Artiklid
TEADAANNE 2009-04-01
Autor: TTA
Tööturuameti tegevustega jätkab alates 1. maist Töötukassa.
Tööturuamet annab teada, et 30. aprillil 2009.a lõpetatakse Tööturuameti tegevus ja Tööturuamet valitsusasutusena likvideeritakse.
Kõik kohustused ja õigused, mis Tööturuameti klientidel olid kuni 2009.aasta 30. aprillini Tööturuameti ees, on tal alates 2009. aasta 1. maist avalik-õiguslik juriidilise isiku Eesti Töötukassa ees.
Ka tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevad Tööturuameti kohustused võtab alates 1. maist 2009.a täies mahus üle Eesti Töötukassa.
Kohustuste üleminek hõlmab muuhulgas:
- tööturuteenuste osutamiseks sõlmitud lepinguid (tööturukoolituse, tööpraktika, avaliku töö, tööharjutuse, palgatoetuse, tööruumide ja -vahendite kohandamise, töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi hanke- ning tasuta kasutada andmise, tööintervjuul abistamise ja tugiisikuga töötamise lepingud ning nimetatud teenuste osutamise ja hankimisega seonduvad lepingud);
- töökoha täitmiseks välismaalasega loa andmise menetlusi;
- tööraamatute müügiga seonduvaid tegevusi;
- Eesti Töötukassa teavitamist töölepingu lõpetamisel ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimise või töötajate koondamise tõttu;
- tööturuteenuste osutamist;
- tööturutoetuste määramist ja maksmist.
Ühtlasi tagab Eesti Töötukassa Tööturuameti klientidele seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimise võimaluse jätkumise vähemalt igas maakonnas.
Täiendav informatsioon Tööturuameti likvideerimise kohta avaldatakse massiteabevahendite kaudu, samuti asjakohaste asutuste kodulehekülgedel internetis - www.tootukassa.ee ja www.sm.ee Küsimuste korral võib kuni 30. aprillini 2009.a pöörduda ka Tööturuameti poole.
Tööturuamet soovib Teile edaspidiseks edu ja vabandab võimalike ebameeldivuste pärast ümberkorralduste perioodil!
Hanneli Rudi
Isad hakkasid vastsündinutega koju jääma pärast seadusemuudatust, mis lubas neil vanemahüvitist taotleda juba siis, kui laps oli saanud 70 päeva vanaks.
Vanemahüvitise taotlejate seas kasvas märgatavalt isade osakaal alates 2007. aasta lõpus kehtima hakanud seadusemuudatust, selgitas Praxise analüütik Andres Võrk tänasel pressikonverentsil.
Varem võis isa võtta vanemahüvitist pärast seda, kui laps oli saanud kuus kuud vanaks. Alates 2007. aastast võib isa lapsega koju jääda kohe, kui on lõppenud ema rasedus- ja sünnituspuhkus ehk pärast lapse 70-päevaseks saamist.
Uuringu andmetel käis üle poolte emadest sel ajal vähemalt ühe kuu tööl, kui mees oli lapsega kodus ja sai vanemahüvitist. Veerand emadest töötas kogu aja. «Ülejäänud puhkudel oli naine kodus ja mees tuli talle appi,» selgitas Võrk.
Iga kuues vanemahüvitist saanud isa töötas samal ajal.
Kuni 2007. aastani oli vanemahüvitise saajate seas üks protsent isasid, alates 2007. aastast on nende arv neljakordistunud. Vaatamata mõningasele kasvule on vanemahüvitist saavate isade hulk aga jätkuvalt väga väike.
Kuigi töötukassa nõukogu jättis peatselt valmivale majandusprognoosile viidates eile kinnitamata töötuskindlustusmaksu tõusu, on sellise otsuse langetamine kolme nädala pärast ülimalt tõenäoline.
Nimelt tuleb valitsuse, tööandjate ning ametiühingute esindajatest koosnev nõukogu uuesti kokku 20. aprillil ning selleks ajaks peaks olema välja töötatud uued arengustsenaariumid, mis põhinevad rahandusministeeriumi täna avalikustataval majandusprognoosil.
Töötukassa nõukogu juhtiva ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul olid ametiühingud valmis juba eile maksutõusu heaks kiitma, kuid tööandjate keskliidu esindajate ettepanekul jäeti see tegemata.
«Olen veendunud, et maksu tõstmine kolmele protsendile on vältimatu,» lisas ta. «Kui otsust ei tule, siis selle hind töötukassale on 550600 miljonit krooni.»
Kui praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimeste palgast 0,6 protsenti ja tööandja maksab lisaks veel 0,3 protsenti, siis mullu heaks kiidetud kava kohaselt kerkiksid need määrad 1. juulist vastavalt ühele ja 0,5 protsendile.
