Artiklid
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) peab Eestis tööturu olukorra parandamisel esmatähtsaks nii majanduse elavdamist kui ka senisest märksa tõhusamat aktiivset tööhõivepoliitikat. Oma seisukohad ja ettepanekud esitas EAKL sotsiaalminister Hanno Pevkurile saadetud kirjas.
Ametiühingud hindavad kõrgelt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevõtluse toetuseks välja töötatud tugimeetmete paketti. Kahjuks piirab ekspordi suurendamist tõsiasi, et languses on ka Eesti suurimad ekspordipartnerid ning lähitulevikus eksport meie tööhõive probleeme ei leevenda.
Kiiresti kasvav tööpuudus nõuab ka selliste meetmete rakendamist, mis annaksid tulemuse võimalikult ruttu. Nendest väärib esile tõstmist siseturu ostujõulise nõudluse toetamine, mille kohta on hulgaliselt positiivseid näiteid arenenud EL riikidest.
Majanduskriis toob selgelt esile Eesti riigi senise tööturupoliitika kroonilisest alarahastatusest tulenevad põhimõttelised puudused: aktiivmeetmete piiratud valik, lühike kestus ja vähene kättesaadavus; tööturupoliitika keskendatus väga kitsalt vaid töötutele, samuti reageerimine tagajärjele, mitte ennetav tegutsemine töötuse vältimiseks.
Ametiühingute Keskliit peab hädavajalikuks vaadata kriitiliselt üle kogu aktiivsete tööhõivemeetmete pakett. Keskenduda tuleb tööpuudust ennetavatele tegevustele, rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga. Kogu tööturukoolituse korraldus peab muutuma vähem bürokraatlikuks, koolituse sisu peab paindlikult reageerima muudatustele tööhõives ning ettevõtete kvalifitseeritud tööjõu vajadustele.
Möödapääsmatult tuleb arendada edasi töötuskindlustust, kaitstes majanduskriisi vastu paremini ka tööandjaid. EAKL on korduvalt teinud ettepaneku seadustada uus kindlustushüvitis, mille puhul töötukassa maksaks majandusraskustesse sattunud ettevõtte töötajatele teatud aja jooksul hüvitist ning tööandja saaks kasutada vabanevaid vahendeid tegevuse ümberkorraldamiseks, ütles Taliga. Koos laialdase tööalase koolitusega on see end igati õigustanud paljudes arenenud riikides. Lisaks avaneb ettevõtetel võimalus vältida töötajate koondamist ning personalipoliitika muutub stabiilsemaks.
EAKL peab möödapääsmatuks pööret senises maksu- ja eelarvepoliitikas, mis said toimida ainult kiire ekstensiivse majanduskasvu ja tööhõive suurenemise perioodil. Kuna see aeg on läbi, peab tarbimismaksude asemel märgatavalt suurenema tulumaksu osakaal. Hädavajalik on tulumaksukoormuse õiglasem jaotamine, mis leevendaks keskmisest madalama sissetulekuga inimeste olukorda. Maksuvaba tulu määra on vaja tõsta juba 2010. aastal vähemalt 5000 kroonini kuus, tõstes samaaegselt tulumaksumäära.
Nii tööturu kui ka majandusliku stabiilsuse tõstmiseks peab Eesti kiiresti välja arendama kaasaegse majandusstruktuuri, keskendudes innovatsioonile ja teadusmahukale ettevõtlusele. Tööhõive suurendamisel on tähtis nii nn roheliste töökohtade loomine kui ka selliste isikuteenuste valdkondade arendamine, mis paratamatult kaasnevad elanikkonna vananemisega.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
Arved Breidaks
KOONDAMINE Võrumaad vapustav töökohtade kiire kadumine võib teisel poolaastal hoogustuda, kui juulist jõustub uus töölepinguseadus, mis muudab töökohtade kaotamise tööandjate jaoks praegusega võrreldes lihtsamaks ja odavamaks. Avalikult ei soovi firmajuhid oma koondamiskavasid tutvustada.
Mitu firmajuhti on viimastel kuudel Võrumaa Teatajale eravestluses tunnistanud, et ootavad koondamisega uue töölepingu seaduse jõustumiseni 1. juulil, mitmed teavad oma tutvusringkonnas ettevõtjaid, kes samuti teevad.
1. juulil jõustuv seadus võimaldab tööandjatel lihtsamalt ja odavamalt vabaneda üleliigseks muutunud tööjõust, keda praegu koondamisprotsessi kalliduse tõttu veel palgal peetakse. On viidatud, et tellimuste leidmisega hädas ettevõtjatel on praegu odavam saata töötajad sundpuhkusele või vähendada nende tööaega, kui koondada.
Praegu tuleb tööandjal maksta koondatavale sõltuvalt tema tööstaaist kahe kuni nelja kuupalga suurune koondamishüvitis. Uue töölepingu seaduse kohaselt piirdub tööandja kohustus vaid ühe keskmise kuupalga suuruse hüvitise maksmisega.
