Artiklid
Selle aasta esimeses kvartalis leidis suurem osa tööle saanud töötutest rakendust õigusabi, raamatupidamise, auditeerimise, maksu- või ärinõustamise ja uuringute alal.
Kui kokku leidis esimeses kvartalis töö 4095 registreeritud töötut, siis loetletud valdkonnas sai töökohad 814 inimest.
Hulgi- ja jaekaubanduses sai tööd 650 inimest. Sellele järgnes ehitus, kus sai tööd 479 inimest - üldehituses on praegu tööd vähem kui varem, peamiselt on saanud tööd maalrid ja ehituse abitöölised, sest siseviimistlust ja remonditöid on palju.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Helmi Tampere rääkis tänasel pressikonverentsil, et Saaremaal, Pärnus ja Tallinnas on väga suur osa töötutest läinud tööle hotellidesse.
Ida-Virumaal on aga 73 protsenti töötutest läinud liht- või oskustööliseks. Tallinnas ja Harjumaal on vastav number 60 ning Tartus 47 protsenti.
Jõgeval ja Tartumaal on Tampere sõnul teiste maakondadega võrreldes suurem juhtide ja tippspetsialistide osakaal tööd leidnud töötute seas.
Tallinnas ja Harjumaal on 47 protsenti töötutest läinud sellisele töökohale, mis on seotud oskuse ja käsitööga, Pärnumaal on palju inimesi läinud tööle kalatööstusesse.
Marina Lohk
Selle aasta esimese kvartali jooksul võeti arvele 33 339 uut töötut, samal ajal leidis tööturuameti andmetel töö vaid 4095 inimest. Töö leidnuid võib siiski olla ka nende seas, kes on statistika järgi tööotsingud katkestanud (3573 inimest).
24 080 inimest olid enne töötuna arvele võtmist tööga hõivatud ja 28 protsenti ei olnud vahetult enne arvele võtmist töötanud ehk siis otsustasid end töötuks registreerida, kui olid juba mõnda aega töötud olnud.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kui varasematel aastatel oli nende inimeste osakaal, kes enne töötuna arvele võtmist on töötanud, umbes 60 protsendi ringis, siis praegu on see umbes 72 protsenti.
Ülejäänud inimesed on olnud kodus, õppinud, kasvatanud last, viibinud vanglas.
«Kuna töötuna arvele võtmine annab ka eelduse selleks, et inimene saaks toimetulekutoetuse, siis nii nagu praegu tööturuameti piirkondlikud osakonnad ütlevad, et tulevad töötuna arvele ka need inimesed, kellel üks pereliige on enne teeninud hästi suurt palka ja täna ei saa enam,» rääkis Jõgiste.
Lisaks tulevad tema sõnul arvele ka need inimesed, kes on mustalt töötanud ja keda seetõttu ei saa arvestada nende hulka, kes on enne arvelevõtmist töötanud.
Kui veel aasta tagasi oli töötute seas rohkem naisi kui mehi, siis selle aasta esimeses kvartalis moodustasid mehed 56,4 protsenti töötutest. 57 protsenti töötutest oli vanuses 25 kuni 49, mis on aastatagusega sama näitaja.
82 protsenti töötutest moodustasid madala kvalifikatsiooniga inimesed, mis tähendab ministeeriumi tööturuosakonna teise peaspetsialisti Helmi Tampere sõnul seda, et neil on kas põhi-, üldkesk- või kutsekeskharidus põhikooli baasil.
Kui eelmise aasta esimeses kvartalis leidis registreeritud töötutest töö 4121 inimesest, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav number 4095. Osa töötutest on katkestanud tööotsingud (3673) - nende seas võib Õie Jõgiste sõnul paraku olla ka neid, kes on töö leidnud, kuid pole tööturuametit sellest lihtsalt teavitanud. 20 inimest on läinud õppima, 188 pensionile ning 15 Eestist lahkunud.
Marina Lohk
Agnes Ojala, Kadri Ratt
Otsustajad on suures osas töötuskindlustusmakse ülempiiri tõstmise vastu.
Ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhtide tänasel kohtumisel esitas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ettepaneku tõsta töötuskindlusmakse 3,7 protsendini. Tööandjad ja poliitikud on enamuses seaduses lubatud suurimast määrast ehk kolmest protsendist kõrgema määra vastu, eelistades edasi lükata uue töölepingu seadusega tekkivaid töötukassa kohustusi.
Täna seisame silmitsi probleemiga, kus töötute arv on plahvatuslikult kasvanud ja selge on see, et tööstuskindlustusmakset tuleb tõsta, rääkis Taliga, kes on varem kindlalt seisnud töölepingu seaduse osalise rakendamise vastu.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.
Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, 360 päeva hüvitist, esialgu pool ja hiljem 40 protsenti koondatu keskmisest töötasust.
Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga tõuseb hüvitise määr 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb 50 protsendile.
Juba praegu on meil hüvitised piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada, lausus Kriis.
Veel näeb Kriis võimalust hoida kokku omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvel. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise.
Tööandjate selja taga on ka valitsus. Sain valitsuselt mandaadi, millega esmaspäeval töötukassa nõukogusse minna. Toetame töötuskindlustusmakse tõstmist 3 protsendile tingimusel, et tööandjad ja töövõtjad leiavad lahenduse töötukassa töö jätkusuutlikuna jätkamiseks, sõnas sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Temagi sõnul tuleks pigem kassa kulud üle vaadata. Pooldan esimeses järgus osa töötukassa kohustuste edasilükkamist. On teisigi asju edasi lükatud, siis tuleb raskel ajal ka siin seda teed minna, arvas ta.
Ometi ei ole päris üksmeelne ka koalitsioon. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor leidis, et suuremaid hüvitisi soovides peavad mõlemad osapooled ise ka rohkem panustama.
Töötajate pool on aru saanud, et tuleb leida lahendus uute kohustuste ja sissemakse suuruse vahel. Nemad on nõus juurde maksma. Ma ei saa aru, miks tööandjad seda ei mõista, oli Nestor ärritunud.
Kui kolleegid töötegijad tööst ilma jäävad, siis peab neile sissetulek jääma, muidu kukuvad nad olukorda, kust nad ei pruugi enam välja tulla.
Töölepingu seadust tervikuna töövõtjatele vastandunud osapooled edasi lükata ei soovi, küll aga valitseb üldine arvamus, et osa selle rakendussätteid võiksid paremaid aegu oodata.
Vabatahtlikult lahkunute hüvitis nõuab 500 miljonit krooni
Töötukassa juhi Meelis Paaveli andmeil laekuks praeguste plaanide kohaselt kassasse aasta jooksul miljard krooni, kulud oleksid aga 3,4 miljardit krooni, süües aasta lõpuks kogunenud reservi pea olematuks.
Kui 1. juulist töötuskindlustusmakse määr tõuseks 1,5 protsendi asemel 3 protsendile, tooks see rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades kassale sel aastal lisatulu 600 miljonit krooni.
Omal soovil töölt lahkunute jätkuvalt hüvitistest ilma jätmine hoiaks kulude poolelt kokku 500 miljonit krooni.
Ainuüksi nende kahe sammuga tuleks töötukassa reservist 2,4 miljardi krooni asemel kasutusse võtta 1,3 miljardit krooni, mis jätaks töötukassa varadesse aasta lõpuks 1,56 miljardit krooni.
Võimaliku kokkuhoiukohana on lisaks varemmainituile välja pakutud ka koondamishüvitise vähendamist maksimaalselt kolmelt kuult kahele.
Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid tulevaste pensionäride küsimustele, pensionimaksete külmutamine puudutab enam kui poolt miljonit inimest.
Kui kauaks on riigi maksed teise pensionisambasse külmutatud?
Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks.
Miks ei saa raha välja võtta, kui lepingu tingimusi ühepoolselt muudetakse?
Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lahendusega. Sissemaksed taastuvad osaliselt juba aastal 2011 ja täies ulatuses aastal 2012. Pensionifondi kogunenud raha saab kasutada üksnes pensioniks. Inimesel on õigus näiteks oma pensionifondi vahetada või makseid uude fondi suunata. Sissemaksete ajutine peatamine ei muuda seni fondi kogunenud vahenditega seotud õigusi ja kohustusi.
Mis mõtet on üldse koguda, kui raha fondis ei kasva?
Alates süsteemi käivitamisest 2002. aastal on olnud head aastad ja raha pensionifondides on kasvanud. Üldine langusperiood maailmamajanduses algas eelmisest aastast, mis muuhulgas avaldas mõju ka pensioniinvesteeringutele. Majandus on tsükliline ning parematel aegadel fondides olev raha kasvab, halvematel mitte. Praegust perioodi võib võtta ka õppetunnina -fondivalitsejaid sunnib praegune olukord kindlasti rohkem pingutama ja kogujaid oma säästudel silma peal hoidma. Kuna pensioni kogutakse aastakümneid, siis kokkuvõttes peaks inimene vara pensionifondides siiski kasvama.
Millal saab makseid jätkata?
