Artiklid

Avaldatud: 17 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agnes Ojala

Paari kuuga on välismaal töötuks jäänuid pea sama palju kui mullu kokku.

13. märtsi seisuga oli tööturuametis töötuna arvel 415 inimest, kelle eelnev tegevus oli olnud töötamine välismaal. 2008. aasta jooksul oli selliseid inimesi kokku 495.
„Peamiselt on need Soome läinud ehitajad. Näiteks Iirimaal on nii tugev toetuste süsteem, et sealt tagasipöördujaid olulisel määral ei ole,” rääkis tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi.
Tema sõnul algas kojutulek juba enne majanduslangust, sest suurenenud palgad tõid paljud mujale tööle asunud koju pere juurde tagasi. Töö kaotamise tõttu tagasitulek sai alguse läinud sügisel.

Tagasivool algas sügisel

„Kuna praegune majanduskriis on globaalne, siis ei saa migratsiooni vaadelda kui leevendust kitsaskohtadele. Ehitusturg on rahunenud kõikjal Euroopas ning naasnutel ei ole ka Eestis palju võimalusi töö leidmiseks,” kahtles Labi kiirete lahenduste võimalikkuses. Neist sektoritest, mida kriis oluliselt mõjutanud ei ole, tagasi tulijaid napib. Euroopat on palju aastaid vaevanud tööjõupuudus tervishoiu, transpordi, metalli ja infotehnoloogia valdkonnas.
Töötukassa analüüsi osakonna juhataja Kadri Lühiste märkis samuti, et välismaal töötanute töötuna naasmine on kasvanud alates septembrist. Kui möödunud aasta alguses pöördus töötukassa poole kuus pisut üle 20 inimese, kes taotlesid välismaal töötatud aja arvessevõtmist Eesti hüvitise maksmisel, siis tänavu jaanuaris-veebruaris on neid olnud kuus ligi 140.

„Ometi on välismaal töötanud hüvitisesaajate arv kasvanud vähem kui hüvitisesaajate koguarv,” märkis Lühiste. Välismaal töötanute ja nüüd hüvitist saavate töötute arv on aastaga kasvanud neli korda, kokku on hüvitist määratud aga 4,7 korda rohkem.
„Kui väga väikese tööpuuduse ajal oli äärmiselt oluline, et parimate teadmiste ja oskustega töötajad tegutseksid Eestis, siis selles ei ole ka praegu midagi muutunud,” kommenteeris olukorda sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.
Tema sõnul on praegu raske siin tööd leida, mistõttu kutsub Käärats välismaal töötanud inimesi üles suuremale aktiivsusele. „Miks mitte suunata ettevõtlikkus oma ettevõttesse, selleks saab tööturuametist ka toetust taotleda,” tõi ta näiteks.

Soomest ehituselt tagasitulnute laviini põhjanaabrite ehitusfirma SRV aga ei näe. „Jah, kindlasti on tööde maht vähenenud ja see on mõjutanud ka eestlastest alltöövõtjaid, aga massilist lahkumist ei ole,” ütles SRV kommunikatsioonijuht Jussi Ollila.
Ollila hinnangul ei saa väita, et majandusraskuste ajal loobutakse pigem võõrtööjõust kui omadest. Ta märkis, et SRV-ga koostööd teinud eestlased on head töötajad ja koostöö nendega on kasulik ka finantskaalutlustel.

Hüvitist makstakse töö tegemise riigis

Euroopa Liidu liikmesriikides ja Norras, Islandil, Liechtensteinis, Šveitsis töötavatel inimestel on kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid töökoha riigis ja töötuks jäämise korral on neil õigus töötuskindlustushüvitisele nii nagu selle riigi kodanikelgi.

Üldjuhul on töötuks jäädes õigus töötushüvitisele riigis, kus viimati töötati, sest isik on seal kindlustatud ja tasus kindlustusmakseid seal.
Hüvitise määramisel võetakse arvesse isiku selles riigis täitunud kindlustusperioodid ja neile on võimalik liita varem mõnes teises riigis (nt Eestis) täitunud kindlustusperioodid.

