka mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha erinevatest projektidest. Näiteks Kopli tööharjutuskeskust, k.a rajamist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond ja Tallinna linnavalitsus.

•• Jõgevamaale Voorele on suur töötute aktiviseerimiskeskus loodud viie valla koostöös. Haapsalus võtab pikaaegseid töötuid ja ka ilma elukohata inimesi oma hoolde Haapsalu tööotsijate ühing.

•• Euroopa struktuurifondide raha abil luuakse tänavu neli uut tööharjutuskeskust Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.

•• Mõnel õnnestub kohe pärast kursust tööle saada, mõni läheb edasi koolitusele ja siis tööle. Kõik kursuslased tavaellu ei naasegi.