Artiklid
Tõnu Vare, Tööinspektsiooni avalike suhete juht
Tööinspektsiooni avalike suhete juht Tõnu Vare kirjutab, et vabatahtlikult osalise tööajaga töö valimine võiks leevendada pingeid tööjõuturul.
Koondamised ja vallandamised, lisaks osaajatööle suunamine käivad üle majandusraskustes vaevleva Eesti. Ainuüksi tööinspektsioonile esitati mullu kooskõlastamiseks 328 taotlust töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks, kusjuures nendega oli seotud 7 312 töötajat.
Osalise tööaja või osaliselt tasustatava puhkuse taotlusi tööinspektsioonilt nõusoleku saamiseks oli mullu 892 ja taotlusega seotud töötajaid 41 356. Tänavune aasta on alanud sama jõuliselt.
Kollektiivse koondamise taotlusi laekus jaanuaris 62 (töötajaid 1 465) ja veebruaris 75 (töötajaid 1 842). Osalise tööajaga tööle rakendamiseks taotleti nõusolekut aasta esimesel kuul 349 (töötajaid 9 845) ja teisel kuul 357 korral (töötajaid 10 274).
Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek.
Nõusoleku saamiseks esitab tööandja asukohajärgsele tööinspektorile taotluse osalise tööaja kehtestamise või töötajate osaliselt tasustavale puhkusele saatmise perioodi (lubatud on kuni 3 kuud kalendriaastas) kohta.
Töölepingu seaduse paragrahv 68 sätestab, et osalise tööaja kestus ei või olla alla 60 protsendi töölepingus ette nähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti miinimumpalgast. See on tööandja poolt peale surutud variant.
Tööpuuduse vähendamiseks Eestis pakuksin ühe võimaluse.
Mujal Euroopas on levinud osaajaga töötamine vastavalt tööandja ja töötaja vahelisele leppele. Eurostati andmetel 2005. aasta kohta oli Euroopa Liidu 25 riigis osaajaga töötajate osakaal tööjõust 18,4 protsenti. Kümnes uues liikmesriigis, kelle hulka kuulume ka meie, oli see näitaja 7,9 protsenti. Eestis oli osaajaga töötajaid tol aastal veelgi vähem - 7,5 protsenti.
2006. aastal moodustasid Eurostati andmetel Euroopa Liidus tervikuna osaajaga töötajad meestöötajaist ainult 7,7 protsenti, naistest aga koguni 31,2 protsenti. Eestil olid need näitajad vastavalt 4,3 ja 11,3 protsenti.
Eelmise aasta suvel töötas Eurostati andmeil meil osalise tööajaga umbes 42 000 inimest, mis moodustas töötajaskonnast 6,4 protsenti. Võrreldes mullust teist kvartalit eelnenud aastaveerandiga ilmneb, et osaajatöötajate osakaal on langenud 1,5 protsendipunkti võrra.
Meestööjõust moodustasid osaajaga töötajad 2008. aasta teisest kvartalis 3,8 protsenti, naiste puhul oli see näitaja kordades kõrgem - 9,1 protsenti.
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uuringutest tuli 2007. aastal välja, et peamine põhjus, miks töötaja ei vali osaajatööd, on kartus, et see takistab karjääri tegemist. 27 protsenti juhatust esindavatest vastajatest hindas osalise tööajaga töötajate karjääriväljavaateid halvemaks kui täiskohaga töötajatel. Töötajate esindajatest on sel seisukohal aga 41 protsenti.
Osaajatööd peetakse üheks lahenduseks, kuidas ühildada töö- ja eraelu, mida näitab ka selle suurem levimus naiste hulgas. Kuigi naisterahvad on sellise töölkäimise omaks võtnud - küllap mängivad siin oma rolli pere või lastega seotud mured - ei taha paljud omal soovil vähemate töötundidega leppida.
Ehk aitab omast tahtest osalisele tööajale üleminek vähendada majandusraskustest tulenevaid pingeid tööjõuturul? Ja kindlasti vajab see mõttemallide muut(u)mist.
Viimasel ajal tööturul aset leidnud suured muudatused, millega kaasnevad koondamine ja palkade kärpimine, on tekitanud töövõtjates rohkesti küsimusi.
Lõuna tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel, töölepingus on kirjas põhipalk ja see, et tulemustasu/preemiat/lisapalka maksab tööandja enda kehtestatud korras. Jaanuarist vähendas tööandja ühepoolselt tulemustasusid poole võrra. Kas see on õige?
Kui tellimused ja käive üldise majanduslanguse tõttu aina vähenevad, saab tööandja tõesti kehtestada uue tulemustasu maksmise korra seda töötajale lihtsalt tutvustades. See ei ole kokkulepitud palgatingimuse muutmine lepingus.
Kas tohib koondada meestöötajat, kelle naine on lapseootel või juba sünnituspuhkusel?
