Artiklid

Avaldatud: 22 Aprill 2009

• Äripäev
• Palgaseadus

Anne Oja

Paljud laenuvõtjad ei tea, et neil tuleb oma pangale aru anda palga alandamisest, mis halvemal juhul võib kaasa tuua laenuintressi tõusu.

Palkade kollektiivne kärpimine ja inimeste koondamine on viimase aja trend.

Kõik Äripäeva küsitletud Eesti suuremad pangad kinnitasid, et neil on kohusetundlikke kliente, kes palga vähendamisest või koondamisest ise teatama tulevad, kuid kutsusid neid inimesi, kes seda veel teinud pole, julgust kokku võtma ja kiiresti laenuhalduri jutule tulema.

Väike muutus ei mõjuta

Vähenenud palga võib enda teada jätta vaid juhul, kui see pere eelarvet oluliselt ei mõjuta.

Milline on oluline mõju, pangad ei täpsustanud, kuid laenu andes juhinduti sellest, et laenumaksed ei ületaks kaht kolmandikku pere sissetulekust.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4294/uud_uudidx_429410.html
(originaalartikli viitelt).

Avaldatud: 21 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Viimane aeg on uue seadusega tutvuda, et pärast selle jõustumist suuremast ehmatusest pääseda. Näiteks piisab vallandamiseks SMS-ist.

Uus töö­le­pin­gu­sea­dus peaks esi-alg­se­te plaa­ni­de ko­ha­selt jõus­tu­ma 1. juu­lil. Muu­tub ko­gu töö­sea­du­se ideo­loo­gia, võlaõigu­sel põhi­ne­vad pa­rag­rah­vid jä­ta­vad osa­pool­te­le tõlgen­da­misvõima­lu­si roh­kem, kui see ühis­kon­na sta­biil­su­se hu­vi­des hea oleks.

Sea­du­se jär­gi on tö­öand­ja ja töövõtja võrd­sed part­ne­rid. Pa­ra­ku saab ka ju­ris­ti ha­ri­du­se­ta töö­le­pin­gu­sea­du­se lu­ge­ja vä­ga kii­res­ti aru, et see po­le liht­salt võima­lik. Töö­le­pin­gu­sea­du­sest leiab nal­ja, veid­ru­si ja küüni­li­sust. Mõned näi­ted.

Kinga SMS-iga

Kui saa­te tö­ö-and­jalt SMS-i tea­te­ga, et teie töö­le­ping on era­kor­ra­li­selt lõpe­ta­tud, sest te po­le sel­le töö­ko­ha­ga üle­mu­se ar­va­tes pii­sa­valt si­na-sõber, siis po­le see sõpra­de must huu­mor. Ni­melt ütleb uus töö­le­pin­gu­sea­dus, et 1. juu­list eris­ta­tak­se töö­le­pin­gu kor­ra­list ja era­kor­ra­list ülesütle­mist. Kus­juu­res tö­öand­ja võib töö­le­pin­gu üles öel­da üks­nes era­kor­ra­li­sel põh-ju­sel. Klas­si­ka­lis­te era­kor­ra­lis­te põhjus­te seas, na­gu pur­jus pea­ga töö­le­tu­lek, tö­öand­ja va­ra kah­jus­ta­mi­ne või vä­he­malt nel­ja­kuu­li­ne hai­gus­le­hel olek, mis ei la­se tööd te­ha, on ka punkt, mida an­nab tõlgen­da­da just nii, na­gu see pa­ras­ja­gu mu­gav tun­dub. Ni­melt ütleb TLS-i § 88 p 2, et töö­ta­ja le­pin­gu võib lõpe­ta­da siis, kui ta „pik­ka ae­ga ei tu­le tööüle­san­ne­te­ga toi­me eba­pii­sa­va tö­öos­ku­se, töö­ko­ha­le so­bi­ma­tu­se või ko­ha­ne­ma­tu­se tõttu”. Si­su­li­selt tä­hen­dab see punkt lu­ba val­lan­da­da töö­ta­ja, kes üle­mu­se­le ei so­bi. Sest reeg­lis­tik sel­le kol­me näi­ta­ja mõõtmi­seks puu­dub. Dist­sip­li­naar­vas­tu­tu­se sea­dus, mis nõuab kol­me kir­ja­li­ku noo­mi­tu­se te­ge­mist, kao­tab keh­ti­vu­se. Tö­öand­ja on ko­hus­ta­tud vaid töö­ta­jat hoia­ta­ma, se­da võib te­ha ka suu­li­selt. Ükskõik kui pa­la­valt sea­du­se­loo­jad väi­te­le vas­tu ei vaid­le, on ja jääb see punkt vä­ga mit­me­ti tõlgen­da­ta­vaks ning het­kee­mot­sioo­ni­dest mõju­ta­ta­vaks.