Seevastu suurenevad juulist töötukassa kohustused, sest töötuks jäänule hakatakse maksma saja esimese töötu päeva jooksul hüvitist 70 protsenti varasemast palgast praeguse poole asemel.
Võin mitut asutust ja ettevõtet juhtinud inimesena kinnitada, et koondamine pole ühegi tööandja jaoks eesmärk omaette, kinnitas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas (Reformierakond).
Seetõttu ei saa tema hinnangul süüdistada teisel poolaastal toimuvates koondamistes uut seadust. Koondamine on enamjaolt möödapääsmatu, et päästa ettevõte ja seeläbi ülejäänud töötajad, ütles Klaas.
Uus töölepingu seadus uusi töökohti juurde ei loo ja vanu ei kaota, ennustas Riigikogu liige Kalvi Kõva (SDE). Aga oma mõju on tal kindlasti.
Kõva sõnul tuleb silmas pidada, et uus töölepingu seadus suurendab töövõtjate garantiisid, sest laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring ning tõuseb ka hüvitise suurus. Veelgi enam uue seaduse rakendamisel saavad hüvitist ka omal soovil poolte kokkuleppel töösuhte lõpetanud inimesed, lisas ta.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson (Keskerakond) seevastu leiab, et Eesti tööturg on juba piisavalt paindlik ning uus töölepinguseadus ei anna selles osas midagi juurde. Meie tööturg on juba paindunud igale poole. Lihtsamat koondamist, mida see seadus ette näeb, pole enam tarvis niigi on hulk inimesi koondatud, lausus ta.
Head näeb Simson üksnes selles, et omal soovil töölt lahkumise korral näeb uus seadus inimesele ette hüvitise maksmise. Paindlik on tööturg tegelikult siis, kui ka ühistransport muutub piisavalt tõhusaks, et inimesed saaksid käia tööl seal, kus tööd on.
Justiitsministeerium saatis täna Vabariigi Valitsusele kooskõlastusringi läbinud avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, millega kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selgem ja õiglasem palgakorraldus, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaotatakse põhjendamatud soodustused.
Justiitsministeeriumi nõuniku Monika Tõniste sõnul piiratakse eelnõuga kõigepealt oluliselt ametnike arvu kuna nendega, kes ametnike ringi kuuluma ei peaks minnakse üle töölepingule. Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi vaid vähesed neist teostavad tegelikult avalikku võimu.
Tõniste selgitas, et kõikidele, kes töötavad ametiasutuses, ei pea laienema piirangud, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu järgi on ametnikud need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad näiteks teostavad järelevalvet ja menetlevad väärtegusid. Nendega, kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping.
Lisaks suurele ametnike arvule on üks tänase avaliku teenistuse probleeme ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus. Ametipalk hakkab koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70%. Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi, teenistusstaai ja võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus, ütles Tõniste.
Oluline muudatus on ka see, et edaspidi täidetakse kõik vabad ametikohad konkursside teel ning loobutakse soodustustest, nagu pikem puhkus ja teenistusaastate alusel suurenev pension. Samuti ei hakka riik edaspidi ametnikele õppelaenu tagasi maksma ega võimaldata enam tööandja eluruumi või selle hüvitust.
ATS-i seaduseelnõu on tänaseks läbinud kooskõlastusringi E-Õiguses ning viidud veelgi enam kooskõlla uue töölepingu seadusega. Tõniste sõnul on kooskõlastuse käigus samuti täpsustatud ametniku definitsiooni ning ametnike ringi kitsendatud.
Oluline lisa võrreldes eelnõu algse versiooniga on ka see, et ametnike tegevuspiirangute osas on loasüsteem asendatud teavitussüsteemiga. See tähendab, et tulevikus võivad ka ametnikud kõrvaltegevusega tegeleda, kui konkreetsel juhul ei esine põhjust miks seda keelata. Näiteks üldjuhul ei ole põhjust takistada ametnikul turismitalu pidamist ka juriidilise isiku kaudu, millesse ta kuulub, lisas Tõniste.
Uue ATS-i vastuvõtmisel on asjassepuutuvatel asutustel üks aasta üleminekuaega, et vajalikud muudatused teha. Samas, kuigi osa praeguseid ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel, hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad ametisse peale seaduse jõustumist.
Kõiki praeguseid ametnikke koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas nad jäävad ametnikeks või saavad neist töötajad ning neile nähakse tulenevalt õiguspärase ootuse printsiibist üleminekupõhimõtetes ette teatud soodustuste säilimine (nt väljateenitud lisapuhkusepäevad).
Vajaduse uue seaduse järele tingis see, et täna kehtiv ATS on aegunud ega täida oma eesmärke, samuti on põhjustanud palju probleeme praktikas. Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud. Ametnike atesteerimine on sageli formaalne, palgakorraldus ebaselge ja läbipaistmatu ning paljud soodustused põhjendamatud, lisas Tõniste.