Seaduse kohaselt ei tohi koondamise tõttu lõpetada töölepingut raseda ega alla kolmeaastast last kasvatava isikuga. Kuni laps ei ole sündinud, ei ole tulevane isa veel alla kolmeaastase lapse kasvataja.
See aga, kui tööandja koondab näiteks päevapealt (makstes väiksema etteteatamisaja eest hüvitist) tulevase isa, kelle naine on juba rasedus-sünnituspuhkusele jäänud ning kes soovib kasutada isale ette nähtud puhkust enne lapse sündi, ei kõnele kaugeltki tööandja heast tahtest.
Rohkem kui kümneaastase staaiga töötajale teatati koondamisest ette 20. märtsil 2009 ja töölepingu lõpetamise päev on 20. august 2009. Kes ja kui palju peab maksma koondamishüvitist?
Praegu ollakse küll seisukohal, et vana töölepinguseaduse alusel käivitunud töölepingu lõpetamine viiakse ka lõpule vana seaduse järgi. See tähendab, et 20. augustil 2009 lõpetab tööandja töötajaga töösuhte töölepinguseaduse paragrahvi 86 punkti 3 alusel ja maksab talle hüvitiseks nelja kuu keskmise palga.
Kas tööandjal on õigus tööaja norm töölepingus sõnastada nii, et töötaja asub tööle 0,51 koormusega?
Ei. Tööaja norm tuleb kirja panna üheselt mõistetavalt. Millest alates saaksime muidu rääkida ületunnist või millal tekib tööandjal töötaja tööga mittekindlustamise korral kohustus teha juurdemakse?
Kui töötundide arv kuus kõiguks sellise vahemiku piires, ei oleks töötajal väljateenitava palga suhtes kindlustunnet, samuti ei saaks rääkida õiguspärasest ootusest. Töötaja oleks halvemas olukorras.
Niisugune määratlus tuleks kõne alla, kui lepitaks kokku kuupalk, mis rahuldaks töötajat töötamisel täistööajaga ning mida ta saaks ka juhul, kui talle oleks tööd vähem anda tööandja võib ühepoolselt suurendada töötaja vaba aega ja vähendada tööaega, kui sellega ei kaasne palga vähenemine.
Toimetas Gert Kiiler, toimetaja
Eesti Tööandjate Keskliidu sõnumitooja - Vabrik nr 34
artikkel
Kolmepoolne kokkulepe aitab säilitada tööhõivet
Tööandjad, töövõtjad ja ministeeriumid leppisid 24. märtsil kokku tegevustes, mis võimaldavad säilitada töökohti ja aitavad töötuna arvele võetud inimesi. Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel kinnitati 14 punktist koosnev ettepanekute pakett, mis peaks tööturul raskustesse sattunuid toetama.
Kokkuleppe eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad tänases tööturupoliitikas, mis takistavad paindlikult rakendada eelkõige töötute ümberkoolitamist, kommenteeris kokkulepet tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Esile tuleks tõsta kokkuleppe punkti 4, millega tööandja saab töölepingu seaduse alusel õiguse rakendada töötajale osalist tööaega kuni aastaseks ajaks tingimusel, et töötajal võimaldatakse osaleda täiendkoolituses.
Kolmepoolsel kohtumisel osalenud tunnistasid, et majanduskriisi olukorras on paljud seadused elule jalgu jäänud. Ennekõike puudutab see töötutele pakutavaid koolitusvõimalusi, kus praegu tuleb arvestada paljude kitsendustega.
Tegevused tööturu olukorra parandamiseks
kolm
Tööhõive säilitamiseks
1. Koondamisohus või töö kaotamise ohus olevatele inimestele luuakse koolitusteenuse saamiseks laiemad võimalused, et sobitada osaajaga töötamine kvalifikatsiooni tõstmise ja arendamisega.
2. Tööturukoolituse teenuse kestel tööd leidnud inimesel võimaldatakse pooleliolev koolitus lõpetada.
3. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tööandjate esindajatega töötatakse tööandjatele/ettevõtjate jaoks välja töökohtade säilitamise (koondamise alternatiivide) võimaluste alane koolitus.
4. Töölepingu seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt on tööandjal ühe aasta jooksul võimalik kohaldada töötajale osalist tööaega, kombineerides seda täiendkoolitusega.
5. Ettevõtteid kutsutakse üles laiemalt arendama ja rakendama töökoha jagamise (job-sharing) võimalusi. Kahest ühe töötaja koondamist kaaludes oleks pikemas perspektiivis mõistlikum kui majandus pöördub taas tõusule ja mõlemat on jälle vaja jagada töö kahe töötaja vahel ära küll palka vähendades, aga siiski töökohti säilitades.