Miks SMS? Uue sea­du­se § 95 ni­me­tab, et töö­le­ping lõpe­ta­tak­se „ülesütle­mi­sa­val­du­se te­ge­mi­se­ga tei­se­le poo­le­le, sel­le võib saa­ta ka SMS-iga, e-kir­ja­ga või fak­si­ga – s.t suu­li­selt le­pin­gut lõpe­ta­da ei saa”. Nii­siis ei pea enam oo­ta­ma, kui töö­ta­ja töö­pos­ti­le il­mub, piik­sust te­le­fo­nis pii­sab täies­ti.

Tagasi koju

Uus sea­dus ei kait­se enam al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­maid siis, kui et­tevõttel tu­leb ha­ka­ta töö­ta­jaid koon­da­ma. Kui keh­tiv TLS vä­lis­tab väi­ke­lap­se ema-isa koon­da­mi­se täies­ti, siis uus TLS kee­lab koon­da­da vaid ra­se­daid, ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­sel ning lap­se­hool­dus­puh­ku­sel oli­jaid. Küll on al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­ma­tel (na­gu ka töö­ta­ja­te esin­da­ja­tel) ee­lisõigus töö­le jää­da. See tä­hen­dab, et kui ka­hest töö­ta­jast üks tu­leb koon­da­da, peab töö­le jät­ma sel­le, kes kas­va­tab al­la kol­meaas­tast last. Tä­hen­dab se­da­gi, et enam ei pea ra­hahä­das tö­öand­ja oo­ta­ma, mil­lal al­lu­va põnn kol­me­seks saab, et ema (isa) siis koon­da­da. Se­da võib te­ha ko­he, kui lap­se­va­nem töö­le ta­ga­si tu­leb.

Töö­ko­ha säi­li­ta­mi­se hu­vi­des on edas­pi­di ka­su­li­kum lap­se­hool­dus­puh­ku­selt en­ne sel­le lõppe­mist mit­te ta­ga­si tul­la. Nii jääb al­les ti­ba­til­lu­ke loo­tus, et ajaks, mil laps on saa­nud kol­me-aas­ta­seks, on ma­jan­du­ses pa­re­mad ajad ja noort ema-isa oo­da­tak­se ta­ga­si. Ju­tu­le, kui­das noo­red va­ne­mad on uue sea­du­se­ga pa­re­mi­ni kaits­tud kui ku­na­gi va­rem, ühte­gi toe­ta­vat pa­rag­rah­vi ei õnnes­tu­nud lei­da.

Sõber tööandja

Vah­va punkt on uues sea­du­ses vas­tas­ti­ku­se lo­jaal­su­se nõue. Mil­li­se pii­ri­ni peab tö­öand­ja jää­ma oma al­lu­va­le lo­jaal­seks, jääb taas iga üle­mu­se en­da ot­sus­ta­da. To­re on see­gi, et isik­li­ke as­ja­de aja­mi­seks, na­gu ame­tia­su­tu­se külas­tus, käik ars­ti juur­de või su­gu­la­se ma­tus, peab tö­öand­ja võimal­da­ma tö­öa­jast va­ba ae­ga ja maks­ma sel ajal kesk­mist pal­ka.

Kaob neli seadust

•• Uue töölepinguseaduse jõustumisega kaotavad kehtivuse neli senist seadust: palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ning Eesti NSV töökoodeks.

•• Töölepinguga töötajatele ei kohaldata enam töötajate distsiplinaarvastutuse seadust.

•• Loe rohkem: www.eakl.ee ja www.sm.ee

Avaldatud: 22 Aprill 2009

• Delfi
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Raul Veede

Uue töölepinguseaduse järgi ei ole katseaja rakendamist vaja töölepingus fikseerida, iga töölepingu puhul on katseaeg automaatselt neli kuud.

Seaduse § 86 nõuab, et kirjalikult tuleb kokku leppida vaid lühem katseaeg või katseaja puudumine. See tähendab, et tulevikus rakendub katseaeg ka nendele töötajatele, kellele seda siiani ette ei nähtud.