Eesti kindlustusperioodi kohta väljastab tõendi töötukassa. Eestisse tulles tuleb aga välisriigis töötatud aja kohta taotleda tõend välisriigi töötuskindlustusasutuselt.
End Eestis töötuks registreerides on lisaks vaja välisriigi tööandjalt saadud dokumenti viimase töölepingu lõppemise põhjuse ja aja kohta ning palgaandmeid viimase 12 töötatud kuu kohta.

Avaldatud: 17 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Nõue lei­da lap­se­puh­ku­selt naas­ja­le igal ju­hul sa­maväär­ne töö seab ju­hid ras­kus­tes­se.

Ne­li aas­tat jär­jest ka­he lap­se­ga ko­dus ol­nud Ee­va (kõne­le­ja­te täis­ni­med on toi­me­tu­se­le tea­da) viis hil­ju­ti oma tö­öand­ja­le aval­du­se soo­vi­ga lap­se­hool­dus­puh­ku­selt ta­ga­si töö­le tul­la, kui­gi pe­re noo­rim laps po­le veel kol­meaas­ta­ne. Per­so­na­litöö­ta­ja­ga ves­tel­des sel­gus, et töö­maht on asu­tu­ses va­he­peal kõvas­ti vä­he­ne­nud ja en­dist töö­koh­ta po­le nai­se­le võima­lik ta­ga­si an­da. „Mul­le pa­ku­ti teist, um­bes sa­ma pal­ga­ga ame­ti­koh­ta, mis on asu­tu­ses kau­nis eba­po­pu­laar­ne,” rää­kis Ee­va. „Mi­nu en­di­ne osa­kond ja kõik töö­ko­had on ke­nas­ti al­les, kuid tõsi on ka see, et tööd tõepoo­lest po­le enam nii pal­ju ja lä­hia­jal on plaa­nis ini­me­si koon­da­da.”

Ee­va juh­tis tö­öand­ja tä­he­le­pa­nu sei­ga­le, et te­ma töö­koht on te­ge­li­kult al­les ja sea­du­se jär­gi on tal õigus see ka ta­ga­si saa­da. Vas­tu­seks pak­kus tö­öand­ja kom­pen­sat­sioo­niks kuue kuu töö­ta­su, kui nai­ne kir­ju­tab lah­ku­mi­sa­val­du­se. „Pä­ris uut töö­koh­ta on mi­nu olu­kor­ras peaae­gu võima­tu lei­da – kaks väi­kest last. Kui võrd­seid kan­di­daa­te on pal­ju, ei va­li­ta las­te­ga töö­ta­jat,” tea­dis Ee­va ega kir­ju­ta­nud lah­ku­mi­sa­val­dust. „Mis väi­kes­te las­te ema­dest nii­moo­di üld­se saab, kui ise­gi ole­ma­so­le­va­le töö­ko­ha­le neid ta­ga­si ei ta­he­ta?” küsis ta.

Kui Ee­va töö­koht oli te­ge­li­kult al­les, siis Tii­na, kes ka­vat­ses sa­mu­ti sel kuul lap­se­hool­dus­puh­ku­selt naas­ta, sai ju­ha­ta­jalt oo­ta­ma­tult tea­da, et te­ma töö­koh­ta enam po­le­gi. Tar­tu fir­ma oli ni­melt oma Tal­lin­na esin­du­se sul­ge­nud. Ju­ris­ti soo­vi­tu­sel saa­tis Tii­na tö­öand­ja­le tä­hi­tud kir­ja­ga aval­du­se, mil­les aval­das soo­vi ta­ga­si töö­le tul­la. Vas­tus te­da ei ülla­ta­nud.

„Ei ta­haks sind kui­da­gi koon­da­da, sest ra­ha sel­leks po­le,” ütles tö­öand­ja, „ehk leia­me tei­se la­hen­du­se.” Tii­na laps saab pea­gi ka­heaas­ta­seks.