Töötuse järsu kasvu tõttu otsib töötukassa aga võimalusi, kust raha juurde saada, mistõttu ongi üles kerkinud plaan tõsta maksu varasemast enam: töötaja palgast hakkaks töötukassasse minema kaks protsenti ning tööandja maksaks juurde ühe protsendi. Seega võetaks pärast uut maksutõusu töötaja palgast ära tervelt 1,4 protsenti praegusest rohkem.
Töötukassast makstakse välja hüvitised töötutele ning hüvitised koondamise ja pankroti korral. Ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul näib maksu tõstmine kolmele protsendile möödapääsmatu.
Samas tõdeb nii tema kui tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, et sõltuvalt uuest majandusprognoosist ei pruugi pelgalt maksu tõstmisest kolme protsendini piisata, et töötukassat ka tuleval aastal maksejõulisena hoida.
Just uuele prognoosile viidates tegidki tööandjad eile töötukassa nõukogus ettepaneku otsustamine edasi lükata. «Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega ja pole ka otseselt kiire uue maksumäära kinnitamisega, sest selle suurendamine oli niikuinii kavas alles 1. juulist,» põhjendas Kriis.
Teine võimalus töötukassa rahalist seisu parandada oleks kulusid kärpida, mis tähendab hüvitiste vähendamist. Nii reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, Kriis kui ka riigikogulasest Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ott Lumi on märkinud, et tuleks edasi lükata uued töötutele mõeldud hüvitised, mis pidid koos töötajate koondamist ettevõtja jaoks hõlpsamaks muutva töölepinguseadusega 1. juulil kehtima hakkama.
Samuti pidi 1. juulil jõustuma põhimõte, et vabatahtlikult töölt lahkunud inimene saaks töötutoetust, ning suurenema pidid töötutele mõeldud hüvitised esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti.
Valitsusliidu kolmas pool Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning ametiühingud on aga teada andnud, et kui töötute uued hüvitised edasi lükatakse, siis tuleb sedasama teha ka koondamise hõlbustamisega.
Kriisi sõnul peaks valitsus alustama kokkuleppe saavutamiseks kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja ametiühingutega.
Majanduskriisil on ka positiivne külg - töö kaotanud inimesed hakkavad ettevõtjateks ning loovad nii uusi töökohti.
Uute ettevõtjate hulgas paistavad aktiivsusega silma naised, kirjutab Äripäev. Tänavu esimeses kvartalis on tööturuamet andnud toetust 34 inimesele, neist naisi on 20 ja mehi 14. Maksimumsumma ehk 70 000 krooni sai 26 inimest. Praegu on avaldusi töös 20. Äraütlemisi on saadetud kolm.
Arvamusliidritelt on juba kõlanud mõtteid, et ettevõtluse stardiabist on kasu palju rohkem kui riigi loodud Arengufondist, mille ülevalpidamiseks on sel aastal ette nähtud 28 miljonit krooni. Selle rahaga saaks ettevõtjaks hakata vähemalt 400 inimest, mis tähendaks ka vähemalt sama palju uusi töökohti.
Ettevõtluse alustamise toetust on võimalik tööturuametis registreeritud töötutel taotleda kuni 70 000 krooni ning ilma tööta isikutel, kes ei ole end töötuna registreerinud, kuni 50 000 krooni.
Ormisson sõnas, et tööturuamet korraldab ettevõtluse alustamise koolitusi. Tänavu on selle koolituse läbinud 280 inimest. Eelmisel aastal kokku oli see arv 389 ja nendest 162 sai starditoetust.
Toimetas Gert D. Hankewitz
Mirko Ojakivi
Töötukassa nõukogu kindlustusmakse määra osas eile kokkuleppele ei jõudnud.
Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga kardab, et tööandjad ja valitsus on sõlminud kokkuleppe, mis lükkaks edasi mõningate uues töölepingu seaduses töötajatele ette nähtud hüvitiste väljamaksmisega alustamise.
Taliga sõnul viitab võimalikule kokkuleppele ka eile töötukassa nõukogus toimunu. Nimelt soovisid ametühingute esindajad, et töötuskindlustuse maksemäär tõuseks 1. juulist töötajate jaoks kahele protsendile palgast ja tööandjatele protsendile palgafondist, kuid tööandjate ja valitsuse esindajate kokkumängu tõttu seda otsust ei sündinud.
Kui tööandjad olid vastu ja ametühingud olid poolt, siis kujunesid kaalukeeleks riigiesindajate hääled, kes asusid miskipärast tööandjate poolele, rääkis Taliga. Ääri-veeri tõstatas väljamakstavate hüvitiste vähendamise võimaluse eilsel töötukassa nõukogu istungil ka sotsiaalminister Hanno Pevkur. Mina ütlesin, et töötukassa nõukogul pole siin midagi arutada ja kui valitsus tahab sel teemal midagi arutada, siis tuleb alustada kolmepoolsete läbirääkimistega, lausus Taliga.