Erandiks on tähtajalised töölepingud. Nimelt ei tohi tähtajalise lepingu puhul katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Seega on vähem kui kaheksa kuud kestvate lepingute korral katseaeg lühem kui neli kuud: kuuekuulise töölepingu puhul kolm kuud, neljakuulise lepinguga kaks kuud jne.

Oluline muudatus on seegi, et 1. juulist kehtima hakkav töölepinguseadus lubab katseaega rakendada ka alaealistele ja invaliididele, kes on võetud tööle neile ettenähtud ametikohtadele.

Katseaja vältel ei ole töölepingu ülesütlemiseks vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Samas ei tohi see olla vastuolus katseaja eesmärgiga, milleks § 6 järgi on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Tähtis on ka võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine. Näiteks rikuks seda, kui kahest katseajal töötajast valitaks üks, kes täitis tööülesandeid vaieldamatult halvemini.

Avaldatud: 21 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

Töötasin ühes ettevõttes alates 2005. aastast. Jäin rasedus- ja sünnituspuhkusele juulis 2007, laps sündis sama aasta septembris. Lapsehoolduspuhkus algas novembris 2007. Tööandja pankrot kuulutati välja detsembris 2008 ja jaanuaris 2009 mind tööinspektori nõusolekul koondati. Vastavalt tööstaaÏile oli mul õigus saada kahe kuu keskmise palga suurust koondamishüvitist. Kuidas tulnuks arvutada hüvitise suurus, kui töölepingu järgi koosnes minu palk põhipalgast ja tulemustasust? Kas ma saan registreerida ennast töötuks, kuigi lapsehoolduspuhkus võiks veel kesta, kuna laps pole veel kolme-aastane? Kas saan töötuskindlustushüvitist ja mis moodi seda minu puhul arvutatakse?

Küsi­ja töö­le­pin­gut ei lõpe­ta­tud mit­te koon­da­mi­se, vaid tö­öand­ja pank­ro­ti tõttu, need on sea­du­se jär­gi eri­ne­vad alu­sed. Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel maks­tak­se pank­ro­ti tõttu sa­ma­su­gust hüvi­tist na­gu koon­da­mi­se kor­ral. Eel­da­ta­vas­ti ei töö­ta­nud küsi­ja päe­va­gi vii­ma­se ka­he aas­ta jook­sul en­ne töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist, s.t te­ma töö­le­ping oli ko­gu sel­le aja pea­tu­nud.

Kesk­mi­se pal­ga ar­vu­ta­mi­se kord ütleb nii: kui töö­ta­ja­le ei ole töö­suh­te pea­tu­mi­se tõttu roh­kem kui ka­he­teistkümne kuu jook­sul pal­ka maks­tud, kor­ri­gee­ri­tak­se te­ma pal­gamää­ra va­lit­su­se keh­tes­ta­tud pal­ga alam-mää­ra muu­tu­mi­se in­dek­si­ga. In­dek­si väär­tus ar­vu­ta­tak­se kesk­mi­se pal­ga maks­mi­se va­ja­du­se tek­ki­mi­se ajal ja töö­suh­te pea­ta­mi­se ajal keh­ti­nud pal­ga alammää­ra­de suh­te­na. Küsi­ja töö­le­ping pea­tus 2007. aas­tal, siis oli rii­gi alam­palk 3600 kroo­ni kuus. Hüvi­tist tu­li maks­ta tä­na­vu, mil alam­palk on 4350 kroo­ni. In­dek­si väär­tus on 1,2 (4350 : 3600). Eda­si tu­leb küsi­ja töö­le­pin­gus näi­da­tud pal­gamäär e põhi­palk kor­ru­ta­da 1,2-ga ning saa­dud sum­mat pee­tak­se­gi te­ma ühe kuu kesk­mi­seks pal­gaks. Li­sa­ta­su­sid ehk tu­le­mus­pal­ka ar­ves­se ei võeta.

Lap­se­hool­dus­puh­kus lõppes koos töö­suh­te lõppe­mi­se­ga, see­ga saab küsi­ja end töö­tu­na ar­ve­le võtta. Töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mi­seks peab töö­tu­na ar­ve­le-võtmi­se­le eel­ne­nud 36 kuu jook­sul ole­ma vä­he­malt 12 kuud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏi. Kar­ta on, et küsi­jal se­da ei ole. Täp­se­ma in­fo saa­mi­seks tu­leks pöör­du­da töö­tu­rua­me­ti poo­le (vt ka www.too­tu­kas­sa.ee ja www.tta.ee).

Saada oma tööalane küsimus

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.