Palk hakkab jooksma

Tö­öins­pek­tor-ju­rist Mee­li Miid­la-Va­na­ta­lu, kes an­nab nõu ka tö­öins­pekt­sioo­ni in­fo­te­le­fo­nil, möö­nis, et sää­ra­se tee­ma­ga puu­tu­vad prae­gu kok­ku pal­jud väi­kes­te las­te va­ne­mad. „Tö­öand­jad ütle­vad, et jää­da­gu pa­rem lap­se­ga ko­ju või ot­si­ta­gu tei­ne töö, sest neil ei ole tööd pak­ku­da,” kir­jel­das Miid­la-Va­na­ta­lu. Ta sel­gi­tas, et töö­ta­jal on sea­du­sest tu­le­nev õigus lap­se­hool­dus­puh­ku­sel vii­bi­mi­ne igal ajal lõpe­ta­da ja töö­le asu­da. „Tööand­jal ei ole õigust viia töö­ta­jat pä­rast lap­se­hool­dus­puh­kust sun­ni­vii­sil tei­se­le ame­ti­ko­ha­le,” ütles Miid­la-Va­na­ta­lu. „Ei pii­sa sel­gi­tu­sest, et töö­ta­ja se­nist töö­koh­ta et­tevõttes enam ei ole.” Kui aga juh­tub nii, et töö­ta­ja on aval­du­se esi­ta­nud, kuid tööd po­le tal­le an­tud, hak­kab palk siis­ki jooks­ma sel­lest päe­vast, mis on aval­du­ses töö­le­tu­le­ku päe­va­na mär­gi­tud.

Ka võib töö­ta­ja nõuda töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist põhju­sel, et tööand­ja ri­kub le­pin­gu tin­gi­mu­si ega võimal­da töö­ta­mist se­ni­sel ame­ti­ko­hal (TLS §82). Sel ju­hul saab töö­ta­ja hüvi­ti­se ka­he kuu kesk­mi­se pal­ga ula­tu­ses. Al­la kol­meaas­ta­se lap­se va­ne­mat koon­da­da ei saa. „Kui töö­le naas­va kol­meaas­ta­se lap­se va­ne­ma töö­koht on tõepoo­lest ka­du­nud, tu­leb ta kor­rekt­selt koon­da­da,” sel­gi­tas Miid­la-Va­na­ta­lu.

Olu­li­ne on see­gi, et nii et­tevõtte lik­vi­dee­ri­mi­se kui ka pank­ro­ti tõttu töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se kor­ral on õigus saa­da et­tenäh­tud hüvi­tist ka neil töö­ta­ja­tel, kes vii­bi­vad lap­se­hool­dus­puh­ku­sel.

Loe ka:

„Jurist selgitab”

Avaldatud: 17 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla
jurist

•• Tahan mais lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle minna, laps on siis 1,5-aastane. Rääkisin tööandjaga ja sain teada, et minu töökohta kui sellist Tallinnas enam pole. Firma ise asub Tartus ja koosneb omakorda mitmest eri firmast. Minu töölepingus on töötegemise kohana kirjas Tallinn, olen firma palgal olnud ligi üheksa aastat. Kas see, et firma pakub mulle nüüd töökohta Tartus, teades, et ma seda vastu võtta ei saa ja olen sunnitud lahkuma, on seaduslik? Millised on minu õigused? Kas minuga tuleks tööleping lõpetada koondamise tõttu?

Se­ni keh­tiv töö­le­pin­gu­sea­dus on ra­se­da ja al­la kol­meaas­ta­se lap­se va­ne­ma koon­da­mi­se suh­tes vä­ga jäik – sel­li­se töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne koon­da­mi­se tõttu on täies­ti kee­la­tud. Se­da ise­gi ju­hul, kui tö­öand­ja st­ruk­tuu­riüksus, kus väi­ke­lap­se va­nem töö­tas, lik­vi­dee­ri­tak­se sel­les lin­nas täie­li­kult. Uus töö­le­pin­gu sea­dus muu­dab töö­ta­va lap­se­va­ne­ma koon­da­mi­se võima­li­kuks.

Küsi­jal on võima­lus jää­da uues­ti lap­se­hool­dus­puh­ku­se­le ku­ni lap­se kol­meaas­ta­seks saa­mi­se­ni. Kui ta se­da ei soo­vi, on tal õigus nõuda töö­le­pin­gus näi­da­tud tööd Tal­lin­nas. Tö­öand­jal tu­leb sel ju­hul täi­ta oma ko­hus­tust – maks­ta kok­ku­le­pi­tud pal­ka ise­gi siis, kui tööd an­da ei ole. Kee­gi ei saa sun­di­da küsi­jat omal soo­vil, pool­te kok­ku­lep­pel vm alu­sel töö­le­pin­gut lõpe­ta­ma, kui ta se­da ei ta­ha. Eel­ne­vas eel­da­sin, et küsi­ja peab eri­ne­va­te fir­ma­de all sil­mas oma tö­öand­ja st­ruk­tuu­riüksu­si eri lin­na­des.