Lugupidamisega
Diana Kõmmus
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Siiri Erala
Täna rahvusraamatukogus toimunud tarbijaõiguste päeval rääkis ametiühingute keskliidu juht Harry Taliga, et juulis rakenduv töölepinguseadus suunab tööandjaid ja töötajaid senisest enam vaidlema ning töötajatel tuleb oma õiguste eest aktiivsemalt ja julgemalt võitlema hakata.
Taliga sõnul ei ole uued reeglid, mida seadus kehtestab, selged ja seetõttu võib eeldada, et töövaidlusi tuleb väga palju. Seaduse paikaloksumiseks võib minna isegi kümme aastat ja see tuleb läbi praktiliste kohtuvaidluste, ennustas ta.
Samas tähendavad vähem ranged reeglid, et kokkulepeteks ja läbirääkimisteks on rohkem ruumi.
«Kui täna räägib seadus töölepingu sõlmimisest, siis uus seadus ütleb, et lepingule peavad eelnema läbirääkimised,» ütles Taliga ja lisas, et see punkt peaks välistama ka olukorra, kus firma personalitöötaja paneb tööotsijale lauale lepingu ja kui viimane sellele kohe alla ei kirjuta, siis otsitakse uus inimene.
Taliga tõi veel välja olulised muutused, mis uue seadusega kaasnevad: kollektiivse varalise vastutuse, leppetrahvide ja töölepingu lõpetamisega seonudv.
Seaduse jõustudes kaob tööandjal õigus nõuda kollektiivset varalise kahju hüvitamist. Praegu on see võimalik juhul, kui kahju tekitajat ei õnnestu tuvastada ja Taliga sõnul on see üsna tavaline kaubandusettevõtetes. Selline solidaarne kahjude kinnimaksmine uue seadusega aga lakkab ja kahjude hüvitamine hakkab toimuma hoopis teistel alustel. Esiteks tuleb kahju tekitaja süü tõestada, teiseks kehtib varalise vastutuse kokkulepe ainult sel juhul, kui tööandja maksab töötajale selleks mõistlikku hüvitist. Töötaja vastutab ainult selle summa ulatuses, mis ta on hüvitist saanud.
Leppetrahve on uue seaduse järgi töötajalt võimalik nõuda vaid kolmel juhul: ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisel, konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumisel ning tööle mitteilmumisel või etteteatamata töölt lahkumise puhul. Leppetrahvi suurus peab olema töölepingus fikseeritud.
Töölepingu lõpetamist puudutavaid muutusi on mitu, näiteks lüheneb etteteatamistähtaeg, koondamishüvitis kahaneb kuupalga võrra ning osa sellest hakkab tulema töötukassalt.
Oluline muutus on ka see, et tööandja peab pärast koondamisteate üleandmist võimaldama inimesele tasustatud tööajast vaba aega uue ametikoha otsimiseks või tööintervjuul käimiseks.
Lõpetuseks märkis Taliga, et pärast seaduse jõustumist juulis ei ole tarvis uut lepingut sõlmida. Seadusega vastuolulised punktid vanast lepingust muutuvad automaatselt kehtetuks, töötaja jaoks soodsamad punktid jäävad kehtima millestki loobuma inimene ei pea.
Kui tööandja siiski teeb ettepaneku uus leping sõlmida, siis soovitas Taliga väga tähelepanelikult jälgida, mida sinna kirjutada tahetakse. Ta tuletas ka meelde, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
Puudega inimeste esindajad on sotsiaalministeeriumi tähelepanu juhtinud sellele, et keerulises majandusolukorras kaotavad tööandjad puudega inimeste töökohti, viidates sotsiaalmaksu maksmise aluseks olevale kõrgele kuumäärale.
Selle aasta algusest tõusis sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2700 kroonilt 4350 kroonini (so. võrdne kuupalga alammääraga). Paljud töövõime kaotusega inimesed töötavad aga osaajaga, kus teenitav tasu kuus võib jääda alla kuupalga alammäära ning seega peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu kõrgemalt määralt kui teenitav tasu.
Sotsiaalministeerium tuletab meelde, et sotsiaalmaksu maksmisel kehtivad erijuhud. Näiteks maksab riik osa sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi: tööandja) töötaja eest, kes saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni.
Töövõimetuspensioni saamise õigus tekib alates 40% töövõimekaotuse tuvastamisest. Sealjuures ei maksa riik sotsiaalmaksu nende eest, kellele on määratud töövõimetus, kuid kellel pole piisavat staai, et saada töövõimetuspensioni (ehk need on töötajad, kes saavad rahvapensioni).
Riik maksab eespool kirjeldatud töötajate eest sotsiaalmaksu 4350 krooni pealt, mis on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär alates 2009. aastast.
Selleks, et riik tööandja eest sotsiaalmaksu maksaks, esitab tööandja asukohajärgsele pensioniametile igal kuul taotluse. Selles näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate andmed:
* ees- ja perekonnanimi;
* isikukood;
* töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev;
* riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa.
Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks. Vaata siit sotsiaalmaksu maksmise korda erijuhtudel.
Lisainformatsioon:
Helmi Tampere
Tööturu osakonna peaspetsialist
+372 626 9193
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1370 / 1591