Hanno Pevkur ütles, et ta pidas tõesti vajalikuks rääkida peale töötukassa tulude ka töötukassa kuludest. Kutsusin veel kord ametiühinguid ja tööandjaid üles leidma kõiki osapooli rahuldav kokkulepe, et tagada töötukassa väljamaksete tegemine inimestele ka järgnevatel aastatel, sõnas Pevkur. Valitsus tema sõnul töötajate ja tööandjate vaidlusesse ei sekku.
Esmatähtis on töötajate ja tööandjate omavaheline kokkulepe. See näitab, kas kodanikuühiskond suudab raskel ajal kokku leppida. Kui kokkulepet tööandjate ja ametiühingute vahel ei tule, on reaalne oht, et töötukassa vahendid saavad lihtsalt otsa, teatas Pevkur.
Selleks et muuta töötukassast makstavate hüvitiste määrasid, tuleb riigikogul muuta juba vastuvõetud seadusi. Koalitsioonis pole aga seadusemuudatuste vastuvõtmiseks konsensust, sest sotsiaaldemokraadid on selle vastu, et kärbitakse ainult töötajate hüvitisi.
Tööandjad hüvitaks vähem
Töötukassa nõukogu ei suutnud eile töötuskindlustuse maksemäära maksimaalsele tasemele tõsta, sest tööandjad vähendaksid pigem töötute hüvitisi, kui tõstaks tööandjate maksukoormust.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul soovivad tööandjad peale töötuskindlustusmakse määra üle vaadata ka 1. juulist väljamakstavate hüvitiste määrad ja liigid. Kindlasti tuleb hinnata, et äkki on töötukassa võtnud endale kohustusi, mida praegu ei kannata välja maksta, märkis Kriis.
Peamiselt häirib tööandjaid omal soovil töölt lahkujatele 1. juulist maksma hakatav hüvitis, mis on 40 protsenti viimase kalendriaasta keskmisest palgast.
Siiski toetavad tööandjad Kriisi sõnul ka mõningast töötuskindlustusmakse tõusu. Uus määr peab aga sõltuma töötukassa rahavoogudest ja tegelikult ei luba seadus aasta keskel maksemäära tõsta, kui selleks pole otsest vajadust, lisas Kriis.
Kõige pessimistlikum ennustus
Töötukassa juhatuse koostatud kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt lõpevad töötukassa reservid aasta lõpuks.
Nii töötukassa nõukogule kui ka valitsuse liikmetele esitatud info kohaselt jääks töötukassa reservidesse alles vaid 80 miljonit krooni, kui töötukassa nõukogu ei tõsta töötuskindlustusmakse määrasid maksimaalsele tasemele ja töötute arv kasvab aasta lõpuks üle 100 000.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul pole kõige pessimistlikuma prognoosi täitumine siiski eriti tõenäoline. See arvutus on meie jaoks ebatõe-näoline ja nii mustades toonides ei näe meie andmetel majanduse tulevikku ka rahandusministeerium, märkis Kriis.
Seniste kokkulepete järgi tõu-seb töötuskindlustuse makse määr praeguselt 0,6% töötajale ja 0,3% tööandjale alates juulist töötajatele ühe ja tööandjale 0,5 protsendini. Taliga sõnul oleks tarvis tõsta maksemäär maksimumtasemele, mis on kaks protsenti töötaja palgast ja üks protsent tööandja palgafondist.
Arvamus
Eiki Nestor,
sotsiaaldemokraat
Ega siin suurt midagi valida pole. See, et töötuskindlustuse maksemäära tuleb tõsta, on niigi sel-ge. Mind paneb imestama, et tööandjad pole sellest aru saanud.
Sellel otsusel on kaks poolt: töötuskindlustuse jätkusuutlikkus ja teadmine, et töötuskindlustus on osa valitsussektori tasakaalust. Praegu on vaid ametühingud lähenenud asjale nii õigesti kui ka riigimehelikult.
Tulles aga töölepinguseaduse ja sellega koos vastu võetud töötuskindlustushüvitiste muutmise juurde, siis ühepoolselt kokkulepitut muutma ei saa hakata. Kui miskipärast on nüüd tarvis üle vaadata hüvitiste määrad ja jõustumise aeg, siis tuleb üle vaadata ka teine pool. Kui selles osas ei suudeta kokku leppida, siis võib ju ka kokku leppida, et töötuskindlustuse makse määr tõuseb 1. juulist kolmele protsendile, aga uus töölepingu seadus jõustub alles uuest aastast, kuid ainult töötajate arvel ei saa raha säästa.
Lehekülg 1366 / 1592