Kui see nii ei ole ja oma­nik on küsi­ja lap­se­hool­dus­puh­ku­se ajal te­ma tö­öand­jaks ole­va ju­rii­di­li­se isi­ku (osaühin­gu, akt­sia­selt­si vms) lik­vi­dee­ri­nud, siis kuu­lus ka küsi­ja töö­le­ping et­tevõtte lik­vi­dee­ri­mi­se tõttu lõpe­ta­mi­se­le. Se­da sai te­ha küll ai­nult tö­öins­pek­to­ri loal ja sel ju­hul ei ole te­ge­mist koon­da­mi­se­ga.

Kol­mas võima­lus, mis küsi­mu­sest te­kib, on et­tevõtte üle­mi­nek. See toi­mus siis, kui tö­ö-and­jaks olev akt­sia­selts, osa-ühing vm an­dis oma Tal­lin­na üksu­se mis ta­hes alu­sel üle mõ-ne­le tei­se­le äriühin­gu­le. Sel ju­hul läks n-ö au­to­maat­selt tei­se­le tö­öand­ja­le ka küsi­ja töö­le­ping ja uus tö­öand­ja peab te­da kok­ku­le­pi­tud töö­ga kind­lus­ta­ma ja pal­ka maks­ma.

•• Olen töötanud lasteaias-algkoolis 12 aastat. Sel kevadel lõ-petab kooli ainus, kolmas klass. Kool likvideeritakse, jääb vaid lasteaia osa. Ei saa aru, miks on käsk mind koondada alles 31. augustist, kui kooli pole alates juunist. Mind lubatakse puhkusele ja pärast seda pean töötama lasteaias kuni koondamiseni. Mul on klassiõpetaja kutse, mitte lasteaiaõpetaja oma. Seega saan uue seaduse järgi vaid ühe kuu hüvitise. Novembrist lähen vana-duspensionile.

Tei­se­le töö­le ei ole tö­öand­jal õigust küsi­jat il­ma te­ma nõus-ole­ku­ta üle viia ka uue sea­du­se jõus­tu­mi­se jä­rel. Ome­ti on tö­ö-and­ja küsi­ja­le vas­tu tul­nud, koon­da­des ta al­les paar kuud en­ne pen­sio­niea saa­bu­mist. 1. juu­lil jõus­tu­va töö­le­pin­gu­sea­du­se ko­ha­selt mak­sab tö­öand­ja tal­le hüvi­tist ühe kuu kesk­mi­se töö­ta­su ula­tu­ses, kuid sel­le­le li­san­dub kind­lus­tushüvi­tis. Kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se koon­da­mi­se kor­ral töö­ta­ja­le, kel­le töö­su­he sel­le tö­öand­ja juu­res on kest­nud viis ku­ni kümme aas­tat, ühe kuu kesk­mi­se töö­ta­su ula­tu­ses. Ka­he kuu kesk­mi­se pal­ga saab hüvi­ti­seks see, kel­le töö-staaž sa­ma tö­öand­ja juu­res on üle kümne aas­ta. See­ga ei te­ki küsi­jal en­ne pen­sio­ni­le jää­mist sis­se­tu­le­kus „au­ku”.

•• Inimesel oli kaks töökohta ja tema töötasult arvestati töötuskindlustusmakset mõlemas töökohas. Ühest töökohast ta koondati, teises töötab edasi. Kas töötajal on õigus taotleda töötutoetust või tekib selle saamise õigus vaid juhul, kui ta kaotab töö mõlemas töökohas?

Nii töö­tu­toe­tu­se kui ka töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mi­se eel­du­seks on see, et ini­me­ne kus­kil ei töö­ta, s.t ta on töö­tu. Jä­re­li­kult ei ole küsi­jal õigus saa­da töö­tu­toe­tust se­ni, ku­ni jät­kub töö tei­ses ko­has.