6. Kiirendatakse nii eelarveliste kui ka nn euroinvesteeringute viivitamatut kasutuselevõttu.
Töötuna arvele võetud inimestele
7. Võimaldatakse elektrooniline töötuna arvelevõtmine ning teenustest ja vabadest töökohtadest teavitamine.
8. Tööturukoolituse teenuse maksimaalset kestusaega pikendatakse kahe aastani, mis praegu on vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele üks aasta. Seadust muudetakse selliselt, et see võimaldaks pakkuda ka pikemat kui ühe-aastast tööturukoolituse teenust. See lubaks eelkõige noortel jätkata katkestatud õpinguid.
9. Alustatakse võimalikult kiiresti isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Töötule antav konkreetses vääringus kaart võimaldab tal soovitud koolitusele kiiremini õppima suunduda. Koolituskaarti saab lisaks koolitusel osalemisele kasutada ka kutseeksami eest tasumiseks.
10. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga töötatakse välja võimalused kasutada riikliku koolitustellimust ka töötute koolitamisel. See aitaks tõsta koolituste pakkumise kiirust ja paindlikkust.
11. Koostatakse analüüs erialadest, mis majandussituatsiooni paranedes vajaksid rohkem kvalifitseeritud tööjõudu, kelle väljakoolitamisega võiks alustada juba praegu.
12. Tööandjate keskliit annab sotsiaalministeeriumile kvartaalselt sisendit ettevõtjate tööjõu koolitusvajadusest (konkreetsetest koolitussuundadest), et tööturukoolituse teenuse kaudu paremini vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu välja koolitada.
13. Kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles kasutama töötuid avalikes huvides tööde tegemisel, eelkõige haljastustöödel.
14. Ettevõtlustoetusega sarnastel alustel antakse edaspidi stardiabi töötule, kes soovib luua mittetulundusühingu kui alternatiivse töötamise vormi.
Sotsiaalministeeriumi veebiaadress www.sm.ee/tooabi sisaldab aktuaalset infot, mida töö kaotanud või töö kaotamise ohus oleval inimesel on vaja teada.
Tööandjate keskliit juhtis rahandusminister Ivari Padari tähelepanu osalise tööajaga töötajate liiga kõrgele sotsiaalmaksukohustusele, mis praeguses majandusolukorras pärsib tööhõivet. Minister vastas tööandjate ettepanekule, et haigekassa eelarve kriitilisust ja kuritarvitamise võimalust arvestades ei näe ta võimalust kaotada sotsiaalmaksu miinimumkohustus osalise tööajaga töötajate puhul.
Alates 1. jaanuarist 2009 tõusis minimaalne sotsiaalmaksukohustus 1436 kroonile kuus varasema 891 krooni asemel. Tööandjate hinnangul läheb selliste töötajate kasutamine ettevõtjatele põhjendamatult kulukaks ja toob endaga kaasa täiendava koondamislaine. Tööandjate keskliit tegi ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust nii, et osalise tööajaga töötaja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse määramisel võetaks aluseks pool eelmise aasta miinimumpalgast ehk 2175 krooni, millelt tuleks sotsiaalmaksu maksta 718 krooni.
Rahandusminister selgitas oma vastuses, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus väldib ravikindlustussüsteemi kuritarvitamist. Kindlustussüsteem põhineb solidaarsusel mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast. Miinimumkohustusega määratakse ära väikseim summa, millelt maksu tasumine annab ravikindlustuse osas õigused.
Minister märgib, et miinimumkohustuse kaotamine vähendaks mõningal määral sotsiaalmaksu laekumist. Seejuures on probleemseim asjaolu, et kindlustatute arv tõenäoliselt ei vähene, kuid nende ravikulud tuleb vaatamata vähenenud laekumisele ikkagi hüvitada.
Eesti Töötukassa nõukogu otsustas täna lükata ettepaneku tegemise valitsusele töötuskindlustusmaksemäära osas 20. aprillile. Nõukogu liikmed pidasid vajalikuks oodata ära rahandusministeeriumi sel nädalal avaldatava makromajandusprognoosi.
Eesti Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötuskindlustusmaksemäära tõstmine kolme protsendini vältimatu, et täita Töötukassale peale pandud kohustusi.
Töötuskindlustusmakse määr on praegu 0,6% töötajale ja 0,3% tööandjale. Alates 1. juulist on praegu ettenähtud maksemäära tõus töötajatele ühe protsendini ja tööandja maksemäära 0,5 protsendini.
Töötukassa nõukogu kinnitas täna uueks juhatuse liikmeks tööturuteenuste valdkonnas töötukassa nõuniku Pille Liimali. Eesti Töötukassa juhatus jätkab kolmeliikmelisena. Juhatus esimees on Meelis Paavel, kindlustushüvitise valdkonna eest vastutab Erik Aas.
Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht
+372 5662 8277
+372 667 9706
http://www.tootukassa.ee
Lehekülg 1367 / 1592