Soovi korral saab jätkata maksete tegemist 2010. aasta algusest, selleks tuleb kirjutada avaldus oktoobris või novembris 2009. Riik jätkab omapoolsete maksetega 2011. aastal (2%) ning tavapäraste maksetega aastal 2012 (4%). Inimene, kes on rahul sellega, et 2009. aasta teisel poolaastal ja 2010 aastal tema II samba fondi mingeid sissemakseid ei laeku ning aastal 2011 tehakse sissemakseid praegusega võrreldes poole väiksemas ulatuses, ei pea avaldust esitama.
Millal ja kuhu tuleb minna soovijail avaldust kirjutama, et vabatahtlikult makseid jätkata?
Kui on soov, et maksed jätkuksid juba 2010. aasta algusest, siis tuleb kontohaldurile (nt pank) või registripidajale esitada vastav avaldus. Avaldusi saab esitada käesoleva aasta oktoobris ja novembris (NB! Avalduse esitamise kuupäevad võivad tehniliste võimaluste selgumisel eelnõu menetlemise käigus veel täpsustuda.) Avaldus on ühekordne, hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem tagasi võtta samuti mitte.
Kuidas riik kompenseerib maksete peatumise?
Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. aastal II sambasse raha, ilma, et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid. Nii hakkab sissemakse suurus olema aastatel 2014 - 2017 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa).
Kui inimene otsustas makseid mitte jätkata, siis on tal võimalus teha hiljem avaldus sissemaksete suurendamiseks. Sellise avalduse saab esitada 2013. aastal ning siis on sissemaksed järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Kui majanduskasv ei ole piisav, et suuremate maksete tegemist käivitada, siis on valitsusel võimalik seda edasi lükata ning käivitada kõrgendatud maksete võimalus hiljem. Juhul kui majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%, käivitub nelja-aastane tsükkel, mil inimene maksab 3% ja riik 6%.
Mis saab kogutud rahast sellel ajal, mil makseid ei tehta?
Fondihaldurid investeerivad pensionifondides olevat raha edasi, mis tähendab, et juhul, kui osakute väärtus hakkab kasvama, suureneb ka seni kogutud raha. Osakute väärtuse kahanedes fondides olev raha väheneb. Silmas tasub pidada seda, et pensionifonde on erinevaid, mis tähendab, et inimesel on võimalik valida erineva riskisusega fondide vahel.
Kui palju kaotab maksete peatamise tõttu inimene pensionipõlves raha?
Täpne mõju sõltub sõltub inimese vanusest, fondide tootlusest ja I samba indeksist. Üldistatult saab öelda, et 2 aasta maksete peatamine vähendab I ja II samba pensioni kokku ca 1-1,5%, miinimumpalga puhul on mõju väiksem. Juhul kui inimene soovib jätkata oma 2% sissemakset ja/või saada hilisemat "kompenseerimist", siis on mõju pensionile marginaalne.
Kui maksed on külmutatud, siis kas vastavasse ikka jõudvad noored peavad ikka kohutuslikult liituma pensionisambaga?
Jah, sest süsteem ise ei muutu, vaid maksed on ajutiselt peatatud. Kui liitumine kohustusliku kogumispensioniga toimub enne käesoleva aasta novembri lõppu, on liitujal võimalik esitada soovi korral ka avaldus omapoolsete maksete tegemiseks alates 2010. aasta algusest.
Kas need maksed on tulumaksuvabad?
Ka selles osas midagi ei muutu, sissemaksed II sambasse on maksuvabad.
Märgid näitavad, et uus töölepinguseadus, mille tingimuste elluviimise võimalikkuse üle alles vaieldakse, võib endas peita viitsütikuga pommi, mis vallandab koondamislaine.
Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu ei välista, et seoses uue töölepinguseadusega võib 1. juulist alata suurem koondamiste laine, sest üha rohkem ettevõtteid on palunud tööinspektsioonilt kooskõlastust alluvate sundpuhkusele saatmiseks, kirjutas Õhtuleht.
Veebruaris ja märtsis küündis niisuguste töötajate arv 10 000ni. 12. aprilliks olid tööandjad uurinud veel 4411 inimese puhkusele saatmise võimalust.
«Ilmselt on üksjagu neid ettevõtteid, kes tänu väiksemale koondamishüvitisele seda kuupäeva ootavad,» arvab Vilu, kes usub et selline seos on olemas.
Nii töötute kui ka nende inimeste saatus, kes tööl edasi käivad, on aga segane. Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja töötukassa nõukogu ei jõudnud eilegi kokkuleppele, kui suur peaks olema töötuskindlustusmaks neile, kes tööle jäävad, või kui suured ja kaua kestvad hüvitised neile, kes töö kaotavad.
Toimetas: Martti Kass
Lehekülg 1357 / 1592