•• Firma maksis töötajale koondamishüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses, kuid vormistas kuu aja pärast sama töötaja uuesti tööle. Kas töötaja peab ühe kuu hüvitise nüüd firmale tagastama?

Töö­le­pin­gu alu­sel töö­tav ini­me­ne ei pea sel­li­sel ju­hul oma koon­da­mishüvi­tist ta­ga­si maks­ma.

Ava­li­kus tee­nis­tu­ses on asi tei­si­ti. Amet­nik, kes ni­me­ta­tak­se pä­rast koon­da­mist ame­ti­ko­ha­le, mi­da tal­le eel­ne­valt pa­ku­ti, peab ta­gas­ta­ma saa­dud hüvi­ti­se sel­le­le aja­va­he­mi­ku­le vas­ta­vas ula­tu­ses, mil­le võrra va­rem ta uues­ti tee­nis­tus­se asus, võrrel­des hüvi­ti­se maks­mi­sel alu­seks ol­nud aja­va­he­mi­ku­ga (ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se § 131 lg 1.1).

(Järgneb)

Avaldatud: 13 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• Puhkuseseadus

Kertu Kalmus

Puhkusetoetusena makstava lisapalga on välja võtnud juba 200 linnaametnikku.

Tallinna linnakantselei personalidirektori Esta Heinmaa sõnul on selline 13. palga väljavõtmine tegelikult üsna tavapärane. „Puhkuste kasutamine toimub puhkuste ajakavade alusel ja vastavalt avaliku teenistuse seadusele makstakse puhkusetoetus, kui puhkust kasutatakse osadena, välja selle esimese osa kasutamisel,” põhjendas ta, miks on puhkusetoetusena makstava lisaametipalga väljamaksete hulk juba praegu nii suur.

Heinmaa sõnul on Tallinna linna ametiasutustes, kus töötab ühtekokku üle 1700 teenistuja, puhkusetoetust 2009. aasta esimeste kuude jooksul välja makstud ligikaudu 200 töötajale.

Sealhulgas on oma ametipalga suuruse puhkuseraha välja võtnud kaks abilinnapead. „Ülejäänud on linna ametiasutuste töötajad,” lausus Heinmaa ja lisas, et linnas on 24 ametiasutust, mille hulka kuuluvad ametid, linnaosavalitsused, linnakantselei ja linnavolikogu kantselei.

Sama toimub ka Pärnus

Kui suured puhkusetoetused seni välja makstud on, Heinmaa täpsustada ei tahtnud. „Puhkusetoetus sõltub teenistuja ametipalgast, kõige madalam ametipalk linna ametiasutustes on 5500 krooni, kõige kõrgem on linnapea palk – 51 400 krooni,” nimetas ta vaid palgavahemiku.

Heinmaa selgitas ka, et esimesel tööaastal ei maksta töötajale puhkusetoetust ametipalga täies ulatuses, vaid proportsionaalselt töötatud ajaga.

Linnavalitsus teatas sellel teisipäeval, et valmistub negatiivse eelarve koostamiseks, kuna maksutulu on laekunud oodatust oluliselt vähem. Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra hinnangul jääb seetõttu eelarvest aasta jooksul puudu vähemalt 500 miljonit krooni. Tallinna kulud ületasid tulusid juba aasta esimese kahe kuuga 300 miljoni krooni võrra.

Vaatamata sellele ei ähvarda Heinmaa kinnitusel neid, kes ei ole oma 13. palka veel välja võtnud, sellest ilmajäämine. „Puhkusetoetuse väljamaksmine sõltub õigusaktides sätestatud korrast,” märkis ta. „Kõiki linnateenistujaid tuleb kohelda võrdselt ning linnavalitsus teeb kõik selleks, et seda tagada.”

Mõne päeva eest leidis kõlapinda ka suur 13. palga väljavõtnute hulk Pärnu linnavalitsuses. Näiteks linnapea Mart Viisitamm puhkas 2.–6. veebruarini ehk viis päeva ja talle maksti puhkusetoetuseks 46 196 krooni. Abilinnapea Simmo Saare puhkus kestis 10.–15. veebruarini ehk kuus päeva ja tema puhkusetoetus oli 39 266 krooni. Selle nädala alguseks oli Pärnu linnavalitsuses tänavune puhkusetoetus välja makstud 39 ametnikule.